Obsah (4)

§ 224§ 227§ 50§ 69

4-26-207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprillil 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-26-207 (2315,25,011875) Kohtunik Kadri Väling Kohtuasi Vjatše

§ 224lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristuse osas.

3. Tühistada täielikult Vjatšeslav Garaninile

§ 224

lg 3 p 1 alusel kohaldatud lisakaristus, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks. Lisakaristust Vjatšeslav Garanini suhtes mitte kohaldada.

1. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Edastada kohtuotsus Vjatšeslav Garaninile ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord 1 4-26-207 Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapteni K. P. 28.12.2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,011875 karistati Vjatšeslav Garaninit

§ 227

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

1200 eurot ja liiklusseaduse § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 2. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik V. Garanin mootorsõidukit BMW 545 Rootsi Kuningriigi riikliku registreerimismärgiga XXX 03.12.2025 kell 01.10 Tallinnas, Laagna teel (Varraku silla ja Mustakivi silla vahel, suunaga Mustakivi sild) mootorsõidukit kiirusega 90 +/- 3 km/h kohas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/ h, ületades seega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 17 km/h. Mootorsõidukit juhtis ta isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/ l. Tõendusliku alkomeetri lõplik lugem oli 0,67 mg/l ±0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,62 mg/l. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 50

lg 5 p 3 ja § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime

§ 227

lg-s 1 ja

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteod.

1. 20.01.2026 esitas menetlusalune isik V. Garanin 28.12.2025 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles taotleb lisakaristuse tühistamist või vähendamist (kuni 1 kuuni) erandlike isiklike ja perekondlike asjaolude tõttu. Kaebuse kohaselt ei vaidle ta väärteo toimepanemise faktilistele asjaoludele vastu, tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. V. Garanin nõustub määratud rahatrahviga summas 1200 eurot ja on valmis selle tasuma ettenähtud tähtajaks. Kaebaja leiab, et talle kohaldatud lisakaristus ei ole proportsionaalne, arvestades selle mõjuga tema töövõimele, sissetulekule ja alaealise lapse tervisele ja, et karistuse eesmärgid oleksid saavutatavad ka leebema lisakaristusega. Kaebaja toob esile, et tal on tuvastatud piiratud töövõime (Töötukassa otsus kehtivusega 5 aastat), mistõttu on mootorsõiduki juhtimisõigus tema jaoks oluline sissetuleku teenimise vahend. Juhtimisõiguse äravõtmine piirab oluliselt tema töövõimalusi ja raskendab nii rahatrahvi tasumist kui ka pere toimetulekut. Lisaks märgib kaebaja, et lisakaristuse rakendamine takistab tal oluliselt oma XXX-aastase lapse arstivisiite, kuivõrd viimane vajab diagnoositud raske krooniline haiguse (XXX) tõttu pidevat meditsiinilist järelevalvet. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutab seetõttu otseselt lapse heaolu ja ei ole kooskõlas tema parimate huvidega. Oma väidete tõendamiseks esitas kaebaja Eesti Töötukassa 07.07.2023 otsuse nr XXX ja SA Tallinna Lastehaigla tõendi nr XXX.
2. 30.01.2026 jättis Harju Maakohus V. Garanini kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 28.12.2025 otsuse peale väärteoasjas nr. 2315,25,011875 käiguta ja andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva pikkuse tähtaja.
3. 04.02.2026 kõrvaldas V. Garanin kaebuse puudused, nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ning ei taotlenud kaitsja osalemist ega tunnistajate ülekuulamist. Niisamuti täpsustas kaebaja, et juba esitatud tõendid kinnitavad tema piiratud töövõimet ja lapse terviseseisundit. Lisaks märkis V. Garanin, et juhiloa olemasolu on vajalik tööle asumiseks (mh kullerteenuse osutamisel) ja, et lapse terviseseisundi tõttu on isikliku sõiduauto kasutamine vältimatu, kuna see võimaldab vältida talle kahjulikke ilmastikutingimusi ja tagada õigeaegse arstiabi. 2 4-26-207
4. 10.02.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles palus jätta menetlusaluse isiku V. Garanini kaebus rahuldamata. Nõustudes väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses, selgitas kohtuväline menetleja oma seisukohta järgmiselt. 6.1 Kohtuväline menetleja leidis, et V. Garaninile etteheidetavad teod on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja need on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 1 ja § 224 lg 2 järgi.

