← Eesti

3-23-3001/6

Obsah (7)§ 141§ 1§ 124§ 142§ 126§ 77§ 136

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Otsuse tegemise aeg ja koht 04.10.2024, Tallinn Haldusasja number 3-23-3001 Haldusasi Y.I kaebus Ruhnu vallavolikogu 27.

) vastuolus. ÜP peab olema terviklik ruumilahendus ka peale DP-ga vastuvõetud muudatusi. Vajaliku tootmismaa muutmine elamumaaks on ÜP-ga vastuolus. 7) Planeeringu eesmärgiks on kahe kahekorruselise paarismaja püstitamine, kõrgusega kuni 8 m. Ruhnu saare elamuhoonestus koosneb 100% ühepereelamutest. Kui kehtis valla ehitusmäärus, sätestas see viilkatuse kohustuse ning elamu- ja suvilaehituse puhul individuaalelamu nõude. Sama seisukoht peaks valitsema ka praegu. Kortermajade ehitus 3

(11)3-23-3001 muudaks Ruhnu küla arhitektuurilise väljanägemise koledamaks ja vähendaks kõikide kinnistute väärtust. Planeeringu koostaja poolt on ebakompetentne ja ebatõene öelda 8 m kõrguse kortermaja kohta „suhteliselt madal ja kerge“, kui saarele omane eramajade kõrgus tavapäraselt ei ületa 6 m.
  1. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata (täiendavad seisukohad 23.09.2024). 1) Nõustuda ei saa kaebajaga, et keegi ei ole DP eelnõu algatanud. Saeveski kinnistu DP algatati Ruhnu Vallavolikogu 31.07.2020 otsusega nr 10, millele eelnevalt on koostatud „Detailplaneeringu lähteseisukohad“, milles on ära näidatud ka DP taotlejana (ettepaneku tegijana) Ruhnu Vallavalitsus ning välja toodud ka DP eesmärk. 2) Vastustaja on kaebaja 01.02.2021 arvamuse DP eskiislahenduse (eelnõu) kohta kätte saanud (ei ole käsitletav arvamusena DP kohta) ja sellele 26.02.2021 vastuskirjaga nr 7.1.2./21/1-2 omapoolsed selgitused andnud. Samas kirjas kutsus vastustaja kaebajat DP eskiislahenduse avalikule arutelule Ruhnu vallamajas 15.03.2021 (mis jäi Covid-19 viiruse leviku tõttu ära). DP eskiislahendus suunati teistkordsele avalikule väljapanekule 03.0504.06.2021 ning 01.07.2021 edastati ka kaebajale teade DP eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise aja kohta. Teistkordsel avalikul väljapanekul kaebaja arvamust ei esitanud ning avalikul arutelul 15.07.2021 ei osalenud. Seega ei olnud sisulist diskussiooni kaebajaga tema 01.02.2021 esitatud arvamuse osas võimalik arendada. Kaebaja huvi asja arutamiseks avalikul arutelul paistis olevat ära langenud. Kaebaja 30.10.2022 arvamusele vastas vastustaja 25.11.2022 kirjaga nr 7.-1.2./22/16-
  2. Kaebajale selgitati saekaatri olulisust ja selle Ruhnu saarel säilimise vajadust. Kaebaja väide, nagu kavandataks DP-ga saekaatri likvideerimist, on väär. Saekaatri säilimine saarel on osa DP lahendusest, st kaebaja soov on täidetud. Vastustaja selgitas kaebajale ka elamispindade vajadust. Kaebajale selgitati ka, et DP avalikku väljapanekut korratakse. Korduv avalik väljapanek toimus 06.02.-07.03.2023, mille käigus kaebaja DP kohta arvamust ei esitanud ning 17.04.2023 toimunud avalikul arutelul ei osalenud. Seetõttu ei olnud sisulise diskussiooni läbiviimine kaebajaga võimalik. 3) Ruhnu Vallavalitsus esitas 05.05.2023 Saeveski kinnistu DP ministeeriumile heakskiidu saamiseks. Vastuvõetud DP avalikul väljapanekul esitatud arvamuse kohta sai kaebaja vastustajalt sisulise selgituse ning DP lahendust puudutava kaebaja ettepanekuga on arvestatud – saekaater jääb Ruhnu saarele. Järgmisel avalikul väljapanekul kaebaja enam arvamust ei avaldanud ega avalikul arutelul osalenud. Vastustaja sai aru, et kaebaja on teda rahuldava lahenduse saanud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on DP 18.10.2023 heaks kiitnud ning muu hulgas asunud seisukohale, et DP menetlemine on läbi viidud vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega. Vastustaja hinnangul ei esinenud DP menetluses selliseid puudusi, mis annaksid aluse DP kehtetuks tunnistamiseks. Tagatud oli igaühe õigus DP menetluses osalemiseks ulatuses ja viisil, nagu igaüks endale piisavaks pidas. 4) Kaebuse sisuliste põhjendustena on kaebaja korranud oma 01.02.2021 arvamust DP eskiislahenduse kohta, millele on vastustaja juba vastanud 26.02.2021 kirjas. Saeveski DP parandab kohalike inimeste elukvaliteeti, sellega ei risustata külaarhitektuuri, ei vähendata ega piirata kohalike inimeste toimetulekuvõimalusi ja metsa kasutuselevõttu. DP-ga viiakse ellu Ruhnu valla arengukava, mille üheks eesmärgiks on ka Ruhnu valla ÜP uuendamine (lk 6). Ruhnu valla ÜP elluviimiseks DP-de koostamise vajadus ja järjestus ning majanduslikud võimalused määratakse arengukavas (ÜP seletuskiri p 2). Samas on lubatud DP-ga teha ettepanekuid ÜP muutmiseks. 4
