Obsah (7)

§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Reena Lember Otsuse tegemise aeg ja koht 08.05.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-146869 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ Eesti fili

) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 19.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 20. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

§ 448

lg 41 sätestab, et

§ 444

lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 21.

§ 448

lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule

§ 448

lõikes 4 1 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 22. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata, mistõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. 24.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

1. Kostja poolt 20.02.2026 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja menetluskulud kokku 1524,60 eurot, mis moodustab kostja lepingulise esindaja õigusabikulu 15,4 tunni eest (dtl 139). Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud.
2. Kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 99 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades kostja lepingulise esindaja tunnitasuna mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud lepingulise esindaja tunnitasumääraga (vt nt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks. 4
3. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindajal kulunud menetlustoiminguteks kokku 15,4 tundi. Käesolevas asjas on toimunud kaks kohtuistungit, mille ettevalmistamiseks ja millel osalemiseks on kostja esindajal kulunud kokku 5 tundi. Tegemist on igati põhjendatud ajakuluga, sest kohtuistungid kokku kestsid 3 tundi ning nende ettevalmistuseks kulus põhjendatult 2 tundi. Ülejäänud 10,4 tundi on kostja esindajal kulunud erinevate menetlusdokumentide koostamiseks, kliendiga nõupidamiseks, andmete kogumiseks, hageja dokumendiga tutvumiseks. Kohtu hinnangul on põhjendatud kõik kostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas olevad toimingud kokku 15,4 tunni ulatuses.
4. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad kostja menetluskulud summas 1524,60 eurot

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu ning menetluskulude hageja kanda jätmise tõttu ei määra kohus kindlaks hageja menetluskulude suurust (dtl 137). 29. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 1524,60 eurot. 30.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 5