Kaebaja pani talle inkrimineeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna tema poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema kaebaja poolt tajutav, ei saanud talle jääda märkamatuks. Niisamuti arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra pidi kaebaja teadma ja tajuma juhile keelatud seisundit. 6.2 Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine keskmises määras rahatrahviga ja lisakaristusega, mis eemaldab ta mõneks ajaks juhina liiklusest. Ta märkis, et kaebuses toodud põhjendused juhtimisõiguse olulisuse kohta ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Menetlusalune isik ei viidanud asjaolule, et tal oleks liikumispuue, mis välistaks juhtimisõiguse ära võtmise. Samas oleks kaebaja saanud ise oma käitumisega säilitada väärtegude toimepanemisele eelnenud olukorra, kui ta oleks hoidunud temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja arvestas kergendava asjaoluna kahetsust. 6.3 Kohtuväline menetleja juhtis tähelepanu sellele, et V. Garanini osas oli väärteomenetluses tuvastatud mootorsõiduki juhtimisel alkoholi lubatud piirmäära ületamine, lubatud kiiruse ületamine kui ka isiku hoolimatu suhtumine oma teosse ja võimalikesse tagajärgedesse. Tegemist on raskete liiklusalaste rikkumistega, enamohtlike väärtegudega. Seega kaebajat eelpoolmainitud viisil karistades juhindus kohtuväline menetleja ka kohtupraktikast, kus on leitud, et ka esmakordse rikkumise korral on põhjendatud menetlusaluselt isikult sõiduki juhtimisõigus ära võtta, kui esinevad tema süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud (vt kohtulahend 3-1-1-122-13). 6.4 Kokkuvõttes oli kohtuväline menetleja seisukohal, et menetluse käigus ei rikutud väärteomenetlusõigust, menetlusalusele isikule määratud karistus (põhikaristusena rahatrahv 1200 eurot ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks) vastavad üleastumise raskusele ja on põhjendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 7. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja on neilt saanud vastuse, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendeid kohtuistungil uurida. Antud asjas teatasid menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. Seega kohus, olles tutvunud nii V. Garanini kaebuse, väärteoasja nr 2315,25,011875 materjalide ja kohtuvälise menetleja 10.02.2026 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et V. Garanini kaebust väärteoasjas nr 2315,25,011875 28.12.2025 tehtud üldmenetluse otsuse peale on võimalik ja põhjendatud lahendada kirjalikus menetluses. 3 4-26-207 8. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 9. V. Garaninile heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist (

§ 227

lg 1) ja sõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis (

§ 224lg 2).

Vaidlus puudub selles, et V. Garanin juhtis 03.12.2025 kell 01.10 Tallinnas, Laagna teel (Varraku silla ja Mustakivi silla vahel, suunaga Mustakivi sild) mootorsõidukit registreerimismärgiga XXX kiirusega 90 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 17 km/h võrra. Niisamuti puudub vaidlus selles, et menetlusalune isik V. Garanin juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, s.o ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,62 mg/ l. Nimetatud asjaolud on tuvastatavad väärteoasjas nr 2315,25,011875 kogutud tõenditest.

