Obsah (4)

§ 66§ 16§ 56§ 57

4-25-935 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2026, Tallinnas Väärteoasja number 4-26-935 (väärteoasja nr 2315,26,002319) Kohtukoosseis kohtunik

§ 66

lg- te 2 ja 3 alusel määrata, et rahatrahv tuleb tasuda ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, st tasudes igakuiselt vähemalt 80 eurot. 3.3. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 16.03.2026. a kiirmenetluse otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. 4. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. 5. Käesolev otsus väljastada kaebajale ning PPA Põhja prefektuurile. 6. Tagastada väärteotoimik peale kohtuotsuse jõustumist kohtuvälisele menetlejale. 1 4-25-935 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsiooni saab esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud, s.o kuni 18.05.2026 (k.a). VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida -Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik R. A. koostas 16.03.2026.a kiirmenetluse otsuse 10220192744109 Eduard Arakelianile selle eest, et tema, 16.03.2026 kella 23.29 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel Veskiposti tänava ja Veerenni tänava vahel, liikudes Veerenni tänava suunas juhtis mootorsõidukit kiirusega 106 km/h +/- 4 km/h, teelõigul, kus lubatud suurim kiirus on 70 km/h. Eduard Arakelian ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Eduard Arakelian kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 50 lg 5 p-s 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi. Eduard Arakelianile määrati LS § 227 lg 2 alusel rahatrahv 83 trahviühikut, s.o 664 eurot. 2. Harju Maakohtule 17.03.2026.a esitatud kaebuses soovib Eduard Arakelian kiirmenetluse otsusega määratud trahvisumma vähendamist, rikkumist ta ei vaidlusta. Kaebusest nähtuvalt liikus ta samal ajal eessõitva auto järgi. Mõlemad sõidukid peatati, kuid mingil põhjusel lubati teisel juhil edasi sõita. Palub antud asjaolu kontrollida kaamerasalvestiste põhjal. Peatamise hetkel oli tal suhtlemisel raskusi, kuna eesti keelt ei valda, suhtles inglise keeles, mida ta samuti ei valda. On nõus rikkumise toimepanemisega, kuid kahtleb, kas kiiruseületamine oli nii suur. Tegemist on tema esimese rikkumisega, varasemad karistused puuduvad. Juhtum on talle õppetunniks ning edaspidi on liikluses tähelepanelikum ja jälgib hoolikamalt oma sõiduki kiirust. 3. 23.03.2026.a Harju Maakohtu määrusega jäeti Eduard Arakeliani kaebus käiguta 4. 23.03.2026. a kõrvaldas Eduard Arakelian kaebuses puudused ja soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses. 5. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 6.04.2026.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et puudub alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Eduard Arakeliani süüline käitumine LS § 15 lg 5 p 3 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (kiirusmõõturi LaserCam nr LE0046 salvestusandmete väljatrükk ja LaserCam 4 LE0046 fikseeritud videosalvestise fail, kiirusmõõturi kasutamise protokoll) ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Eduard Arakelian on eiranud kiirusepiirangut, ületades märkimisväärselt lubatud (70 km/

