4-26-1243/5

(940026000186)Katrin Mikenberg K T kaebus Keskkonnaameti Harjumaa büroo järelevalveosakonna 26.03.2026 otsusele väärteoasjas nr 940026000186, millega K Td karistati kalapüügiseaduse (KPS) § 85 lg 1 alusel rahatrahviga 20 trahviühiku ulatuses, s.o 160 euro suuruses summas K T (isikukood xxx; xxx kodanik; elukoht xxx; varem süütegude eest karistamata) Keskkonnaamet (registrikood 70008658; aadress Roheline 64, Pärnu; e-post xxx kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-135, maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku K T kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
2. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200221023778606, Luminor Bank EE701700017001577198 või LHV Pank EE777700771003813400), märkides viitenumbriks xxx. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadetakse lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
3. Otsuse koopia saata K Tle ning Keskkonnaametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEOETTEHEIDE K T läks 14.03.2026 kalale Läänemerre. Kalapüüki teostas spinninguga, liikus meres kahlates. Püügiala oli Keila jõe suudme läheduses. Tegevus toimus kontrollimise hetkel koordinaatidel XY: 6585115.94,515412.
4. Sellega rikkus K T kalapüügieeskirja lisas 12, kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg-s 2 ja § 71 lg-s 2 sätestatud norme ning pani toime KPS § 85 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Keskkonnaameti Harjumaa büroo järelevalveosakonna 26.03.2026 (otsuses ekslikult märgitud 26.09.2026) otsusega nr 940026000186 karistati K Td KPS § 85 lg 1 järgi rahatrahviga 160 eurot.
6. K T esitas mainitud otsuse peale kaebuse. Kaebaja palus tühistada tema suhtes tehtud väärteootsus ning menetlus lõpetada. Kaebaja selgitab, et tal oli teo toimepanemise ajal kehtiv kalapüügiluba, ta ei saanud püügi käigus ühtegi kala ning ala ei olnud märgistatud ja seetõttu ei saanud ta aru oma teo keelatusest. Lisaks on kaebaja hinnangul toime pandud mitmeid menetlusõiguse rikkumisi: sündmuskoha vaatluse protokoll on koostatud kolm päeva pärast sündmust ja seda talle ei tutvustatud; otsuse kuupäev on vale, mis teeb dokumendi ebausaldusväärseks ja ei võimalda korrektselt tähtaegu arvutada; karistust kergendava asjaoluna tulnuks arvesse võtta seda, et kahju ei tekitatud ja keelualal puudus märgistus. Isegi kui tegu on kohtu hinnangul aset leidnud, siis on alust menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel, sest menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi. K T palus asi lahendada kirjalikus menetluses.
7. Keskkonnaamet menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ta leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtuväline menetleja selgitab, et kalapüügiloa olemasolu ei tee õiguspäraseks kalapüüki keelualas. Kalavarudele kahju põhjustamata jätmist on menetleja süüd vähendava asjaoluna arvestanud. Keelualal kala püüda ei tohi ning K T pidanuks olema piisavalt hoolas, et vältida (näit kaardirakenduste abil) sattumist püügikeelu alale. Mis puudutab väidetavat menetlusõiguse rikkumist, siis asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on vormistatud 17.03.2026, ei muuda selle usaldusväärsust ning see on tavapärane menetluspraktika. Kohtuväline menetleja on kaebuse esitajale selgitanud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja kaebuse esitaja on allkirjaga kinnitanud, et ta on nõus kiirmenetlusega. Ülekuulamise protokollil on kaebuse esitaja allkiri. Kiirmenetluse otsusel on küll kuupäev vale, kuid tegemist on ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kergendava asjaoluna ei tule arvestada keeluala märgistuse puudumist, sest piirangute sisu puudutav määrus on kõigile kättesaadav ja riigil ei ole kohustust piiranguid looduses tähistada. Harrastuspüük keelatud kohas on tõsine rikkumine, mistõttu ei saa väita, et rikkumise menetlus ei olnud otstarbekas. Piirangu eesmärk on tagada kudemast laskuvate kalade jätkusuutlik taastumine ja lõhelised koonduvad kevadisel rändeperioodil suudmeala lähedusse. Seetõttu lõheliste püüdmine kevadisel ajal jõe suudme läheduses mõjutab lõheliste populatsiooni ning avalik menetlushuvi on ilmne. Kokkuvõttes on Keskkonnaamet seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud, st ei ole olulisi menetlusõiguse rikkumisi, määratud karistus on vastavuses teo iseloomu ja süü suurusega ning puudub alus ameti otsuse tühistamiseks. KOHTU SEISUKOHT
8. Kalapüügiseaduse (KPS) § 10 lg 2 kohaselt on keelatud püüda kala sama seaduse alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud keelualal. Kalapüügieeskiri on KPS rakendusakt ning selle lisa 12 keelab aastaringselt püüda meres kala Keila jõe suudmele lähemal kui 1000 meetrit. Vastutuse kalapüügi eest keelatud alal näeb ette KPS § 85 lg
9. Kohus kontrollib esmalt K T tegevuse vastavust KPS § 85 lg 1 objektiivsetele tunnustele, seejärel subjektiivsetele tunnustele, seejärel võtab seisukoha kaebaja väidetud menetlusõiguslike rikkumiste kohta ning lõpuks käsitleb kaebajale mõistetud karistuse põhjendatust.
