← Eesti

2-26-5614/7

Obsah (15)§ 442§ 633§ 394§ 187§ 407§ 444§ 415§ 150§ 468§ 173§ 174§ 162§ 175§ 177§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2026, Paide Tsiviilasja number 2-26-5614 Tsiviilasi F.U hagi V.J-i

§ 442

lg 6 ja

§ 633lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

  1. F.U esitas Pärnu Maakohtule 11.03.2026 hagi V.J-i vastu võlgnevuse 4509 euro, kahju 507 euro hüvitamise ning viivise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 08.07.2025 suulise töövõtulepingu, millega kostja kohustus teostama järgmised tööd ja tellima vajalikud materjalid: aia vundamendi valamine, aiapaneelide paigaldamine, tänavakivide paigaldamine (ligikaudu 150 m²), äärekivide paigaldamine (ligikaudu 80m), killustiku tellimine ja laiali vedu, tsemenditellimine ning tänavakivide ning äärekivide tellimine. Hageja kohustus kostjale tasuma tööraha ja materjalide raha kokku maksimaalselt 10 000 eurot, millest tööde teostamise tasu pidi olema 5500 eurot. Kostja kohustus kõik eelnimetatud tööd teostama hageja kinnistul xxxxxxxxxxxxxx Hageja tasus kostjale perioodil 08.07.2025-11.08.2025 sularahas 8347 eurot, millest 3838 euro eest ostis kostja vajalikud materjalid ja 4509 eurot sai kostja töö raha. Kostja jättis lepingujärgsed tööd kas tegemata või teostas need oluliste puudustega, rikkudes sellega oluliselt lepingut. Hageja nõudis kostjalt tööde parandamist ja lõpetamist korduvalt ja kostja pikendas tööde lõpetamise tähtaega kolm korda. Kostja enam objektile ei ilmunud ja töid ei parandanud ega lõpetanud. 13.01.2026 esitas hageja kostjale nõudeavalduse, milles teavitas, et ta taganeb lepingust, sest kostja ei parandanud ega lõpetanud töid ja kogu töö kuulus täies ulatuses ümbertegemisele tulenevalt ulatuslikest puudustest. Tulenevalt eeltoodust nõudis hageja kostjalt tööraha tagastamist summas 4509 eurot. Kostja ei tunnista esitatud nõuet ja kostja sõnul on nõue alusetu, faktiliselt ebaõige ning õiguslikult põhjendamata. Kahjuhüvitisena nõuab hageja kostjalt õigusabikulude 507 euro hüvitamist. 2 2-26-5614
  2. 16.03.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (

§ 407lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 3.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 407

lg-le 2 eeldatakse

§ 407

lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale kätte e-postiga 24.03.

  1. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 07.04.
  2. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
  3. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (

§ 444lg 3).

5. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral

(1)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (

§ 150lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 6. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

3 2-26-5614 Menetluskulud 7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

8. Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

9. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 595 eurot ja esindajakulu 1014 eurot. Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Hageja on kandnud seoses hagiavalduse koostamisega kulu 1014 eurot (6 h hinnaga 169 eurot tund käibemaksuga). Hageja kinnitab, et kõik kulud on olnud vajalikud ja põhjendanud ning seotud käesoleva menetlusega. Hageja ei ole käibemaksukohuslane, millest kantuna on menetluskulud arvestatud koos käibemaksuga. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud 6 tunni ulatuses summas 1014 eurot põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostjal tuleb hüvitada hagejale menetluskuluna kokku 1609 eurot (595+1014). 10. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule

§ 177

lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist. 11. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad. 12.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.