Obsah (6)

§ 120§ 2§ 37§ 121§ 43§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2026, Tartu Kohtuasja number 3-26-973 Kohtuasi X kaebus Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla mittevaral

) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1). ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas
2. aprillil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märgib kokkuvõtvalt järgmist. Kaebajal on tõsised terviseprobleemid ja
3. novembri
4. a laboritestide tulemusena leiti, et tema D-vitamiini ja foolhappe tase on alla normi. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla vanglameditsiini osakonna arst määras, et kaebaja peab võtma glükosamiini, D-vitamiini ja foolhapet. Kuna kaebajal on diagnoositud vasaku ja parema õla artroos, parema põlve artroos, krooniline seljavalu, valud paremas puusas jne, on arsti määratud vitamiinid ja toidulisandid väga olulised. Kaebaja palus, et talle väljastataks vitamiinid ja toidulisandid kambrisse, sest ta tunneb hirmu, kui peab võtma tablette valvurite käest, sest mitmel korral andsid valvurid kaebajale teise vangi ravimeid, mille määras psühhiaater. Kaebaja ei ole seetõttu juba poolteist 3-26-973 aastat valvuritelt tablette võtnud. Inspektor-kontaktisik ütles, et talle väljastatakse vitamiinid ja toidulisandid kambrisse juhul, kui meditsiiniosakond annab need originaalpakendis. Kaebaja esitas vastava pöördumise Sihtasutusele Ida-Viru Keskhaigla, kuid vanglaametnikud ütlesid, et meditsiiniosakonna juhataja keelas vitamiinide ja toidulisandite kambrisse andmise, sest need on ravimid. Kaebaja märgib, et Ravimiregistri kohaselt ei ole glükosamiin, foolhape ja D-vitamiin ravimid. Ta ei ole tänase päevani vitamiine ja toidulisandeid saanud. Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla tegevus on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga
5. Haigla on oma ebaseadusliku tegevusega tekitanud kaebajale tugevat emotsionaalset stressi, vaimseid ja füüsilisi kannatusi, hingepiina ning on kahjustanud kaebaja tervist. Valvuritelt ravimite võtmine riivab kaebaja eraelu puutumatust ja ta tunneb end alandatuna. Valvurid teavad, millised ravimid on kaebajal pinalis ning see aitab teha järeldusi inimese haiguste kohta, mis ei ole kooskõlas konfidentsiaalsuse põhimõttega. Kaebaja ei soovi, et valvur saaks tema meditsiinilisi andmeid töödelda. Riigikohtu
6. veebruari
7. a määruses asjas nr 3-25-144 märgitakse samuti, et ravimite väljastamine on meditsiiniline abi ja peab toimuma meditsiinitöötaja poolt. Samuti on õiguskantsler toonud välja, et konfidentsiaalsuse põhimõtet tuleb vanglas järgida ka kinnipeetavatele ja vahistatutele ravimite jagamisel. Kaebaja leiab, et Viru Vangla kodukorra p 20.3 on vastuolus põhiseaduse §-ga 26 ja EIÕK artikliga
8. Eeltoodu tõttu palub kaebaja Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla välja mõista mittevaralise kahju hüvitis 7000 eurot. Kaebaja märgib, et esitas haiglale
9. märtsil 2026 kahjunõude, mis jäeti
10. märtsi
11. a vastusega rahuldamata.
12. Vastuseks kohtunõudele edastas Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
13. aprillil 2026 kohtule kaebaja
14. märtsi
15. a kahjunõude nr 3-26/2-2/4109 ja Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla
16. märtsi
17. a vastuse nr 2.1-31/492-
18. Haigla märkis, et kaebuses viidatud
19. jaanuari
20. a pöördumist nr 3-26/2-2/1476 haigla dokumendihaldussüsteemis registreeritud ei ole. KOHTU SEISUKOHT Vaidluse ese 3.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest (

§ 2lg 4).

Kohus mõistab, et kaebaja on käesolevas asjas esitanud hüvitamiskaebuse (

§ 37lg 2 p 4).