10. Kohtu hinnangul ei saa olla kahtlust selles, et K T püüdis kala keelatud kohas. Nii on menetlusalune isik ülekuulamisel tunnistanud, et oli 14.03.2026 Laulasmaa kandis mere ääres kala püüdmas, kui tuli Keskkonnaamet ja hüüdis teda kaldale. Ametnikega vesteldes selgus, et ta oli kohas, kus kala püüda ei tohi. Lisaks viidatud ütlustele tõendab juhtunut veel sündmuskoha vaatluse protokoll, millest nähtub, et vaatlust teostati 14.03.2026 ja vaadeldi Harjumaal Lääne-Harju vallas Meremõisa külas Lohusalu lahel koordinaatidel XY:6585115.94, 515412.49 olevat ala, mis jääb Keila jõe suudmest ligikaudu 400 meetri kaugusele. Vaadeldavas kohas viibisid vees kolm isikut. Ametnikud vestlesid isikutega ning selgub, et üheks kalapüügiga tegelevaks isikuks oli K T. Isikutel oli kehtiv kalastuskaart. Keskkonnaameti kutsest selgub, et sündmuse toimumise päeval anti menetlusalusele isikule üle kutse väärteomenetleja juurde seoses kalapüügieeskirja § 22 lg 2 p 4 rikkumise kahtlusega.
11. Seega on kindlaks tehtud, et K T püüdis 14.03.2026 Läänemerel Keila jõe suudmest ca 400 meetri kaugusel kala. Kuivõrd kala tohib püüda Keila jõe suudmest vähemalt 1000 meetrit kaugemal, on K T rikkunud KPS § 10 lg-s 2 ja kalapüügieeskirja lisas 12 nimetatud nõudeid ning K T tegu vastab KPS § 85 lg 1 objektiivsetele tunnustele.
12. Eeltoodud järeldust ei väära kaebaja väidetud asjaolu, et tal oli teo toimepanemise ajal kehtiv kalapüügiluba. Loata kalapüüki, st KPS § 75 lg-s 1 sätestatud väärtegu ei ole talle ette heidetud ning hoolimata kalapüügiloast ei ole kellelgi lubatud kalastada keelatud alal. Kaebaja etteheide kohtuvälisele menetlejale ei ole seetõttu õigustatud. Samuti ei oma teo kvalifitseerimise seisukohalt tähendust asjaolu, et kaebaja ei saanud püügi käigus ühtegi kala. Kalapüük on KPS § 3 lg 1 kohaselt tegevus, mille eesmärk on mh kala hõivamine nende kinnipüüdmise teel. Pole kahtlust, et kaebaja viibis merel sooviga saada kala ning saagi puudumine iseenesest ei muuda tema tegu olematuks.
13. Kirjeldatud väärteo toimepanemine on võimalik tahtlikult või ettevaatamatusest. Kaebuses ja ülekuulamise protokollis on K T selgitanud, et tema ja ta kaaslased ei olnud sellisest piirangust teadlikud. Kohus peab antud selgitust usutavaks, kuid karistusseadustiku § 17 lg 3 järgi ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Kalastamisel kehtivad piirangud ja nõuded on kehtestatud kalapüügiseaduse ja kalapüügieeskirjaga, mis mõlemad on riigiteataja veebilehelt hõlpsasti leitavad. Tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanuks K T enne kalale minekut nõuetega tutvuma. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et menetlusalune isik pani teo toime vähemalt hooletusest.
14. Eelnevalt tuvastatud asjaolude pinnal leiab kohus, et menetlusaluse isiku tegu vastab KPS § 85 lg 1 koosseisule, õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Käesoleval juhul ei ole tegemist süü puudumisega KarS § 39 lg 1 mõttes, sest keelueksimus tuleb kõne alla juhul, kui isik mitte ainult ei saa aru oma teo keelatusest, vaid see eksimus on ka temale vältimatu. Käesoleval juhul on selge, et K Tl oli võimalus enne kalastama minekut tutvuda kalapüügi kohta käivate piirangutega, samamoodi oli tal võimalik näiteks Google Maps või Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse kaudu tuvastada oma asukoht looduses.