1. Kohtu hinnangul kinnitavad V. Garaninile väärteoprotokollis etteheidetavat kiiruseületust esmalt kiirusmõõturi kasutamise protokoll, kiirusmõõturi LaserCam4 mõõtmise andmed ja videosalvestis (ID 018541). Neist nähtub, et menetlusaluse isiku juhitud sõiduki registreerimismärgiga XXX sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 03.12.2025 kell 01.10 mõõteseadet LaserCam4 (nr LE1149) ja sõiduki kiiruseks mõõdeti 90 km/h, niisamuti, et tegu pandi toime Tallinnas Laagna teel (Varraku silla ja Mustakivi silla vahel), kus lubatud kiirus on 70 km/h. Mõõtemääramatust arvesse võttes ületas V. Garanin kiirust mitte vähem kui 17 km/h.
2. V. Garanini sõidukiiruse mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav. Mõõtmist on teostanud pädev mõõtja D. G.. Viimane on läbinud pädeva mõõtja koolituse, on, järgides mõõtemetoodikat (kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 03.07.2024 tõend nr 1.99/515-1), kasutanud sõidukiiruse mõõtmisel taadeldud mõõtevahendit. Taatlustunnistuse nr TTRS-25/00062 kohaselt oli kiirusmõõtur (nr LE1149) taadeldud 04.04.
3. Majandus- ja taristuministri 01.01.2019 jõustunud määruse nr 65 „Metroloogiliselt kontrollitud mõõtevahendite kohustuslikud kasutusalad koos eranditega, metroloogilise kontrolli alla kuuluvate mõõtevahendite nimistu, täpsusnõuded, taatluskehtivusajad ning metroloogilise kontrolli ja statistilise taatluse täpsustatud nõuded1“ lisa punkti 7.1 alusel on liiklusjärelevalves kiirusmõõturite taatluskehtivusajaks üks aasta. Seega väärteo toimepanemise ajal, s.o 03.12.2025, oli kiirusemõõteseadmel kehtiv taatlustunnistus.
4. V. Garanini poolt 03.12.2025 sõidukiiruse ületamist ja joobeseisundis mootorsõiduki juhtimist kinnitasid lisaks ka tunnistaja patrullpolitseini D. G. ütlused. Nimelt teostas tunnistaja koos patrullpolitseiniku D. S. 03.12.2025 Tallinnas Laagna teel liiklusjärelvalvet ja fikseeris kiirusmõõturiga LaserCam4 (nr LE1149) kell 01.10 mootorsõiduki Rootsi Kuningriigi registreerimismärgiga XXX kiiruseks 90 +/- 3 km/h. Mootorsõiduk liikus Laagna teel, Varraku silla ja Mustakivi silla vahel, Mustakivi silla suunas. D. Gorbunov andis sõidukile peatamismärguande siniste ja punaste vilkuritega, millele sõidukijuht koheselt allus. Sõidukijuhiks osutus V. Garanin (ik 39008174212).
5. Menetlusalune isik V. Garanin ise kiiruse ületamise kohta ütlusi andnud ei ole.
6. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kiiruse ületamine 17 km/h võrra on niivõrd suur, et peab olema kiiruse ületajale tajutav. Lisaks ei saa jätta ka tähelepanuta kohta, kus kiiruse ületamine toimub. Asulasisesel teel võib küll olla lubatud kiirus tavapärasest piirangust kõrgem, nagu see ka Laagna teel, Tallinnas on. Lubatud sõidukiiruseks on 70 km/h. Kuid menetlusalune isik sõitis sellel teel kiirusega 90 +/- 3 km/h, millist kiirust ei saa linna piires kindlasti pidada kohaseks ja on koheselt ka sõitmisel tuntav. Seega ületas menetlusalune isik kohtu hinnangul sõidukiirust vähemalt kaudse tahtlusega. 4 4-26-207
7. Seega on väärteoasja nr 2315,25,011875 tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 50

lg 5 p-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 227lg 1 kirjeldatud väärteo.

16. Järgnevalt kontrollib kohus, kas on tõendatud süüdistus selles, et V. Garanin juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis. 17.

