Obsah (6)

§ 62§ 444§ 138§ 174§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn Tsiviilasja number 2-25-6539

§ 62lg 2).

Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtule 28.04.2025 hagiavalduse ja 15.09.2025 hagiavalduse täienduse solidaarkostjate R K ja S K vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostjad ühiselt 01.11.2023 tähtajalise eluruumi üürilepingu kuni 31.10.2024 aadressil xxx, mida pikendati 25.07.2024 kuni 31.10.

1. Üürilepingu pikendamisel suurendati üüri summat 690 eurot kuus ja lepiti kokku, et kostja võib korteris pidada ühte kodulooma (kassi). Üürileping lõpetati ennetähtaegselt 25.02.2025 seoses olulise võlgnevuse ning üürilepingu p. 3.1.
2. rikkumisega, kuna korteris peeti 2 kassi. Kostjad andsid korteri hagejale üle 28.02.2025, mille kohta vormistati kohapeal objekti üleandmise ja vastuvõtmise akt, kuhu märgiti ka korteris esinevad puudused (katkised kardinad, köögimööbel rikutud, korter vajab maalritöid seinte vigastuste parandamiseks, korter vajas põhjalikku koristus, kuna korteris haises kassi pidamisest tingitult). 11.03.2025 sõlmisid pooled võlgnevuse ajatamise kokkuleppe. Lisaks põhisumma võlgnevusele ja leppetrahvi nõudele nõuab hageja vastavalt kokkuleppe p. 3.3 võlgnevuse tasumisega viivitamisel viivist (tasumata põhisummalt 3617,75) 0,0915% päevas. Kostja I on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse kätte saanud 03.12.2025 KÄPO kaudu ja menetluskulude nimekirja 19.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja II on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja menetluskulude nimekirjaga kätte saanud 14.01.2026 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud ega menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 630 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1178 eurot koos käibemaksuga. 2

§ 138

lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Hageja esindaja tunnitasu on 100 eurot tund ilma käibemaksuta. Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu kuni 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on esitanud tavapärase üürilepingust tuleneva nõude, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas. Hageja esindaja on professionaalne õigusteenuse osutaja, kellel on piisavad teadmised ja kogemused selleks, et tuua hagis elulised asjaolud välja selgelt, arusaadavalt ja ammendavalt. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel arvestab kohus seda, et hagiavaldus on jäetud käiguta puudulike faktiliste asjaolude tõttu, mistõttu kohus ei mõista vastaspoolelt välja hagiavalduse täiendamisega (toimingud 04.09.2025-15.09.2025) seotud ajakulu 3 tunni ulatuses. Nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud kohtunõudega tutvumiseks, päringute tegemiseks rahvastikuregistrisse ja PPA-sse ning täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 08.12.2025-12.01.2026) 2 tundi, mis on kohtu hinnangul ülepaisutatud. Kohus arvestades asja keerukust ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu leiab, et põhjendatud ja vajalik ajakulu materjalidega tutvumiseks, kliendiga suhtlemiseks ja hagiavalduse koostamiseks (toimingud 15.04.2025-28.04.2025) on 4,5 tundi ning kohtunõudega tutvumiseks, päringute tegemiseks rahvastikuregistrisse ja PPA-sse ning täiendavate menetluskulude nimekirja koostamiseks (toimingud 08.12.2025-12.01.2026) 1 tund, kokku 5,5 tundi summas 550 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja soovib menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga. Maksu- ja Tolliameti epäringu andmetel on hageja Tatari Kelder OÜ registreeritud käibemaksukohustuslane alates 01.08.2008.

§ 174

lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on lahendi 2-18-16519 punktis 15 sedastanud, et nimetatud sätte alusel menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on seega avaldaja kinnitus, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt muul põhjusel käibemaksu tagasi arvestada. Kui avaldaja ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja käibemaksuta. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu kohus mõistab menetluskulud välja ilma käibemaksuta. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3