Obsah (6)

§ 175§ 193§ 2§ 173§ 176§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2026, Tartu Tsiviilasi G.V V. (G.V) kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-22-3258 Menet

) § 175 lg 7 alusel G.V V. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 05.04.2022 määrusega välja G.V V. (G.V) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohus lõpetas 27.01.2023 määrusega (jõustus 15.02.2023) G.V V. pankrotimenetluse raugemise tõttu ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus määras kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgniku eestkostja Y.T.M-i. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruandeid kaks korda aastas,
3. augustiks ja
4. veebruariks, ning tegema väljamakseid võlausaldajatele üks kord aastas,
5. jaanuaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 11 131,11 eurot (II rahuldamisjärgu nõuded).
6. Usaldusisik esitas kohtule aruanded 26.07.2023, 25.01.2024, 01.08.2024, 03.02.2025, 06.08.2025 ning 02.03.
7. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
8. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini.
3. Kuni 30.06.2022 kehtinud

§ 175

lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

§ 193³ lg 2 kohaselt, kui võlgnik on enne 1.

juulit 2022 esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus 27.01.2023 kohtumäärusega, mis jõustus 15.02.2023, tuleb kohustustest vabastamine otsustada pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, s.o pärast 15.02.2026. Kohus saab käesoleval ajal otsustada võlgniku kohustustest vabastamise. 5.

§ 2

teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 6. Võlgnikku ei ole süüdi tunnistatud pankrotikuriteos. Seega puudub

§ 175lg 2 p 1 nimetatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

7.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2/4 Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega keskmine puue, mõlemad tähtajaga 02.11.

1. Tulenevalt tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline töötama. Võlgnik on suunatud Sotsiaalkindlustusameti otsusega ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga 29.11.
2. Kohus leiab, et võlgnik ei ole tulenevalt oma tervislikust seisundist rikkunud töötamise või töö otsimise kohustust. 8.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded nõuetekohaselt ning võlgnik on olnud talle kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. 9.

§ 173lg 3, 4, 5 ja 6 sätestavad võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus ning puudega tööealise inimese sotsiaaltoetus. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik on teinud kinnipidamisi töövõimetoetuselt, arvestades maha elatusmiinimumi ja sellest üle jäänud toetusest kandnud 20% usaldusisiku kontole. Menetluse jooksul on tehtud võlausaldajatele väljamakseid summas 2052,42 eurot (s.o 18,44%). Võlgnikul vara puudub. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
2. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevaid kohustusi ning puuduvad alused tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Kohus leiab, et G.V tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 12.

§ 176

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude 3/4 rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 13.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud G.V V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus G.V V. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 14.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kohtule on aruanne esitatud 02.03.2026 ja kohus loeb

§ 172lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks.

Kuna kohus lõpetab G.V V. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Y.T.M vabastada ka usaldusisiku kohustustest G.V V. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4