15. Kaebaja on heitnud kohtuvälisele menetlejale ette mitmeid menetlusõiguse rikkumisi. Nii on ta pidanud ebaõigeks seda, et sündmuskoha vaatlus on koostatud kolm päeva pärast sündmust ning see jäeti menetlusalusele isikule tutvustamata. Samuti on ta väitnud, et kiirmenetluse otsuse vale kuupäev muudab otsuse ebausaldusväärseks ja ebaselgeks. Kohus ei jaga kaebaja seisukohti. Kõigepealt märgib kohus, et väärtegude kohtuvälises menetluses lähtutakse peaasjalikult väärteomenetluse seadustikus (VTMS) sätestatust ning selles reguleerimata küsimustes kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid. Kaebaja viited haldusmenetluse seadusele ei ole seetõttu asjakohased. Järgmiseks ei oma käesolevas asjas tähtsust see, et sündmuskoha vaatlusprotokoll on vormistatud kolm päeva pärast toimunut. Nii on ka Riigikohus 17.10.2019 lahendis nr 4-18-6598/21 tõdenud, et kui sündmuskoha vaatluse protokolli ei ole võimalik või otstarbekas vormistada uurimistoimingu käigus, võib seda teha ka pärast uurimistoimingut ning ainuüksi protokolli koostamine sündmuskoha vaatlusest hiljem või teises kohas ei tähenda a priori selle ebausaldusväärsust. Küll aga rõhutab kohus, et protokolli koostaja peab viibima menetlustoimingu juures. Käesoleval juhul on ilmne, et vaatlusprotokolli koostaja inspektor G P on viibinud sündmuskohal, sest tema on väljastanud K Tle kutse ametniku juurde ilmumiseks. Mis puudutab sündmuskoha vaatlusprotokolli menetlusalusele isikule tutvustamist, siis sellist kohustust kohtuvälisel menetlejal ei ole, vaid koostoimes VTMS § 19 lg 1 p-st 6, § 69 lg-st 6 ja § 114 lg-st 5 peab isik selleks ise soovi avaldama. Vale kuupäev väärteootsuses on aga ilmne ebatäpsus (kirjaviga), mis ei mõjuta kuidagi otsuse sisu. Nagu nähtub käesolevast kaebusest, siis ei takistanud see viga ka K Td otsuse sisust ja selle koostamise ajast aru saamast ning kaebust õigeaegselt esitamast.
16. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu karistuse mõistmist puudutavatest juhistest (vt nt RKKKo 1-18-2232/179 p-s 71). Nimelt selgitas Riigikohus, et karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
17. Keelatud kohas kalapüügi eest on KPS § 85 lg 1 järgi karistusena võimalik määrata rahatrahvi 3 kuni 300 trahviühikut. Kuivõrd asja arutati kiirmenetluse korras, siis maksimaalne trahv selle teo eest on VTMS § 55 lg 2 p-st 1 lähtuvalt kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on K Tle toimepandu eest määranud rahatrahvi 20 päevamäära, s.o sanktsiooni miinimummäära lähedaselt. Süü suurust peab kohus keskmisest väiksemaks. Kohtuväline menetleja on õigesti arvestanud menetlusaluse isiku süüd vähendavaks asjaoluks asjaolusid, et tegevusega ei põhjustatud kalavarudele kahju ja püüki teostati käsipüügivahendiga. Lisaks puudusid K Tl varasemad karistused kalapüügialaste õigusrikkumiste eest ning tegu oli toime pandud hooletusest. Seega on mõistetud alammäära lähedane rahatrahv õigustatud ja peaks mõjutama K Td edaspidi olema vastutustundlikum kalastaja. Taoline karistus on õiglane ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Kohtuväline menetleja on selgitanud kalastuskoha piirangu eesmärki – tuleb tagada kalade jätkusuutlik taastumine. Nagu amet selgitab liiguvad lõhelised kevadisel rändeperioodil kudemisalalt merre ja koonduvad suudmeala lähedusse. Sel põhjusel on selles piirkonnas isendite tihedus kõrgem, nad on kerge saak ning püüdmine mõjutab lõheliste populatsiooni. KPS § 71 lg 2 p-st 1 tulenevalt on harrastuspüük keelatud kohas kalapüüginõuete tõsine rikkumine. Seega ei ole põhjendatud kaebaja seisukoht, et teos puudub avalik menetlushuvi.
18. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et K T kaebus tuleb jätta rahuldamata. Isikule etteheidetav tegu on tõendatud ning määratud karistus on õigustatud. Kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks puudub alus. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Mikenberg kohtunik