(11)3-23-3001 5) Saeveski kinnistu asub ÜP-ga määratud hoonestatud ala juhtotstarbega alal, kus ÜP seletuskirja ptk 5 „Funktsionaalne tsoneerimine“ kohaselt on lubatud ehitada elamuid, üldkasutatavaid hooneid, tootmishooneid ja muid hooneid ning rajatisi, mille kohta on selgitus ka DP seletuskirja p-s 1.2.
  1. Elamuala kõrval olev saekaater on mürarikas tööstusobjekt, mille teisaldamine külast eemal olevale tootmismaale parandab elamuala olukorda ja inimeste elukvaliteeti. DP elluviimisega tagatakse saekaatri säilimine ja nõuetekohane toimimine Ruhnu saarel (seletuskiri p 1.13.1), millega säilivad kohalikele elanikele ka edaspidi samaväärsed võimalused metsa majandamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Samuti on arengukava eesmärgiks tööstusobjektide koondamine külast eemal olevatele tootmismaadele ühtsesse tööstuskompleksi (arengukava lk 31). Kaebaja väited seonduvalt Ruhnu valla eelarvestrateegiaga aastateks 2024-2027 ei ole asjakohased. Tööstusobjekti ümbertõstmise eelarvestrateegias kajastamine või mittekajastamine pole seotud DP kehtestamise õiguspärasusega. 6) Ruhnu valla rahvaarvu muutusega on kasvanud vajadus täiendavate elamispindade järele. Vallamaja kohale kavandatud ühiselamutüüpi väikesed korterid on sobilikud vaid lühiajaliseks spetsialistide majutamiseks. Valla elamufondi laiendamine ja kaasajastamine on üheks arengukava eesmärgiks, et uutele elanikele heade olmetingimustega elamispinnad pakkuda (arengukava lk 6, tegevuskava „Elamumajanduse arendamine“) ning luua võimalus saare püsielanikkonna kasvamiseks, lastega perede saarele elama asumiseks, sest selliselt säilib ka kool ja elu saarel on jätkusuutlik. Avalikuks huviks on saare püsielanikkonna suurenemine, sh noorte perede asumine saarele, milleks tingimuste loomine on vastustaja ülesanne. Kuivõrd kehtestatud DP ülesandeks ei olnud teiste Ruhnu valla (elamu)maade planeerimine, siis ei ole neid ka planeeringus käsitletud. See ei välista elamumaa kinnistute, sh ka Ullis-Stock kinnistu osas otsustuste tegemist tulevikus. 7) Hoonetele on kõrguse piirang seatud DP-ga. Ruhnu saare elamuhoonestuses on ka täna selliseid hooneid, kus ühes eluhoones on mitu korterit. Ruhnu valla ÜP kohaselt peaksid hoonestatud alale ehitatavad elamud ja suvilad olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt kahekorruselised; ehitamise aluseks on Ruhnu Vallavolikogu poolt kehtestatud DP või Ruhnu Vallavalitsuse antud projekteerimistingimused (seletuskiri p 5). Kahekorruselised hooned on Ruhnu saarel ÜP-ga lubatud. Alates ajast, millal valla ehitusmäärus enam ei kehti, peavad ehitiste projekteerimiseks olulised nõuded DP-s (või projekteerimistingimustes) näidatud olema (ÜP suundi arvestades). Nii on Saeveski kinnistu DP seletuskirja p-s 1.5 määratud kavandatud hoonete ehitusõigused, sh korruselisus, katuse tüüp, katuse kalded ja materjal. Ehitusõigus on kooskõlas ÜP-ga. Eksitav on kaebaja väide, et eramajade kõrgus saarel ei ületa 6 m. Saarel ei ole võimalik arhitektuurse lahenduse alusel selgelt eristada hoone otstarvet ja selle kuulumist (kas eramaja või seltsimaja või puhkemaja või veel mingi muu kasutusega maja). Ka Saeveski kinnistu lähistel on maja, mille kõrgus ehitisregistri andmetel on 8,1 m ning see ei ole ainuke sellise kõrguse ja saarele omase arhitektuuriga hoone saarel. Saarel (küla piires) on rida hooneid, milliste kõrgus jääb vahemikku 6-8 m. Seega ei ole DP-ga mingit uut arhitektuurset lahendust kavandatud ega lubatud. Saeveski kinnistule kavandatud ehitised jäävad samasse arhitektuuriruumi, nagu küla arhitektuurne lahendus tänasel päeval on. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
  3. Kaebaja vaidlustab Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsust nr 12, millega kehtestati Ruhnu külas Saeveski kinnistu DP. Kaebaja tugineb kokkuvõtlikult sellele, et vaidlusalune 5
(11)3-23-3001 planeering halvendab Ruhnu külas elavate inimeste elutingimusi ja toimetulekuvõimalusi. See leiab kaebusest järelduvalt aset põhjusel, et kinnistul asuva saekaatri likvideerimisega vähendatakse oluliselt kohalike inimeste võimalusi metsa majandada ja saematerjali toota. Samuti rikuks planeeritud kortermajade ehitus kaebaja hinnangul Ruhnu küla arhitektuurilist ilmet ja külavaadet, vähendades seeläbi kõikide kinnistute väärtust. Ka peab kaebaja vaidlusalust DP-d vastuolus olevaks Ruhnu valla ÜP ja arengukavaga. 14. DP kehtestamise otsust on võimalik igal isikul vaidlustada, kui isik leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi (

§ 141

). Kaebaja ei ole kaebuses väitnud ega ka 10.01.2024 kohtumääruses määratud tähtajaks andnud teada, et vaidlustatud DP-st tulenevad negatiivsed mõjud tema õigustele ja kaebus on sellest tulenevalt esitatud ka tema subjektiivsete õiguste kaitseks. Seega kohus käsitab Y.I kaebust üksnes avaliku huvi kaitseks esitatud kaebusena. 15. Planeerimismenetluses saab avaliku huvi mõiste määratlemisel juhinduda muu hulgas

§ 1lg-st 1.

Ruumilise planeerimise eesmärk on luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut (

§ 1lg 1).

Viidatud normi kohaselt võib kaitstava avaliku huvina käsitada näiteks seda, et elu- ja ehitatud keskkond oleks kujundatud kvaliteetseks, kaitstud oleks keskkond, tegemist oleks majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutliku arenguga, sh seda, et ühiskonnaliikmete vajadused ja huvid oleks arvestatud ja tasakaalustatud. Praeguses vaidluses ei saa kaitstava avaliku huvi olemasolu ilmselgelt välistada, kuna kaebus on esitatud muu hulgas kvaliteetse elukeskkonna ja jätkusuutliku ettevõtluskeskkonna kaitseks, mida on põhimõtteliselt võimalik käsitada planeerimismenetluses kaitstava avaliku huvina. Samas ei tule planeerimismenetluses avaliku huvina mõista objektiivse õiguse järgimise kaitset. Tegemist ei ole planeerimisemenetluses iseseisva kaalutava õigushüvega (Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2019 otsus nr 3-17-446, p 12). Ka ei ole populaarkaebuse eesmärgiks kolmandate isikute (nt praegusel juhul teiste külaelanike) erahuvide kaitse (Riigikohtu 10.11.2009 otsus nr 3-3-1-84-08). 16. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse DP-ga Ruhnu valla ÜP muutmine ei olnud põhjendatud ning planeeringus puuduvad mis tahes kaalutlused selle kohta, miks on vaja praegune tootmismaa (Saeveski kinnistu) elamumaaks muuta. Kohus kaebajaga ei nõustu. 16.1 DP koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus (

§ 124lg 10).

