← Eesti

2-26-1288/34

KOHTUOTSUS Õigeksvõtulpõhinevkohtuotsus Kohus Kohtunik Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Piret Mõistlik 16.04.2026 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja 4, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad 3500,00 eurot Hageja: E. K. (isikukood XXX, elukoht XXX; viibimiskoht XXX) Kostja: A. A. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 14.04.2026 Tallinnas 2-26-1288 E. K. (K.) hagi A. A. vastu abielulahutuse nõudes Resolutsioon

  1. Rahuldada E. K. hagi A. A. vastu abielu lahutamiseks.
  2. Lahutada E. K. ja A. A. abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna notari X poolt ja mille kohta on koostatud abielukanne nr XXX.
  3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.
  4. Jätta riigilõiv, mille tasumisest E. K. oli menetlusabina vabastatud, riigi kanda ja kõik muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotlemise kord Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja poolte seisukohad E. K. esitas 18.01.2026 Harju Maakohtule hagi A. A. vastu abielulahutuse nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 09.03.
  5. Hageja palus kohtuistungil poolte abielu lahutada. Kostja avaldas kohtuistungil, et ta on abielulahutusega nõus. Kohtuotsuse põhjendused Poolte abielu on registreeritud XXX Tallinna notari X poolt, mille kohta on koostatud abielukanne nr XXX. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 sätestab, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja on hagiavalduses taotlenud abielu lahutamist. Kostja on kohtuistungil hagi õigeks võtnud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ja lahutab E. K. ja A. A. abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna notari X poolt ja mille kohta on koostatud abielukanne nr XXX. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hagejale on Harju Maakohtu 06.03.2026 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 100,00 eurot, kuna hageja majanduslik seisund ei võimaldanud riigilõivu tasumist, ka mitte osadena. Käesolevaks ajaks ei ole hageja majanduslik seisund muutunud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus riigilõivu, mille tasumisest hageja oli menetlusabina vabastatud, riigi kanda ja kõik muud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.