1. h)sõidukiirust ning lõi oma teoga abstraktse ohu liiklusturvalisusele. Eduard Arakelian ületas kiirust asulasisesel teel viidates, et oli väsinud ja kiirustas koju. Menetleja märgib, et juhtides sõidukit lubatud suurimat sõidukiirust ületades, asetab juht ohtu nii enda kui ka samal teelõigul liikuvate teiste inimeste tervise ja elu, samuti vara. Selline käitumine näitab hoolimatust liiklusreeglitesse ja liiklusohutusse. Eduard Arakelian on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peab mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikidele liiklejatele, sh ka tema enda elu- ja tervise huvides. Piirkiiruse ületamisega seadis menetlusalune isik ohtu enda ning kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Karistus peab mõjutama ka konkreetset menetlusalust isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Karistusregistri andmetest ei ole Eduard Arakelianil kehtivaid karistusi. Kaebuses on menetlusalune isik selgitanud, et saab oma eksimusest aru ning tunnistab oma süüd, on edaspidi hoolsam ning tähelepanelikum. Seega on isik aru saanud tema avaldatust nähtuvalt sellise käitumise lubamatusest. Kohtuväline menetleja leiab, et määratud karistus LS § 227 lg 2 alusel 2 4-25-935 sanktsiooni maksimaalse määra lähedane on põhjendatud. Kohtuväline menetleja palub jätta otsuse muutmata ja kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT 6. Tutvunud Eduard Arakeliani kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS § 120 lg- le 1 lahendada kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 7. Esmalt märgib kohus, et kohtuvälise menetleja seisukohas läbivalt viidatud LS § 15 lg 5 p 3 on ilmselgelt eksimus, õige on § 50 lg 5 p 3, kuivõrd LS §-s 15 puudub üldse lõige 5 punkt 3. Kiirmenetluse otsuses on rikkumise nõudena LS § 50 lg 5 p 3. 8. Otsustamaks Eduard Arakelianile kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud tegudes on süüteokoosseis. 9. Antud juhul omistatakse menetlusalusele isikule kiirmenetluse otsuse kohaselt LS § 227 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist. 10. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Eduard Arakelian ületas 16.03.2026 kella 23.29 ajal Harju maakonnas Tallinnas Järvevana teel Veskiposti tänava ja Veerenni tänava vahel, liikudes Veerenni tänava suunas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. 11. Eduard Arakeliani süü on leidnud tõendamist kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mis koostatud 16.03.2026 patrullpolitseinik R. A.a poolt. Protokollist nähtub, et kiirust mõõdeti 16.03.2026 kell 23.29 asulasisesel teel Tallinnas Järvevana teel, Veskiposti tn ja Veerenni tn vahel, sõidu suunaks Veerenni tn, kus suurim lubatud sõidukiiruseks on 70 km/h. Liiklusjärelevalve teostamise käigus kasutati kiirusmõõturit LaserCam 4 nr LE0046, mis oli töökorras ja millel teostati seadme testid 16.03.2026 kell 18.14. Mõõtmise tehioludeks mõõtmise hetkel: asulasisene tee, hea nähtavus, pimeaeg, tehisvalgus, udu, vihmasadu, märg, kattega tee, sõiduradade arv 2+2, eraldusribaga tee. Mõõtja asukoht mõõtmise hetkel: seistes. Mõõteseadeldis käes hoitud, mõõtmine paigal seistes. Mootorsõiduk liikus esimesel sõidurahal, pärisuunalisel teel, üksinda ja lähenes. Kiirusmõõturi lugemil suurima kiirus 106 km/h+/- 4 km/h, lõplikuks mõõtetulemuseks 102 km/h. Mõõtmiskaugus 396 meetrit. Juhile näidati fikseeritud lugemit. Mõõtmisel kasutati video/helitehnikat REC026167. 12. Kiirusmõõturi LaserCam 4 nr LE0046 salvestusandmete väljatrükilt (proloog) ja Laser Cam 4 nr LE0046 fikseeritud videosalvestise faili väljatrükist nähtub, et kell 23:29:56 liigub mõõtmist teostanud politseiametnike suunas sõiduk, millele on suunatud kiirusmõõteseadme sihik ning mõõteseadme ekraanilt nähtub mõõdetava sõiduki kiirus 106 km/h. 13. Kohtule esitatud heli- ja videosalvestiselt nähtuvalt mõõdeti seadmega LE0046 16.03.2026 kell 23:29:52 kuni 23:30:01 Järvevana teel sõidukite kiirust. Salvestiselt on kuulda, kuidas mõõtja juhib tähelepanui kindlale sõidukile „105 paremalt kolmas auto“. Seejärel on näha ka kiirust 106 (CD-plaat salvestis LE0046_260316_232952_026167.ASF). 14. Menetlusalune isik on peale sõiduki peatamist andnud ütlusi, millest nähtuvalt ta tunnistab kiiruse ületamist, sõitis koju, oli väsinud peale tööd ning ületas kiirust, vaadates eesmisi autosid. Tunnistab end süüdi ja palub kergemat karistust. Kohtule esitatud kaebuses samuti tunnistab menetlusalune isik kiiruse ületamist, kuid toob välja asjaolu, et sõitis eessõitva auto järgi. Peatati mõlemad sõidukid, kuid teisel juhil lubati edasi sõita. Palub kontrollida kaamerasalvestiste põhjal, et teisel sõidukil sarnane kiirus. Kahtleb, kas kiiruse ületamine oli nii suur. 3 4-25-935 15. Kiirusmõõturi LaserCam nr LE0046 salvestusandmete väljatrüki (proloog) järgi on mõõtur suunatud sõidukile, mis ka peatati, kiirmenetluse otsuse kohaselt juhtis sõidukit Eduard Arakelian. Järelikult ületas see konkreetne sõiduk Eduard Arakeliani juhtimisel kiirust. 16. Puutuvalt kaebaja palvest kontrollida teise kinnipeetud sõiduki kohest edasilubamist selgitab kohus, et kohus lahendab asja väärteoprotokolli piires. Märgitu tähendab, et kohus kontrollib üksnes kaebaja rikkumise asjaolusid. Küsimuses teiste võimalike rikkumiste kohta võib kaebaja pöörduda politseiasutuse poole. Asjaolu, kas ja kui palju teised kiirust ületasid kaebaja vastutust ei välista ega õigusta. 17. Kohus ei tuvastanud rikkumisi väärteoasja menetlemisel. Nii on konkreetse rikkumise asjaolud kajastatud õigesti nii kiirmenetluse otsuses, kiirusmõõturi kasutamise protokollis ja proloogis. Kuigi salvestis ei ole kõige parema kvaliteediga on seal näha mitme sõiduki tulesid, konkreetselt on kuulda mõõtja poolt fikseeritud sõiduki kiirus ja sõiduki asukoht teiste sõidukite seas (Mõõtja: „105 paremat kolmas auto“). 18. Kiirust mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku R. A.a poolt ja kasutatud mõõteseade oli taadeldud. Kiirmenetluseotsusega on menetlusalune isik tutvunud. Oma õigustest väärteomenetluses oli isik teadlik (mida kinnitab tema allkiri), seejuures on ta neid ka kasutanud, esitades kohtule kaebuse. 19. Kaebuses toodud suhtlusprobleemid seoses eesti keele mittevaldamise ja inglise keele vabalt mittevaldamisega on kohtu hinnangul eksitavad. Nimelt nähtub väärteomaterjalidest, st kiirmenetluse otsusest, et menetlusalune isik on andnud ütlusi hoopis vene keeles. Juhul, kui menetlusalune isik oleks suhelnud ja andnud ütlusi inglise keeles, siis oleks see leidnud ka kajastamist. Üheski dokumendis ei nähtu, et kaebaja väljendaks enda keelelist mittemõistmist. Seega leiab kohus, et kaebaja sai aru endale süüks pandavast teost ja enda õigustest, mida kinnitab mh ka kohtule kaebuse esitamine. 20. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Eduard Arakelian sõitis kiirusega 106 km/h +/- 4 km/h, teel, kus lubatud suurim kiirus oli 70 km/h, millega ületas sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h. Seega asub kohus seisukohale, et Eduard Arakeliani poolt LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on kiirmenetluse otsuses õigesti tuvastatud, tema tegevus õigesti kajastatud ning isiku süü tuvastamist leidnud. 21. Kohus leiab, et LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo on Eduard Arakelian toime pannud kavatsetult. Eduard Arakelian on nii kohtuvälises menetluses kui ka kaebuses kohtule tunnistanud kiiruse ületamist, oli väsinud, vaatas ja liikus eesmise sõiduki järgi. Tahtlikult õigusrikkumise toimepanemist kinnitab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku poolt juhitud mootorsõiduki reaalse sõidukiiruse (106 km/
2. h)ja antud teelõigul kehtestatud suurima lubatud sõidukiiruse (70 km/
3. h)vahe oli niivõrd suur, et see pidi olema Eduard Arakelianile tajutav ja ei saanud jääda märkamatuks.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või peab seda võimalikuks.

1. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on kohtuväline menetleja süüteo õigesti kvalifitseerinud.
2. Järgnevalt peatub kohus karistuse mõistmisel. 24.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. LS § 227 lg 2 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega Eduard Arakelianile määrati karistuseks 83 trahviühikut, s.o 664 eurot. Seega on põhikaristus määratud sanktsiooni maksimaalse määra lähedasena. 4 4-25-935
3. Menetlusaluse isiku süü hindamisel arvestab kohus sellega, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 32 km/h, seega LS § 227 lg 2 sätestatu vahemiku (2140 km/h) keskmist määra vähesel määral ületavas määras. Rikkumise videosalvestuselt nähtub, et Eduard Arakeliani poolt mootorsõiduki juhtimine toimus pimedal ajal tehisvalguses ning ta ei liikunud antud teelõigul üksi, vaid temaga üheaegselt oli liikluses liikumas teisi sõidukeid. Tegemist oli videosalvestuse kohaselt õhtuse pimeda ajaga, liiguti tehisvalguses. Lisaks on menetlusalune isik tunnistanud, et oli väsinud peale tööd koju sõites. Seega tuli liiklemisel kiiruse valikul olla veelgi tähelepanelikum. Tegemist oli üheepisoodilise ohudeliktiga, tagajärge ei ole tekkinud. Süütegu on toime pandud tahtlikult. Eelnevalt nimetatud asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Eduard Arakelani süü jääb sanktsiooni keskmäärast veidi kõrgemale.
4. Kohtuväline menetleja ei ole karistuse määramisel tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Eduard Arakelian on tunnistanud kiiruse ületamist kohtuvälises menetluses ja kohtule esitatud kaebuses oma tegu kahetsenud ning avaldanud soovi astuda samme oma liikluskäitumise parandamiseks. Seega arvestab kohus menetlusaluse isiku puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes, mis annab aluse karistuse vähendamiseks.