Vastavalt

§ 142

lg-le 1 võib DP põhjendatud vajaduse korral sisaldada ÜP põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama sätte teise lause kohaselt on kehtestatud ÜP põhilahenduse DPga muutmine: 1) ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) ÜP-ga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, DP kohustuslike alade ja juhtude muutmine ning 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik ÜP muutmine. Kohtupraktika kohaselt on DP-ga ÜP muutmine erandlik võimalus, mis peab tagama paindlikuma võimaluse, et reageerida muutunud oludele ja vajadustele. DP-ga ÜP muutmine peaks üldjuhul põhinema pärast ÜP kehtestamist muutunud või teatavaks saanud asjaoludel (Riigikohtu 03.12.2012 otsus nr 3-3-1-47-12, p-d 20 ja 21 ning seal viidatud kohtupraktika). DP-ga ÜP muutmiseks võib olla põhjendatud vajadus, kui seda tingib muu hulgas avalik huvi. ÜP muutmiseks põhjendatud vajaduse äratundmisel on haldusorganil planeerimismenetlusele omaselt lai kaalutlusruum ning sellise otsuse kohtulik kontroll on piiratud, kuivõrd kohus ei saa hinnata planeerimisotsuste otstarbekust. 6

(11)3-23-3001 16.2 Vaidlusaluse DP üheks eesmärgiks on muuta osaliselt Ruhnu Vallavolikogu 17.12.2002 otsusega nr 27 kehtestatud Ruhnu valla ÜP-d, määrates tootmismaa maa-ala (Saeveski kinnistu) osaliselt elamumaaks. Vastustaja põhjendas DP seletuskirjas (p 1.2.4) ÜP muutmist kokkuvõttes järgmiselt: 1) Ruhnu valla ÜP on kinnitatud
  1. a, kui Ruhnu valla elanike arv oli oluliselt väiksem. Ruhnu valla rahvaarv on viimastel aastatel kasvanud, mistõttu tekib ka järjest suurem vajadus elamispindade järele. Ruhnu eraldatuse tõttu peavad siin pakutavad elamispinnad olema tulevaste elanike vajadusi arvestavad, mitte ühiselamutüüpi väikesed korterid, nagu vallamaja kohale on planeeritud. Paarismajade ehitamine on Ruhnu valla arengukavas kavandatud tegevus; 2) DP lahenduse elluviimine ei halvenda kohalike inimeste sotsiaalset ega majanduslikku elukvaliteeti, kuna kavandatakse elanikele täiendav elamumaa. Saeveski ümberkolimine ei mõjuta majanduslikult kogukonna tegevust ning saeveski tootmisteenus saarel säilitatakse; 3) Otstarbekam on koondada tootmismaa sihtotstarvet eeldavad objektid ühte kohta küla keskusest eemale – alale, kuhu ÜP-ga on määratud tootmismaa sihtotstarve, kuid mida ei ole kasutusele võetud. DP tulemusena kavandatud saeveski ümbertõstmine aitab kaasa ÜP-ga ja arengukavaga tootmismaaks kavandatud Tööstuse kinnistu paremale kasutusele võtule tootmismaana. Samas jääb Tööstuse kinnistule veel piisavalt vaba tootmismaad, mida edaspidi sihipäraselt kasutusele võtta. Järjest kasvavat elamuala kavandatakse samas olemasoleva elamumaa ja ajaloolise külasüdame kõrvale.
  2. Kohtu hinnangul on vaidlustatud DP-ga ÜP muutmine toimunud kooskõlas

§ 142lg-ga 1 ning kohtupraktikas väljendatud seisukohtadega.

