Hagiavalduse esitamise ajaks (28.01.2026) on
lg 1 teise lause kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis (10,15%) summas 18,16 eurot: arve nr 1907433 summas 159,29 eurot – viivis perioodil 10.09.2025– 28.01.2026 summas 6,25 eurot (lisa 12). arve nr 1907466 summas 356,93 eurot – viivis perioodil 01.10.2025– 28.01.2026 summas 11,91 eurot (lisa 13). Viivisevõlg on 18,16 eurot. Hageja saatis 16.10.2025 ja 23.10.2025 kostjale meeldetuletused arvete tasumise kohta ning esitas 15.12.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, millele kostja esitas vastuväite, st kostja ei nõustunud võlgnevust tasuma. Kuna kostja keeldub kohustust täitmast, on hagejal õigus nõuda põhivõlgnevuselt 507,22 eurot viivise seadusjärgses määras (
Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 507,22 eurot ja viivis 18,16 eurot, viivist põhivõlgnevuselt 507,22 eurot
lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 29.01.2026 kuni nõude täieliku rahuldamiseni. 09.02.2026 teatas hageja, et kostja tasus 02.02.2026 maksetega põhikohustuse 507,22 eurot. Sellega on kostja põhinõude osas rahuldanud kohtu menetluses oleva nõude. Kostja ei ole rahuldanud hageja viivise nõuet (kõrvalnõue). Kuivõrd kostja on hagejale põhivõlgnevuse tasunud, siis hageja loobub selles osas (507,22 eurot) oma nõudest ja palub lõpetada tsiviilasja nr 2-25129887 menetlus põhinõuet (507,22 eurot) puudutavas osas. Hageja loobub täiendavalt edasiulatuva viivise nõudest (28.01.2026 hagiavalduse resolutsiooni punkt 3) põhjusel, et kostja on põhinõude rahuldanud 02.02.2026 ja selle tõttu on ära langenud edasiulatuva viivise nõude alus. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivist 18,73 eurot. Hageja palub jätta tema menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kuludelt viivise. 2 Kostja vastuväited Kostja teatas, et on põhivõla tasunud ja rohkem pole võimalik tasuda (dtl 108). Kostja palus menetluskulusid vähendada. Kohtu põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. II
Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine
järgi.
lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist, täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt kohustub käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
lause järgi kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. III Pooled sõlmisid 28.07.2016 kliendilepingu, mille raames osutas hageja kostjale õigusabiteenust. Hageja esitas töö eest tasumiseks kostjale arved nr 1907433 150,29 eurot (sh käibemaks) ja nr 1907466 356,93 eurot (sh käibemaks) kokku 507,22 eurot, mille maksetähtajad olid vastavalt 09.09.2025 ja 30.09.2025 (dtl 34, 35). Selles vaidlus puudus. Seega oli poolte vahel sõlmitud
1 lause järgi käsundusleping, millega hageja osutas kostjale teenust ja kostja kohustus tasu maksma hagejale vastavalt hageja poolt esitatud arvetele nendes toodud ulatuses ja tähtaegadel. Nimetatud arvetega on tõendatud ja puudus ka vaidlus, et tasu maksetähtajad olid vastavalt 09.09.2025 ja 30.09.2025. Kostja jättis tähtaegselt tasu maksmata, milles vaidlus puudus. Seega rikkus kostja lepingust ja
lausest tulenevat tasu maksmise kohustust
Hagejal on õigus nõuda
kohaselt tasu maksmist 507, 22 eurot. Kostja tasus käesoleva hagimenetluse ajal põhivõla 507,22 eurot (maksekorraldused, dtl 89-90) ja hageja loobus 09.02.2026 avalduses põhivõla 507,22 eurot ja edasisest viivisenõudest (alates 29.01.2026 kuni nõude täieliku rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Seega lõpetab kohus käesolevas asjas osaliselt menetluses eelviidatud põhivõla ja edasiulatuva (alates 29.01.2026) viivisenõudes TsMS § 428 lg 1 p 3, § 442 lg 5 järgi otsusega. 3 Vaidlus puudus viivisearvestuse ja suuruse üle. Seega on viivis arve nr 1907433 järgselt võlalt 159,29 eurot perioodi 10.09.2025 – 28.01.2026 (hagi esitamise aeg) eest kokku 6,25 eurot (arvestus, lisa 12, dtl 80) ja arve nr 1907466 järgselt võlalt 356,93 eurot perioodi 01.10.2025– 28.01.2026 eest kokku 11,91 eurot (arvestus, lisa 13, dtl 81). Eeltoodu alusel on viivis kokku 18,16 eurot. Kostja pole väitnud, et viivis on tasutud. Kostja oli tasu maksmisega viivituses kuni põhivõla tasumiseni, kuid on jätkuvalt kõrvalnõude täitmisega viivituses
Hagejal on õigus nõuda
