) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu.
Vastavalt
§-le 3 võib võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel. Hageja on esitanud kostja vastu nõude Estateguru OÜ hallatava ühisrahastusportaali www.estateguru.co vahendusel XXX (XXX) projekti XXX finantseerimiseks sõlmitud laenulepingute käenduskohustusest tulenevas nõudes. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja käenduslepingust tulenev võlgnevus summas 325000 eurot.
lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, 3
järgsetele käenduslepingu tunnustele.
lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping
Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga
Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (
Käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Pooled on sõlminud käenduslepingu, millega kostja käendas XXX ja laenajate („investorite“) vahel seoses projektiga XXX sõlmitud laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Käenduslepingu punkti 4.1 kohaselt leping jõustub selle allkirjastamisel ja jääb täies ulatuses jõusse, kuni põhivõlgnik ja/või käendaja on täitnud kõik oma kohustused (dtl 71). Hageja on hagiavalduses märkinud, et XXX-l on hageja ees võlgnevus kokku summas 2 349 728,85 eurot. Samuti on käenduslepingus kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas (
Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on kehtiva käenduslepinguga. Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu laenulepingutest tulenev nõue. Laenulepingule kohalduvad
Hagiavalduse kohaselt ei ole laenusaaja laenulepingutest tulenevaid kohustusi täitnud, laenusaajal XXX-l on hageja ees võlgnevus kokku summas 2 349 728,85 eurot, mis koosneb põhinõudest (tähtajaks tagastamata laen) ja lepingujärgsetest kõrvalnõuetest (dtl 3). Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited laenusaaja XXX võlgnevuse kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Hagejal saab olla laenusaajast põhivõlgniku vastu nõue
lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi 4
lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.
lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.
lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Estateguru kasutajatingimuste (dtl 5-33) p 1.5 sätestab, et Estateguru eesmärgiks on võimaldada kasutajatel kasutada tehnilisi lahendusi, mille abil saavad nad üksteiselt ühisrahastuse põhimõttel ettevõtluse rahastamiseks tasu eest laenu võtta. Laenu antakse üksnes kinnisvara või kinnisvaraga seotud õiguste tagatisel. Punkti 1.6 kohaselt Estateguru ei anna ega vahenda laenu tarbijale. Laenu võtmiseks peab laenu saada sooviv kasutaja sõlmima kasutajatingimustes sätestatud korras laenulepingu laenu anda sooviva investoriga. Laenulepingu näol on tegemist laenuandja ja laenusaaja vahelise eraldi lepinguga, millest tulenevaid õiguseid ja kohustusi teostatakse muu hulgas kasutajatingimustest tulenevate erisuste ja piirangutega. Kasutajatingimuste punkti 6.1 kohaselt laenulepingu sõlmimine toimub laenusaaja poolt laenutaotluse esitamise ning vastavat laenulepingut sõlmida sooviva investori poolt sellele laenutaotlusele nõustumuse andmise teel. Hagiavalduse kohaselt on XXX 2021. aastal esitanud 3 laenutaotlust seoses projektiga XXX (dtl-d 2, 34-36). Taotluste alusel sõlmitud laenulepingute alusel laenasid investorid XXX-le kokku 1300000 eurot (laenuleping) (dtl-d 2, 37-46). Laenu andmist tõendavad maksekorraldused (dtl-d 2, 37-46). Laen anti põhivõlgnikule 18 kuuks. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 5.1 kohaselt, kui laenu põhitingimuste kohaselt kuulub laen tagastamisele ühe maksena laenuperioodi möödumisel, peab laenusaaja tagastama kogu laenusumma laenu põhitingimustes täpsustatud laenuperioodi viimasel päeval. Hageja on välja toonud, et laenusaaja ei ole laenu tagastanud. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 21.1 kohaselt on Estategurul õigus hallata laenu ning tegutseda laenuandjate esindajana laenuandjate ja laenusaajate omavahelistes suhetes. 17.11.2022 esitas Estateguru OÜ XXX-le teate, millega ütles laenulepingu XXX võlgnevuse tõttu üles ja palus täita laenulepingust tulenevad kohustused (dtl-d 3, 92-95). Kohus loeb hageja väited laenulepingute sõlmimise, laenu andmise, laenu tagastamata jätmise ja laenulepingute ülesütlemise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ls 2). Laenulepingud on üles öeldud, seega on laenulepingutest tulenevad kohustused muutunud sissenõutavaks. Hagiavaldusest ja kohtule esitatud nõudearvestusest (dtl-d 3, 117-118) nähtuvalt on laenuandjal põhivõlgniku vastu nõue kokku summas 2 349 728,85 eurot, sh põhiosa 1300000 eurot. Tulenevalt
lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Käenduslepingu punkti 1.2 järgi käendaja ja põhivõlgnik vastutavad solidaarselt tasumata osamaksete, intresside ja kõigi võlausaldaja nõuete eest seoses punktis 1.1 osutatud paralleelse võlaõigusliku lepinguga, mis tulenevad põhivõlgniku kohustuste täitmata jätmisest, sealhulgas leppetrahvide, viiviste ja kahju hüvitamise eest. Kokku vastutab käendaja põhivõlgnikule laenulepingu alusel ja sellega seoses antud laenusumma eest kuni 25% ulatuses. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt vastutab kostja XXX kohustuste täitmise eest kuni 25% laenusummast ehk 325000 euro ulatuses. Kohus loeb hageja väite kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 ls 2). Käenduslepingu punktist 2.1.1 tulenevalt kohustub käendaja täitma maksekohustusi, mida võlausaldaja võib nõuda põhivõlgnikult, 10 (kümne) päeva jooksul alates võlausaldajalt kirjaliku teate saamisest. Hageja esitas 01.12.2022 kostjale nõude käenduskohustuse täitmiseks ja 325000 euro tasumiseks (dtl 3, 105-108). Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 12.12.2022. Kostja ei ole hagiavalduse esitamise seisuga kohustust täitnud. Estateguru laenu üldtingimuste punkti 15.1 kohaselt üldtingimuste punkt 15 (Paralleelkohustuse kokkulepe) kohaldub igale laenule, mille puhul on selle laenu põhitingimuste kohaselt tegemist 5
lg 1 ja paralleelkohustuse lepingu punktide 2, 3 ja 5 alusel.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
lg 1 sätestab, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hagejal on
101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjalt põhivõla 325 000 euro väljamõistmiseks põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 325 000 eurot. 325 000 eurot on ühtlasi käenduslepingu p 1.2 (dtl 66, tõlge dtl 70) tulenevalt käendaja koguvastutuse maksimumsumma (25% 1 300 000-st on 325 000).
MS § 174 lg 1 ls 1 kohaselt peavad asjas kantud kohtukulud olema vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 147 lg 1 sätestab, et avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 3780 eurot, mis vastab avalduse esitamise ajal riigilõivuseadusega (RLS) kehtestatud määradele. Riigilõivu 3780 eurot tasumine on vältimatu kohtukulu, mille hageja pidi hagiavalduse esitamisel tegema. Kohus määrab kindlaks hageja kohtukulude (riigilõiv) suuruse 3780 eurot ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kohtu töökeel on eesti keel (TsMS § 32 lg 1). TsMS § 143 p 1 kohaselt asja läbivaatamise kulud on tõlgikulud. Hageja on menetluskulude nimekirjas märkinud, et hageja on kandnud tõendite ja menetlusdokumentide tõlkimisega seoses tõlkekulu 670 eurot (sh hagi lisaks olevate tõendite eesti keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 145 eurot (käibemaksuta), hagimaterjalide ja menetlusse võtmise määruse saksa keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 490 eurot (käibemaksuta) ja menetluskulude nimekirja saksa keelde tõlkimisega seoses tõlkekulud 35 eurot (käibemaksuta)). 6
Kohtuasja keerukusastet, mahtu arvestades on ajakulu 2,5 tundi põhjendatud 2 tunni ulatuses. 2 tundi x 210 = 420 eurot. Kohus määrab eeltoodut arvestades hageja lepingulise esindaja kulude suuruseks 1070 eurot (650+420=1070). Kohus mõistab lepingulise esindaja kulu 1070 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja taotles lepingulise esindaja kulu 1305 eurot kindlaksmääramist. Kohus määras kindlaks lepingulise esindaja kulu 1070 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.