Vastustaja on ÜP muutmise vajalikkust piisavalt põhjendanud ning kohtule ei nähtu, et ÜP-d muutva DP kehtestamine läheks vastuollu kaebusega kaitstavate avalike huvidega (sh tooks kaasa kohalike elanike elukeskkonna ja toimetulekuvõimaluste olulise halvenemise). 17.1 Esmalt märgib kohus, et kaebaja on ekslikult pidanud DP eesmärgiks elamispindade loomist spetsialistidele ja sotsiaalabi vajajatele. Vastustaja on nii DP menetluse käigus esitatud kaebaja arvamustele kui ka DP seletuskirjas selgitanud, et viimastel aastatel Ruhnu vallas rahvaarvu kasvamise tõttu on tekkinud järjest suurem vajadus täiendavate elamispindade järele. Arvestades, et Ruhnu valla ÜP kehtestamisest oli DP kehtestamise hetkeks möödunud enam kui 20 aastat, pole eeltoodud kaalutlust põhjust pidada meelevaldseks. Sedavõrd pika aja jooksul võibki olustik saarel ja sellest lähtuvalt ka valla arengu eesmärgid muutuda ning kaasa tuua vajaduse kehtiva ÜP muutmise järele. Vastustaja on ühtlasi asjakohaselt osundanud, et praegusel juhul tingis DP-ga ÜP muutmise avalik huvi tagada saarel jätkusuutlik elukeskkond (sh seeläbi kooli säilimine), võimaldades lastega peredel saarele püsivalt elama asumiseks. Kaebajale on planeerimismenetluse käigus selgitatud, et Ruhnu vallamaja kohale kavandatud pooleli olevad elamispinnad olid mõeldud üksikutele spetsialistidele lühiajaliseks peatumiseks (vt Ruhnu Vallavalitsuse 26.02.2021 vastuskiri), mitte saarele püsivalt elama asuvatele peredele. DP seletuskirjas on samuti välja toodud, et Ruhnu eraldatuse tõttu peavad seal pakutavad elamispinnad olema ka tulevaste elanike vajadusi arestavad, mitte ühiselamutüüpi väikesed korterid nagu vallamaja kohale planeeritud. Eeltoodu valguses on ilmselgelt asjakohatud kaebaja väljapakutud lahendused saarel paar päeva viibivate spetsialistide majutamiseks. Valla elamufondi laiendamine ja kaasajastamine kuuluvad ka Ruhnu valla arengukavas (2020-2030)1 kavandatud tegevuste hulka (lk 6). Arengukava lisaks 1 olevas tegevuskavas „Kavandatavad investeeringud, tegevused ja ajakava aastateks 2023 – 2027“ on 1 Kättesaadav arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4271/1202/0023/arengukava.pdf#. 7