lause järgi viivisevõla tasumist 18,16 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Hagi kuulub selles nõudes rahuldamisele. IV Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks on tehtud otsus. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 138 lg 1, 2, 139 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (lõiv) ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuna kostja tasus põhivõla alles käesolevas hagimenetluses ja hageja loobus seetõttu põhivõla ja edasiulatuvast (29.01.2026) viivisenõudest (põhivõla tasumise tõttu on lõppenud ka edasiulatuva viivisenõue), siis jäävad hagist osalise loobumise tõttu TsMS § 168 lg 4 alusel poolte menetluskulud kostja kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 järgi kostja kanda, kuna võlgnetav viivisenõue kuulus rahuldamisele. Kohus ei määra seetõttu kindlaks kostja menetluskulude suurust. Hageja menetluskulud on 04.02.2026 ja 09.02.2026 nimekirjade järgi kokku 790 eurot, millest 175 eurot on lõiv. Kostja ei nõustu hageja menetluskulude suurusega. Kostja tasus põhivõla viivitamatult pärast hagiavalduse esitamist (02.02.2026), mistõttu puudus vajadus ulatuslikuks edasiseks menetluseks ja sellega seotud õigusabikuludeks. Käesolev vaidlus puudutab väikese summaga nõuet, mida menetletakse lihtsustatud korras. Hageja poolt esitatud menetluskulud summas 790 eurot on ebaproportsionaalsed, arvestades asja lihtsust, nõude väikest mahtu ning asjaolu, et põhinõue rahuldati ilma kohtulahendita. Lisaks leiab kostja, et osa hageja menetluskuludest on tekkinud hageja enda tegevusest ning ei ole vajalikud ega põhjendatud käesoleva vaidluse lahendamiseks. Kostja palub kohtul vähendada hageja menetluskulud mõistliku ja proportsionaalse suuruseni ja jätta põhjendamatud kulud hageja enda kanda. Kostja on valmis kompromissiks, tasudes viivisenõude ning mõistliku osa menetluskuludest. Hageja teatas 09.04.2026, et kulud on otseselt tingitud kostja pahatahtlikust tegevusest. Kui kostja oleks teenuse eest õiguspäraselt esitatud arved korrektselt tasunud, ei oleks hageja pidanud pöörduma kohtusse. Hageja valmis kostjale vastu tulema ja tegi vastupakkumise õigusteenuse kulude osas kompromissi sõlmimiseks summas 500 eurot. Esitatud nimekirjadest nähtub, et esindaja tasu määr on 180 eurot tunnis käibemaksuta. Nimekirjade kohaselt on tehtud tööd vastavalt 2 tundi ja 45 minutit (hagiavalduse koostamise, esitamisega seotud aeg) ja hagist loobumisega seotud dokumentide koostamise aeg 40 minutit. 4 Kohtu hinnangul on TsMS § 175 lg 1 järgi asjas tehtud töö ja kulunud aeg kooskõlas asja materjalide mahu ja menetluse enda kuluga. Asjas oli esitatud hagi, kostja ei vastanud hagile, kuid esitas maksedokumendi, hageja esitas loobumise avalduse, kulude nimekirja, kostja vaidles kuludele vastu. Hageja jäi viivisenõude juurde. Hageja maksis lõivu kokku 175 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja sellele järgnevas hagimenetluses. Nii oleks aritmeetiliselt põhjendatud hageja menetluskulud TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 lg 1, 2, § 144 p 1, § 175 lg 1 järgi kokku 790 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hagi esitamine ei olnud pahatahtlik, sest oma nõude maksma panemiseks pidi hageja esitama hagi, arvestades seda, et võlgnik maksekäsu kiirmenetluse hageja esitatud avalduse alusele tehtud makseettepanekut ei tunnistanud. Kohus nõustub kostjaga, et esinduskulud on liiga suured. Kuigi kostja pidi arvestama vastaspoole menetluskuludega, ei pidanud ta arvestama sellises ulatuses esinduskuludega, kuna kostja ei kasutanud kohtumenetluses õigusabi teenust. Kohus leiab diskretsiooni korras, et hageja põhjendatud esinduskulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 500 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama. Hageja menetluskulude avaldus kuulub osalisele rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 175 lg 1, § 144 p 1 järgi lõivu 175 eurot ja esindaja kulusid 500 eurot (käibemaksuta), kokku 675 eurot. Vastavalt hageja taotlusele (TsMS § 177 lg 4) tuleb kostjal tasuda hagejale võlgnetavatelt menetluskuludelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist
(digitaalne allkiri) Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.