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

1. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Eduard Arakelianil puuduvad kehtivad karistused. Selle põhjal võib väita, et praegune rikkumine on talle juhuslik, mitte igapäevane käitumismuster. Eduard Arakelian on ka ise tunnistanud, et tema kiiruseületamine on temale tõsiseks õppetunniks ning lubab võtta ette samme liikluskäitumise parandamiseks, tegemist oli tema esimese rikkumisega, varasemad karistused puuduvad, mis omakorda annab aluse karistuse vähendamiseks.
2. Tuginedes eeltoodule, asub kohus seisukohale, et Eduard Arakeliani karistamine rahatrahviga sisuliselt sanktsiooni maksimummäära lähedaselt ei ole põhjendatud. Karistust tuleb vähendada ning kohus peab õiglaseks karistada Eduard Arakeliani LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 40 trahviühikut ehk 320 eurot.
3. Kuigi Eduard Arakelian ei ole otsesõnu taotlenud rahatrahvi osatamist, ei saa jätta tähelepanuta, et kaebus kohtule on esitanud just rahatrahvi vähendamise eesmärgil.

§ 66lg 2 sätestab, et mõjuvatel põhjustel võib määrata rahatrahvi tasumise ositi.

Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada 1 aastat. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 16.03.

1. a kiirmenetluse otsusega kohustati Eduard Arakeliani tasuma trahv ära tavapärase 45- päevase tähtaja jooksul. Kohus leiab, et see tähtaeg ei ole piisav. Arvestades mõistetava trahvi suurust ning Eduard Arakeliani ametit (ta töötab restoranis XXX OÜ), annab kohus võimaluse tasuda Eduard Arakelianil rahatrahv ositi 4 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel juhul võib rahatrahvi tasumine olla menetlusalusele isikule ülemäära koormav. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuses märgitud makserekvisiitide ja viitenumbri järgi. Rahatrahvi ajatamine ei välista rahatrahvi ühekordset või tähtajast varasemat tasumist.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 132 p- st 2 tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt, muutes rahatrahvi määra ning määrates rahatrahvi tasumise tähtaja. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 5