(11)3-23-3001 seejuures otseselt ette nähtud paariselamute projekteerimine ja ehitamine (vt alajaotus 06100 „Elamumajanduse arendamine“). Eeltoodut arvestades on põhjendamatu kaebaja seisukoht DP vastuolust valla arengukavaga. 17.2 Kohtu hinnangul ei ole alust pidada põhjendamatuks valla huvi kasutada uute elamispindade loomiseks just Saeveski katastriüksust, kuna see asub olemasolevate elamualade kõrval ja moodustab külasüdamega ühtse terviku. Meelevaldseks ei saa seejuures pidada valla soovi paigutada müra tekitavad tööstusobjektid (sh Saeveski kinnistul asuv saekaater) küla keskusest ja elamualadest eemale, koondades need olemasolevatele tootmismaadele ühtsesse tööstuskompleksi (vt ka valla arengukava, lk 31) ja parandades seeläbi elukeskkonna kvaliteeti. Vastustaja on ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ärakuulamisel selgitanud, et Saeveski katastriüksusel ei ole tootmistegevus sobilik, kuna katastriüksus piirneb elamualadega ning lähedal asub kirik (vt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi 18.10.2023 kiri nr 14-3/2303-2, lk 5). DP-ga nähakse ette, et saekaater paigutatakse ümber Tööstuse kinnistule kui 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistule, mida vastustaja selgitustest nähtuvalt pole seni suuremas osas vastavalt sihtotstarbele kasutatud ja mille ÜP-s määratud juhtotstarbekohasele kasutamisele aitaks saekaatri sinna paigutamine kaasa. Saekaatri teisaldamine ja kasutusele võtmine Tööstuse kinnistul on kooskõlas kehtiva ÜP-ga ega lähe vastuollu ka valla arengukavas seatud eesmärkidega. 17.3 DP seletuskirjast nähtub üheselt, et saekaatri tootmisteenus saarel säilitatakse ning aset leiab üksnes saekaatri teisaldamine Tööstuse kinnistule (vt p-d 1.2.4, 1.13.1). Samuti on kaebajale DP menetluse käigus korduvalt selgitatud, et DP realiseerimisel tagatakse saekaatri säilimine ja toimimine Ruhnu saarel ning kohalikel inimestel on edaspidi samaväärsed võimalused metsa kasutuselevõtmiseks (vt Ruhnu Vallavalitsuse 26.02.2021 ja 25.11.2022 vastuskirjad). Kaebaja ei ole kaebuses põhistanud, millele tugineb eeltoodule vaatamata tema seisukoht, et saekaater likvideeritakse ja seeläbi kohalike toimetulekuvõimalused halvenevad. Sellist järeldust ei saa teha pelgalt asjaolust, et saekaater paigutatakse ümber teisele tootmismaa sihtotstarbega kinnistule. Kaebaja üldsõnaliste väidete põhjal pole põhjust arvata, et saekaater uues asukohas enam samaväärselt toimida ei saaks ning üksnes selle mujal asumine mõjutaks majanduslikult kohalikku kogukonda. Asjassepuutumatud on kaebaja viited Ruhnu valla eelarvestrateegiale (2024-2027) ja kaebaja hinnang maksumaksja raha kulutamise põhjendatusele – see, kuidas vald konkreetsel perioodil planeerib eelarveliste vahendite kasutamist ei oma tähtsust vaidlusaluse DP õiguspärasuse hindamisel. Valla eelarvestrateegiale tuginedes pole võimalik väita, et DP tõttu kaob võimalus saekaatri kasutamiseks. 17.4 Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et Ruhnu valla ÜP kohaselt on saarel määratud piisavalt tootmismaad, mida ei ole 16 aasta jooksul pärast ÜP kehtestamist kasutusele võetud. Uus saekaatri asukoht on kavandatud 3,84 ha suurusele Tööstuse katastriüksusele, mida enamuses ei kasutata ÜP kohase sihtotstarbe kohaselt ning seega on vallal tootmismaa jaoks piisavalt alternatiive ka pärast saekaatri Tööstuse maaüksusele ülesseadmist (vt vastustaja 26.02.2021 vastuskiri). DP seletuskirja kohaselt tootmistegevuse koondamine ühte kohta ei halvenda tootmistegevuse võimalikkust saarel ning kohtule pole ka kaebaja väidete põhjal äratuntav, et Saeveski kinnistu elamumaaks muutmise tulemusel poleks vallal enam piisavalt tootmismaad. 18. Saeveski kinnistu muutmist elamumaaks ei muuda põhjendamatuks ka ainuüksi kaebaja hinnang, et saarel on piisavalt elamumaad ka mujal (nt Ullis-Stock kinnistu). Isegi kui see nii on, siis vastustaja on praegusel juhul piisava põhjalikkusega ära näidanud, et Saeveski kinnistu muutmine elamumaaks ja sellel asuva saekaatri teisaldamine küla keskusest eemal 8
(11)3-23-3001 asuvale tootmismaale ei too kaasa kohalike elanike elukvaliteedi langust (sh ei halvene tootmisega tegelemise võimalus saarel) ning võimaldab samal ajal luua tingimused saare püsielanikkonna kasvamiseks, kavandades sobivasse keskkonda kaasaegsed peredele mõeldud paarismajad. Kohus saab anda hinnangu üksnes kaalutlusreeglitest kinnipidamisele (HKMS § 158 lg 3) ega hinda planeerimisotsuse otstarbekust. Planeeringutega kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus. Kui vastustaja jõudis DP-d menetledes seisukohale, et uute elamute kavandamine on otstarbekas justnimelt Saeveski kinnistule, kuna selle läheduses asuvad elamualad ja saekaater sinna ei sobi, ei pidanud ta hakkama täiendavalt kaaluma kõikvõimalikke alternatiivseid asukohti uute elamute kavandamiseks. Kokkuvõttes on vastustaja DP seletuskirjas piisavalt põhjendanud, mis kaalutlustel otsustati Saeveski kinnistul asuv saekaater ümber kolida ja kinnistu elamumaaks muuta. Kaebaja väited ei anna alust järelduseks, et DP kehtestamine on vastuolus kaebusega kaitstava avaliku huviga ning pärast ÜP-d muutva DP kehtestamist poleks vallas enam tagatud terviklik ruumilahendus. Kohtule ei nähtu asja materjalidest, et vastustaja oleks DP kehtestamisel lähtunud asjakohatutest kaalutlustest või jätnud kaalumata mõne olulise asjaolu, mis oleks võinud mõjutada asja otsustamist. 19. Kaebaja viitab ka sellele, et saarel asuvad valdavalt ühepereelamud kõrgusega kuni 6 m ning DP-ga kavandatud kuni 8 m kõrguste kortermajade ehitus oleks vastuolus kehtiva ÜP-ga ja muudaks Ruhnu küla arhitektuurilise väljanägemise koledamaks. 19.1 Ruhnu valla ÜP seletuskirja kohaselt peaksid elamud ja suvilad olema viilkatusega, verandaga, maksimaalselt kahekorruselised. Ehitustegevus Ruhnu saarel toimub DP või projekteerimistingimuste alusel (vt p 5). Seega kahekorruseliste elamute kavandamine on kehtiva ÜP-ga kooskõlas. Ühtlasi on vastustaja selgitanud, et Ruhnu saarel on ka täna hooneid, kus asub mitu korterit. Kehtiv ÜP ei määratle hoonestuse kõrguspiirangut. ÜP-s kui üldisema toimega kõrgema astme planeeringus käsitlemata tingimused määrataksegi üldjuhul kindlaks DP-s kui suurema täpsusastmega planeeringus. DP ülesandeks on muu hulgas krundi ehitusõiguse määramine (