§ 69

lg 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Menetlusalune isik V. Garanin tunnistas, et oli 03.12.2025 tarbinud õlut, kuid arvas, et sõitma asumise hetkeks oli kaineks saanud ja otsustas koju sõita. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtub, et V. Garanin kõrvaldati sõiduki BMW545 registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 03.12.2025 seoses kahtlusega, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära.

1. 03.12.2025 kell 01.13 kontrolliti V. Garaninil joovet indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 plus nr A432818 (vt indikaatorvahendi kasutamise protokoll). Esmane kontroll andis positiivse tulemuse. V. Garaninil fikseeriti joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollis silmade punetus, unisus ja alkoholi lõhn suust.
2. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükki kohaselt kasutati 03.12.2025 ajavahemikul kell 01.24 kuni 01.29 menetlusaluse isiku V. Garanini seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE ARle-
3. Selle mõlemad näidud olid 0,67 mg alkoholi väljahingatava õhus ühe liitri kohta ja laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks. Nii saadi lõpptulemiks 0,62 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.. Mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd joovet mõõtis pädev mõõtja, järgides mõõtemetoodikat, kasutas taadeldud mõõtevahendeid. Eeltoodud fakte kinnitab mõõtevahendi taatlustunnistus (nr TTRC-25/00096). Seega on tuvastatud, et menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus oli alkoholi mitte vähem kui 0,62 mg ühe liitri kohta.
4. V. Garanini poolt joobes mootorsõiduki juhtimist väärteoprotokollis märgitud ajal kinnitavad tunnistaja patrullpolitseinik D. G. ütlused. Nimelt pidas ta 03.12.2025 kella 01.24 ajal kinni mootorsõiduki, mida juhtis V. Garanin, kelle juurest oli tunda tugevat alkoholi lõhna. Tunnistaja kontrollis juhi joovet esmalt indikaatorvahendiga, seejärel tõendusliku alkomeetriga ja sai mõõtetulemuseks 0,62 mg/l alkoholi väljahingatavas õhus.
5. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,62 mg/l), leiab kohus, et V. Garanin pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei olnud alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Tunnistaja D. G. ütlustest tulenevalt oli kinnipeetud sõidukist tunda tugevat alkoholilõhna. Järelikult pidi menetlusalune isik olema oma seisundist teadlik juba ainuüksi enda hingeõhu pinnalt. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune teadis, et sõidab koju olles eelnevalt sõbraga alkoholi tarvitanud, leiab kohus, et menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ei tohi enda seisundi tõttu mootorsõidukit juhtida (jättis enda seisundi kontrollimata), aga olenemata sellest, asus seda siiski tegema.
6. Vastavalt

§ 224

lg 2 on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 69

lg-s 3 sätestatud keeldu ja pani toime

§ 224lg-s 2 ettenähtud väärteo.

23. Kuivõrd menetlusalune isik on väärteod toime pannud, siis ei esine väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole tuvastatud asjaolusid, mis VTMS § 30 kohaselt tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks. 5 4-26-207 KARISTUS 24.

§ 227lg 1 näeb võimaliku karistusena ette rahatrahvi kuni 30 trahviühikut.

25.

§ 224

lg 2 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 26.

§ 224

lg 3 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. 27. Kuna

§ 227

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest Kar

S § 63 lõike 1 kohaselt karistus

§ 224lg 2 kui rangeimat karistust ettenägeva sätte järgi.

28. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati V. Garaninit

§ 227

lg 1 ja

§ 224lg 2 järgi Kar

S § 63 lg 1 ja

§ 224lg 2 alusel rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o.

1200 eurot ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks, s.o rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras ning lisakaristusega sanktsiooni alammääras.

1. Kohus märgib, et KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.
2. Süü suurus sõltub alkoholisisalduse ja kiiruse ületamise määrast, mis V. Garaninit puudutaval juhul on

§ 224

lg 2 määrasid (0,25–0,74 mg/l väljahingatavas õhus) vaadates, üle keskmise.

