Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-2258 Määruse kuupäev 11. veebruar 2026 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X kaebus Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisek

) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt registreeriti pöördumiseks nr 3-25/2-2/4531) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel
3. aprillil
4. Taotluse kohaselt viibis valvur meditsiinilise abi osutamise juures ning jälgis toimuvat. Kaebaja palus valvuril minema minna, kuid valvur ei teinud seda. Kaebaja keeldus meditsiinilise abi saamisest valvuri juuresolekul ning kaebajale jäi vajalik abi osutamata ja seetõttu tundis kaebaja pikema aja jooksul valu ja hirmu. Kaebajat koheldi ebainimlikult, temas tekitati stressi ja pidi läbi elama kannatusi. Kaebaja viitas ka varasemalt esitatud sarnastele olukordadele ja kahjunõuetele.
5. Viru Vangla andis
6. juuni
7. a otsusega nr 1-9/3-25/31-2 kaebajale tähtaja kahjunõude puuduste kõrvaldamiseks ning tervisekaardi esitamiseks. Kaebaja esitas
8. juulil 2025 Viru Vanglale tervisekaardi väljavõtte.
9. Viru Vangla jättis
10. juuli
11. a otsusega nr 1-9/3-25/31-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Tervishoiuteenust osutab alates
12. juulist 2024 Ida-Viru Keskhaigla ning seega ei lahenda Viru Vangla kahjunõuet osas, mis puudutab tervisehoiutöötaja tegevust. 3-25-2258 Kaebaja kaebused seoses tervishoiuteenuse mitteosutamisega on edastatud Ida-Viru Keskhaigla SA-le. Kaebaja kahjunõue on põhjendamatu, sest
13. aprillil 2025 ei ole kaebajal olnud tervishoiutöötaja vastuvõttu ning seega ei saanud valvur pealt näha meditsiinilise abi osutamist. Kaebaja ise keeldus endale meditsiinilise abi osutamisest. Kaebaja käis tervishoiutöötaja vastuvõtul
14. aprillil 2025 ning seal on talle abi osutatud. Vangla ei ole seadnud takistusi tervishoiuteenuse osutamisele, kinnipeetavat koheldi inimväärikalt ning kaebajal ei ole tekkinud tervisekahju.
15. Kaebaja esitas
16. juulil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel. Kaebaja soovis
17. aprillil 2025 meditsiinilist abi, kuid läbivaatuse juures viibis valvur. Kaebaja ei soovinud abi saamist valvuri juuresolekul. Valvurite viibimine terviseuuringutel rikub privaatsuse ja arsti-patsiendi konfidentsiaalsuse põhimõtet. Kaebaja tugineb kaebuses õiguskantsleri ning Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) seisukohtadele. Lisaks viitab kaebaja Mandela reeglitele, Bangkoki reeglitele ning Euroopa Vanglareeglistikule. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab

§ 2

lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust ja lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebusest ning Viru Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusest nähtub, et kaebaja soovib kahju hüvitamist sündmuste eest, mis toimusid

1. aprillil
2. Kuigi kaebaja on viidanud hulgaliselt erinevatele kuupäevadele ja erinevatele pöördumisetele, siis kohtu hinnangul on tegemist üksnes näitlikustava materjaliga, mitte vaidluse esemega. Kaebuse aluseks on Viru Vangla
3. juuli
4. a otsus, millega vangla jättis rahuldamata kaebaja kahjunõude
5. aprilli
6. a valvuri viibimisega meditsiinilise läbivaatuse juures. Kaebaja ei ole kaebuses viidanud, et sooviks kahju hüvitamist muudest asjaoludest lähtuvalt. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab

§ 37lg 2 p 4 alusel Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses 25.