126 lg 1 p 3) ning krundi ehitusõigusega on määratud ka hoonete suurim lubatud kõrgus (

§ 126lg 4).

19.2 Paljasõnaline on kaebaja väide, et eramajade kõrgus saarel ei ületa 6 m. Vastustaja on selgitanud, et saarel ei ole võimalik arhitektuurse lahenduse alusel selgelt eristada hoone otstarvet (st kas tegemist on eramaja, seltsimaja, puhkemaja või muu kasutusotstarbega majaga). Vastustaja väitel on saarel (küla piires) mitmeid hooneid, mille kõrgus jääb vahemikku 6-8 m ning ka vaidlusaluse Saeveski kinnistu lähistel asub 8,1 m kõrgune maja. Kaebaja ei ole eeltoodule vastu vaielnud. Eelnevat arvestades puudub alus väita, et DP-ga kavandatud paarismajad oluliselt eristuksid oma kõrguse poolest piirkonna hoonestusest ega sobituks seetõttu ilmselgelt olemasolevasse keskkonda. Avaliku ruumi planeerimine ja selle kasutamise hindamine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses ning kavandatud elamute olemasolevasse keskkonda sobivuse hindamisel on vastustajal ulatuslik kaalumisruum. Kaebaja üldsõnalised väited DP-ga kavandatud paarismajade negatiivsest mõjust küla välisilmele ei anna alust järelduseks, et kavandatud elamud oma arhitektuurilise lahenduse poolest ilmselgelt ei sobi konkreetsesse piirkonda ja kahjustaks sellisena püsivalt külamiljööd. Kohtul pole ka mõistlikku põhjust arvata, et olemasolevate elamualade kõrvale müra tekitava saekaatri asemele kahe paariselamu kavandamine vähendaks oluliselt kõikide kinnistute väärtust. 20. Põhjendamatu on kaebaja väide, et vaidlusaluse DP koostamist ei ole algatanud õigustatud subjekt.

§ 142lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse ÜP põhilahenduse muutmise 9

(11)3-23-3001 ettepanekut sisaldava DP koostamisele ÜP koostamisele ettenähtud menetlust (arvestades seejuures nimetatud paragrahvis sätestatud erisusi, vt § 142 lg 2 teine lause ja lg-d 3–8).

§ 77lg 1 kohaselt algatab ÜP kohaliku omavalitsuse volikogu.

Eelviidatud sätetest tulenevalt peab seega ÜP-d muutva DP algatamise või sellest keeldumise otsustama kohaliku omavalitsuse volikogu, sarnaselt ÜP algatamise otsustamisega (vrd Tallinna Ringkonnakohtu 14.11.2019 otsus nr 3-19-475, p 13). Kuna praegusel juhul on DP algatamise otsuse teinud Ruhnu Vallavolikogu, ei ole pädevusnõuet rikutud. Vastustaja on seejuures selgitanud, et DP algatamise otsusele eelnevalt on koostatud DP lähteseisukohad, milles on DP taotlejana ära märgitud Ruhnu Vallavalitsus ja välja toodud DP eesmärk (dtl 81-83). Kaebaja etteheited seonduvalt DP algatamisel tehtud olulise menetlusveaga on seega alusetud. 21. Vaidlustatud otsuse tühistamist ei too kaasa ka kaebaja väited, mille kohaselt jäeti tema 01.02.2021 esitatud kirjalik arvamus arutamata 15.07.2021 avalikul arutelul ning tema arvamust ei esitatud ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile. 21.1