§ 227

lg 1 sätestatud kiiruse ületamise piirid on kuni 20 km/h, seega ka menetlusaluse isiku sõidukiiruse ulatus jääb

§ 227lõikes 1 sätestatud ülempiiri lähedale.

Lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis mootorsõiduki juhtimine ei ole lubatud just seetõttu, et tagada kõigile turvaline liikluskeskkond. Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sõiduki juhtimine seisundis, mil lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga, sest sellises seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise. Seda eriti veel olukorras, kui isik paneb toime kaks rikkumist korraga ning ületab alkoholi tarvitanuna mootorsõidukit juhtides ka lubatud sõidukiirust. Lisaks tuleb süü suuruse hindamisel arvestada sellega, et V. Garanin pani talle etteheidetud teod toime tahtlikult (kaudse tahtlusega). Kokkuvõttes on menetlusaluse isiku süü kohtu hinnangul üle keskmise. Seega arvestades etteheidetavate väärtegude raskust ning asjaolu, et menetlusalune isik pani toime kaks liiklusseaduse rikkumist, ei pea kohus võimalikuks mõistetud põhikaristust tulenevalt süü suurusest kergendada.

1. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü tunnistamine ja kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3), karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes ei esine. Menetlusalune isik on korduvalt avaldanud kahetsust. Ka esitatud kaebuses märkis V. Garanin, et mõistab ja kahetseb toimepandud rikkumist. Samas leiab kohus, et kahetsuse avaldamine kergendava asjaoluna ei ole niivõrd mõjus, et tingiks karistuse määramise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või santsiooni alammääras.
2. Seega arvestades süü suurust, mis on keskmisest mõnevõrra suurem ja kergendava asjaolu esinemist on kohus seisukohal, et V. Garanini määratud põhikaristus 150 trahviühikut sanktsiooni keskmises määras on õigustatud. 6 4-26-207
3. Lisakaristust määrates leidis kohtuväline menetleja, et lähtudes üld- ning eripreventiivsest eesmärgist on põhjendatud menetlusaluse isiku suhtes lisakaristuse kohaldamine.
4. Karistusregistri andmetel on V. Garaninil üks kehtiv väärteokaristus (tolliseaduse rikkumise eest).
5. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-122-13 p 9). Seega üksnes abstraktne võimalus, et isik asub taas alkoholi piirmäära ületades sõidukit juhtima või ületab teinegi kord lubatud sõidukiirust, ei ole lisakaristuse kohaldamiseks piisav.
6. Kohtu hinnangul ei ole V. Garanini suhtes tehtud kohtuvälise menetleja otsuses tuvastatud ega välja toodud, millistele andmetele tuginedes hinnati temast lähtuv oht uute süütegude toimepanemiseks reaalseks ja isiku kõrvaldamist liiklusest kindlasti vajalikuks. Kohtule esitatud materjalide pinnalt ei ole V. Garanin süstemaatiline liiklussüütegude toimepanija ega isik, kelle puhul põhikaristuse kohaldamine tulemust ei annaks. Eeltoodud mõtet toetab karistusregistri väljavõte, kust nähtuvalt V. Garaninil kehtivaid liiklusrikkumisi pole. Ka väärteoasjast ei nähtu V. Garanini süüd või teda iseloomustavaid asjaolusid, mis muudaksid tegude kordumise võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus ei tuvastanud asjas esitatu pinnalt ka kaebaja hoolimatut suhtumist oma teosse. Vastupidi, V. Garanin on kinnipidamise järgselt koheselt avaldanud kahetsust. Ka esitatud kaebuses on ta avaldanud kahetsust ja kinnitanud, et on oma süüst täielikult teadlik, saab aru, et tema käitumine ei ole vabandatav. Nii märgib kohus, et kuigi menetlusalune isik on pannud ühe teoga toime kaks rikkumist, ei too see automaatselt siiski kaasa lisakaristuse kohaldamise vajadust.
