Obsah (4)

§ 121§ 45§ 37§ 44

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1027 Haldusasi Ringvald OÜ kaebus Keskkonnaameti 18.03.202

) § 121 lg 2 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus või kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki (

§ 121lg 2 p 2).

1. Kaebaja esitas 04.02.2026 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu detailplaneeringu algatamiseks (dtl 63-69). Detailplaneeringu eesmärgiks on kinnistu sihtotstarbe muutmine maatulundus-, elamu- ja transpordimaaks ning kinnistule seitsme kuni 2-korruselise pereelamu planeerimine pindalaga kuni 200 m
2. Lisaks kahe juurdepääsutee kavandamine, heakorrastuse, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine (dtl 70).
3. Planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lg 1 järgi algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Detailplaneering esitatakse kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 127 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest avaldada detailplaneeringu kohta arvamust (PlanS § 133 lg 1). Nimetatud sätte seletuskiri täpsustab, et planeeringute koostamise praktikas on kohati lähtutud põhimõttest, et kooskõlastus ei ole planeeringu kehtestajale siduv, vaid pigem on tegemist mittesiduva nõuandega. Eelnevale viitas ka Keskkonnaamet oma 18.03.2026 vastuses (dtl 133). Kohtule ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks pöördunud Keskkonnaameti poole. Samuti ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks jätnud detailplaneeringu algatamata (vt PlanS § 128 lg 4), millisel juhul saaks kaebaja vastavat otsust vaidlustada.
4. Keskkonnaameti 18.03.2026 vastus nr 6-2/26/2402-6 kaebajale on menetlustoiming.

§ 45

lg 3 sätestab, et menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohus on leidnud järgmist: „HMS § 16 koos

§ 45

lg-ga 3 on kantud eesmärgist mitte koormata haldusväliseid isikuid, haldusorganeid ja kohtuid tagajärgedega, mis kaasneks mitme haldusorgani osalemisega ühes haldusmenetluses juhul, kui omistada haldusorganite omavahelisele suhtlusele ja vaheotsustele haldusväliste isikute jaoks õigusakti iseloom. Seepärast on kolleegium olnud järjekindlal seisukohal, et ka siduvad kooskõlastused on menetlustoimingud (RKHKo 3-21-101/29, p 25; 3-20771/103, p 34; 3-16-1562/104, p 20; 3-3-1-37-15, p-d 11-12; m 3-3-1-67-01). Vastasel korral peaks menetlusosalised vaidlustama igat kooskõlastust 30 päeva jooksul tühistamiskaebusega ning otsus 2 lõpliku haldusakti üle tuleks HMS § 60 tõttu teha sõltumata kooskõlastuse andmisel tehtud vigadest. Isikud ei pruugi sellises menetluses tajuda vaheotsuste vaidlustamise vajadust ning nad võivad seetõttu minetada võimaluse tõhusaks õiguskaitseks.“ (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2025 otsus nr 3-22-1463, p 20). Arvestades, et Keskkonnaameti vastus ei riku iseseisvalt praegusel ajal kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub vajadus ka kohustada Keskkonnaametit kaebaja taotlust uuesti läbivaatama. 9. Eelnevast nähtub üheselt, et kaebaja on kohtusse pöördunud ennetavalt. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, ei ole praegusel ajal teada, millise otsuse võtab vastu kohalik omavalitsus. Kaebajal on olemas tõhusam õiguskaitsevahend, st võimalus vaidlustada detailplaneeringuga seotud haldusakti. 10. Kaebaja esitatud tuvastusnõue ei vasta

§ 37

lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõudele muu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks.

§ 37

lg 2 p-st 6 koostoimes

§ 44

lg-ga 1 ei saa tuletada kaebeõigust avalik-õiguslikus suhtes olulise juriidilise fakti tuvastamiseks n-ö igaks juhuks. Kohus leiab, et tegemist ei ole juriidilise fakti tuvastamise nõudega, vaid kaebaja soovib sisuliselt, et kohus annaks tõlgenduse Kiviranna tee 1b // Mäepere tn 12 kinnistu ehitusõiguse osas. Kohus ei anna abstraktselt ilma nö põhivaidluseta tõlgendusi. Vastava asjaolu suhtes saaks kohus võtta seisukoha konkreetsele haldusaktile esitatud kaebust lahendades.

§ 37

lg 2 p 6 sätestatud tuvastamisnõude saab esitada üksnes väga konkreetse juriidilise fakti tuvastamiseks näiteks nagu pensioniõigusliku staaži kindlaks tegemiseks – so juriidilise fakti tuvastamine, mis aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele. Praegusel juhul ei nähtu kohtule, kuidas juriidilise fakti tuvastamine taotluses nimetatud kujul aitab kaasa kaebaja õiguste kaitsele arvestades, et kaebaja taotluse osas ei ole vastu võetud lõplikku haldusakti. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 11.12.2025 otsuses nr 3-22-1463, p-s 36, et: „Lähtuda tuleks printsiibist, et kohus kontrollib haldustegevust tagantjärele ja sama haldusmenetluse raames tervikuna, mitte ei asu haldusorganile andma rööbiti haldusmenetlusega ennetavaid juhtnööre, kui selleks puudub eriline vajadus. Vastasel korral kandub haldusorgani pädevuses olevate küsimuste esmane otsustamine liigselt üle kohtumenetlusse ning see poleks ühitatav võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega (PS § 4).“ 11. Kuivõrd esialgse õiguskaitse kohaldamise tingimused ei ole täidetud, jätab kohus esitatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 12. Kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult. 13. Kaebaja taotlus asjade liitmiseks jääb eeltoodu tõttu rahuldamata. 14. Toimetada määrus kaebajatele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) 3