§ 136

lg 4 järgi tutvustab avalikul arutelul DP koostamise korraldaja avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja oma seisukohti nende kohta, põhjendab DP koostamisel valitud lahendusi ning vastab muudele DP-d käsitlevatele küsimustele. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 01.02.2021 arvamuse Saeveski kinnistu DP eskiislahenduse (eelnõu) kohta ning vastustaja vastas sellele 26.02.2021 kirjaga nr 7.1.2./21/1-

  1. Vastustaja suunas DP eskiislahenduse teistkordsele avalikule väljapanekule 03.05.2021 – 04.06.2021 ning edastas 01.07.2021 kaebajale teate DP eskiislahenduse avaliku arutelu toimumise aja kohta. Vaidlust ei ole, et teistkordsel avalikul väljapanekul kaebaja arvamust ei esitanud ega avalikul arutelul 15.07.2021 ei osalenud, st vastustajal ei olnud võimalik kaebajaga avalikul arutelul tema vastuväiteid täiendavalt läbi arutada. See, et vastustaja ei tutvustanud kaebaja arvamust ja selle kohta antud selgitusi avalikul arutelul, kus kaebaja ise ei osalenudki, ei saanud sisuliselt mõjutada lõppotsuse tegemist. Ühtlasi on kaebaja hiljem esitanud omapoolse arvamuse ka vastuvõetud DP avalikul väljapanekul 30.10.2022 ning saanud sellelegi vastustajalt kirjaliku vastuse 25.11.2022 kirjaga nr 7.1.2./22/16-
  2. Pärast seda toimunud korduva avaliku väljapaneku käigus (s.o 06.02.2023 – 07.03.2023) kaebaja DP kohta enam arvamust ei esitanud ning 17.04.2023 toimunud avalikul arutelul ka ei osalenud. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale sellises olukorras ka ette heita, et ta kaebaja poolt 01.02.2021 DP eskiislahendusele esitatud arvamust Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ei edastanud. Ühtlasi leidis Regionaalja Põllumajandusministeerium oma 18.10.2023 kooskõlastuses, et DP menetlemine on viidud läbi vastavuses avalikkuse kaasamise ja teavitamise põhimõttega; huvitatud isikud said esitada enda seisukohad menetluse piisavalt varajases etapis ning esitatud arvamustele anti vallapoolsed seisukohad kirjalikult. 21.2 Kuna vastustaja on kaebaja seisukohtadele sisuliselt vastanud, pole kaebaja arvamus jäänud DP menetluses tähelepanuta ning vastustaja on seda hinnanud. Kaebaja peamisteks murekohtadeks olid saekaatri likvideerimine ja tootmismaa vähenemine – vastustaja on DP menetluse käigus (sh DP seletuskirjas) piisavalt selgitanud, et saekaatrit ei likvideerita ja tootmismaad jätkub ka DP realiseerimise järgselt (st elanike võimalused tootmisega tegeleda ei vähene). Kuna Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt ära kuulatud X.Xi vastuväited puudutasid samamoodi ÜP muutmise ebapiisavat põhjendamist ja tootmisega tegelemise võimaluste vähenemist, on ka DP heakskiitmisel neid asjaolusid hinnatud ning seejuures leitud, et vald selgitas piisavalt ÜP muutmise vajadust, planeeringulahenduse sobivust ja proportsionaalsust. See, et vastustaja vaatamata kaebaja esitatud vastuväidetele DP kehtestas, ei tähenda, et vastustaja oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi. Kaebaja ei ole ka esile toonud, milliste tema poolt DP menetluse käigus esitatud seisukohtadega pole 10

(11)3-23-3001 DP heakskiitmisel ja DP kehtestamisel arvestatud ning mis võinuks menetluses viia teistsuguse tulemuseni. Kui esinevad menetluslikud puudused, mis haldusakti sisu ei mõjuta, ei ole kaebuse rahuldamine üksnes nende puuduste tõttu põhjendatud (HMS § 58).
  1. Kokkuvõttes leiab kohus, et Ruhnu Vallavolikogu 27.11.2023 otsus nr 12 on õiguspärane ega kahjusta kaebusega kaitstavat avalikku huvi. Seega puudub alus vaidlustatud otsuse tühistamiseks ja kaebus jääb rahuldamata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.