aprillil 2025 valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel. 6.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kaebaja on mittevaralise kahju tekkimise alusena käsitlenud eraelu puutumatuse ja patsiendi-arsti konfidentsiaalsuse rikkumist ning on viidanud ka tervisekahjule, mis tervishoiuteenuse osutamata jätmisega kaasneb. Praegusel juhul tuleb õiguste riivet käsitleda väheintensiivsena. Vaidlus puudutab ühel päeval valvuri tegevusest tingitult väidetavalt tervishoiuteenuse mittesaamist olukorras, kus kaebaja esitatud asjaoludest ei nähtu tervishoiuteenuse saamise vajaduse kiireloomulisust ega olulisust. Kaebaja privaatsusõiguse riive on samuti vähene, kuna on küsitav, milliseid olulisi terviseandmeid oleks hüpoteetiliselt
2. aprilli 2025 protseduuri käigus valvurile avaldatud. Kaebajale on tagatud vanglas meditsiiniline abi ning ei ole eluliselt usutav, et vangla valvurid tunneksid ülemäärast huvi kaebaja terviseandmete saamise ja levitamise vastu. Kindlasti ei ole praegusel juhul privaatsusõiguse riive selline, mille tulemusena saaks kaebajale kaasneda pikaajalised kannatused. Kaebajale võis kaasneda teatud ebamugavustunne sellest, et meditsiinilise 2 3-25-2258 protseduuri juures viibiks selle osutamisel ka valvur, kuid see ei saa põhjustada selliseid kannatusi, mida pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
3. Kohtule esitatud materjalid ei kinnita, et
4. aprillil 2025 oleks kaebaja tervishoiuteenuse osutamist palunud ning seda oleks osutatud. SA Ida-Viru Keskhaigla esitatud kaebaja epikriisidest ajavahemikul
5. detsember 2024 kuni
6. aprill 2025 ei nähtu, et tervishoiutöötaja oleks kaebajat
7. aprillil 2025 külastanud. Kohtuasja materjalidest nähtub, et kaebaja soovis hoopis
8. aprilli
9. a õhtul meedikut ning sai siis soovitud tervishoiutöötaja vastuvõtu ning kaebajale osutati ka soovitud abi (dtl 75). Seega ei toimunud
10. aprillil 2025 meditsiinilist läbivaatust, mille juures valvur oleks saanud viibida ning kus valvurile oleks saanud teatavaks kaebaja terviseandmed. Isegi, kui kaebaja on nimetatud päeval keeldunud tervishoiutöötaja vastuvõtust seetõttu, et valvur oleks olnud tervishoiuteenuse osutamise juures, ei oleks see tegevus õigusvastane. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et vanglaametniku juuresolek tervishoiuteenuste osutamisel on põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas, sest see on vajalik nii tervishoiutöötajate julgeoleku tagamiseks kui ka arvestades vangla töökorralduse eripärasid seoses tervishoiuteenuse osutamisega, sh väljastatud ravimite manustamise korraldust. Samuti on vanglaametnikel vangistusseaduse § 66 lg 11 lähtuvalt kinnipeetavate üle järelevalve teostamise kohustus (vt Tartu Halduskohtu
11. juuni
12. a määrus asjas nr 3-25-713 ja
13. novembri
14. a määrus asjas nr 3-254275, mis läbisid ka edasikaebemenetluse kõrgema astme kohtus). Kaebajale oli tagatud võimalus saada tervishoiuteenust
15. aprillil 2025, kuid kaebaja seda ei kasutanud või on keeldunud sellest enda tahtest lähtuvalt. Lisaks on kaebajale
16. aprillil 2025 osutatud vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida ka selliseid kannatusi või ebameeldivusi, mis annaks alust eeldada mittevaralise kahju mõõtu üleelamiste esinemist. Kui kaebaja vabatahtlikult loobub meditsiinilise abi saamisest, ei ole see vastustajale etteheidetav. Kuna kohtu hinnangul ei viita esitatud materjalid sellele, et esineks õigusvastane tegevus, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline.
17. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3