7. Lisaks ei saa jätta tähelepanuta ka kaebuses osundatut, et juhtimisõigus on V. Garaninile vajalik tema enda kui ka tema lapse tervisliku seisundi tõttu, samuti töökohustuste täitmiseks. Eesti Töötukassa 07.07.2023 otsusest nr XXX nähtuvalt on kaebajal tuvastatud osaline töövõime kestvusega viis aastat (27.06.2023–26.06.2028). Samast otsusest nähtub, et kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on deformeerivad dorsopaatiad. Seljavalu tõttu on tal raskendatud kõndimine, kehaasendi säilitamine ja muutmine. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab sõidukit liikumispuude tõttu. Kohtuväline menetleja on leidnud, et menetlusalune isik ei ole viidanud liikumispuude olemasolule, mis välistaks juhtimisõiguse äravõtmise. Tõepoolest ei kinnita kaebaja esitatud tõend formaalselt liikumispuude olemasolu nimetatud sätte tähenduses. Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et sellisel juhul tuleks kaebajal tuvastatud liikumisraskused jätta täielikult arvesse võtmata. Kohtu hinnangul piiravad kaebaja terviseprobleemid reaalselt tema liikumisvõimalusi, sealhulgas ühistranspordi kasutamist, niisamuti mõjutavad negatiivselt tema võimalusi töö leidmisel ja töökohustuste täitmisel. Järelikult on juhtimisõiguse olemasolu kaebajale sisuliselt vältimatu. Täiendavalt tuleb arvestada, et kaebaja XXX-aastasel XXX on diagnoositud raske krooniline haigus – XXX, mistõttu vajab viimane regulaarseid arstlikke kontrolle (SA Tallinna Lastehaigla tõend nr XXX). Sellest tulenevalt on kaebajal 7 4-26-207 vältimatu vajadus tagada lapse õigeaegne ja järjepidev ligipääs arstiabile. Nii võib juhtimisõigusest ilmajäämine seada ohtu V. Garanini igapäevaelu stabiilsuse ja sissetuleku ning mõjuda talle ülemäära koormavalt. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates ei ole juhtimisõiguse äravõtmine V. Garanini puhul kohtu hinnangul põhjendatud ega proportsioonis. Menetlusalust isikut on võimalik mõjutada hoiduma uute süütegude toimepanemisest ka üksnes kergemaliigilise põhikaristusega, s.o rahatrahviga sanktsiooni keskmises määras.
8. Kohus leiab, et V. Garanin on aru saanud teo ohtlikkusest ja võimalikest tagajärgedest ning hoidub eeldatavasti edasistest süütegudest. Kaebaja on ka teadlik, et uute rikkumiste korral on juhtimisõiguse kaotamise oht reaalne, mis mõjutab teda edaspidi seaduskuulekalt käituma.
9. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et V. Garaninile määratud põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav või, et menetlusalune isik on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik. Tema tegevuses on tuvastatud süüd kergendav asjaolu ja puuduvad raskendavad asjaolud. Kohtu hinnangul põhikaristus ja lisakaristus kokku ületavad praegusel juhul V. Garanini süü suuruse. Ka tema poolt toime pandud teo lähedase kriminaalkuriteo (KarS § 424 lg 1) toimepanemise eest ei ole lisakaristuse kohaldamine kohustuslik, vaid lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest. Seega leiab kohus, et V. Garaninile mõistetud põhikaristus täidab karistuse eesmärgid ja puudub õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt vältimatult vajalikult lisakaristuse kohaldamine.
10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p 2 tühistab kohus osaliselt PPA Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 28.12.2025 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2315,25,011875 V. Garaninile

§ 224

lg 3 p 1 alusel lisakaristusena kohaldatud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise osas. Muus osas jääb kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Väling kohtunik 8