Ta soovib Sihtasutuselt Ida-Viru Keskhaigla mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmist põhjusel, et haigla ei ole lubanud anda kaebajale vitamiine ja muid toidulisandeid kambrisse (nt originaalpakendis), kus kaebaja saaks neid iseseisvalt manustada. Kaebuse tagastamine 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgnevatel põhjustel. 5.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole käesolevas asjas välja selgitatud asjaoludel intensiivselt riivatud. 2 3-26-973 6.
2. Tervisega seotud küsimusi tuleb iseenesest pidada kaebajale oluliseks ning tervishoiuteenuse saamata jätmise või ebakohase osutamisega võidakse üldjuhul riivata isiku õigusi intensiivselt. Praegusel juhul nähtub aga asja materjalidest, et Sihtasutusel Ida-Viru Keskhaigla ja ka Viru Vanglal on valmidus kaebajale vitamiine ja muid toidulisandeid anda (vt kaebus ja Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla
3. märtsi
4. a vastus nr 2.1-31/492-2, dtl 11-12), kuid kaebaja ise ei soovi neid võtta valvuri juuresolekul ravimipinalist põhjusel, et valvur saab sellisel juhul teada, milliseid vitamiine ja muid toidulisandeid kaebaja tarbib. Kaebaja soovib vitamiine ja muid toidulisandeid kambrisse, et ta saaks neid seal iseseisvalt manustada. 6.
5. Vaidlus puudub seega selles, et kaebajale on talle määratud vitamiinid ja muud toidulisandid vanglas tagatud, kuid kaebaja ei ole rahul sellega, kuidas toimub nende manustamine. Seetõttu ei ole ta vitamiine ja muid toidulisandeid ka võtnud. Kohus leiab, et vitamiinide ja muude toidulisandite tarbimine on küllaltki tavapärane ja laialt levinud ning neid ei kasutata üksnes konkreetse diagnoosiga seonduvalt raviks või ravi toetamiseks, vaid ka haigusi ennetaval ja organismi üldiselt toetaval eesmärgil. Seega ei pruugi asjaolu, et kaebajale on vitamiinid ja toidulisandid ette nähtud, seonduda mingi konkreetse haigestumise või diagnoosiga ning sellise asjaolu avalikuks tulek ei saa isiku õigusi märkimisväärselt riivata. Ka näiteks väljaspool vanglat apteegist kohapeal toidulisandeid või vitamiine ostes võib iga kõrvalseisja teha järelduse, et ostja neid ka ise tarbib, kuid ei saa siduda ostu nende kasutamise eesmärgiga. Isegi kui valvur suudab tuvastada, et kaebaja ravimipinalis on vitamiinid ja muud toidulisandid, ei ole selle teabe põhjal võimalik teha konkreetsemaid järeldusi tema terviseseseisundi kohta. 6.
6. Mis puudutab kaebaja kartust, et talle antakse ravimipinalis valed ravimid või toidulisandid, siis vangla tingimustes ei ole mõeldav, et isikule antakse kõik tema ravimid ja toidulisandid kambrisse, kus ta saab neid iseseisvalt manustada. Tegemist oleks väga suure julgeolekuohuga üldisemalt ning ka ohuga isiku enda tervisele. Sellises olukorras on vältimatu, et ravimite või toidulisandite (sh vitamiinid) manustamine toimub valvuri või tervishoiutöötaja vahendusel. Kuigi ka ravimite või toidulisandite vahendatult manustamisel ei saa täielikult välistada et kunagi mingit inimlikku eksimust ei juhtuks, on sellise ravimite ja toidulisandite väljastamise korralduse juures ohud viidud miinimumini. Vanglas komplekteerivad ravimipinalid tervishoiutöötajad (vt Viru Vangla kodukorra p 20.3). Kohus eeldab, et kaebajal on võimalik enne ravimite manustamist ravimipinal ka üle vaadata, veendumaks, et sellel on tema nimi. Vahendatud manustamise korral hakkab erandlike eksimuste korral kahjulikke tagajärgi vältida ka asjaolu, et isik on üldiselt tuttav tema poolt tarbitavate ravimite või toidulisandite välimusega ning saab need enne manustamist üle vaadata. Juhul, kui isik manustaks ravimeid ja toidulisandeid iseseisvalt, ei oleks vanglal võimalik täita talle pandud kohustust tagada vangla ja iga seal viibiva isiku julgeolek (vt VangS § 66) ning isikute tervise kaitse ja ohutus.
7. Kohus leiab, et käesolevas asjas kaebuse rahuldamine ei oleks ka kuigivõrd tõenäoline. 7.
8. Kaebuse kohaselt on kaebajale mittevaralist kahju tekitatud sellega, et ta ei ole saanud võtta arsti määratud vitamiine ja muid toidulisandeid, sest neid ei väljastata talle kambrisse, kus ta saaks neid iseseisvalt manustada ilma valvuri või tervishoiutöötaja sekkumiseta. 7.
9. Viru Vangla kodukorra p 7.1.9 kohaselt on kinnipeetavatele keelatud ravimid, ravimtaimed, toidulisandid, vitamiinid, energiajoogid ja -padjakesed, spordijoogid ning nende valmistamiseks mõeldud ained, v.a vangla arsti ettekirjutusel ja vangla väljastatud ning vangla kaupluse vahendusel soetatud toidulisandid või vitamiinid. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt vastutab vangla kinnipeetavate tervise eest ning kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus on antud vangla meditsiiniosakonnale. Kontrollimatu ravimite, toidulisandite ja muude punktis 7.1.9 nimetatud ainete tarbimise puhul muutub meditsiiniosakonna töö kinnipeetavate ravimisel märksa keerulisemaks, kuna meditsiiniosakonnal puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis 3 3-26-973 nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav tarbinud (vt Viru Vangla kodukorra seletuskirja p 7.1.9). 7.
10. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et toidulisandid (sh vitamiinid) on kinnipeetavale lubatud, kui need on määranud tervishoiutöötaja, ning ohutuse tagamiseks tuleb neid sarnaselt ravimitele võtta ettenähtud kogustes kontrollitud keskkonnas. Kuna ületarbimise korral ei pruugi ka toidulisandid olla täiesti ohutud, on kohtu hinnangul õiguspärane, et neid jagatakse kinnipeetavatele sarnaselt ravimitega (s.o valvuri poolt ravimipinalist 1). Sellele on viidatud ka Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla
11. märtsi
12. a vastuses nr 2.1-31/492-2 (dtl 12). Kuigi kaebaja leiab, et Riigikohtu
13. veebruari
14. a määruses asjas nr 3-25-144 märgitakse, et ravimite väljastamine on meditsiiniline abi ja peab toimuma meditsiinitöötaja poolt, siis vastavat konstateeringut määruses siiski ei sisaldu. Kohtule ei nähtu käesoleva asja valguses, et Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla poolt kaebajale vitamiinide ja muude toidulisandite jagamine ravimipinalist valvurite vahendusel oleks vastuolus kaebaja viidatud EIÕK artiklitega 3 või
15. Samuti ei saa kohtu hinnangul pidada Viru Vangla kodukorra punkti 20.3 suure tõenäosusega õigusvastaseks. Seetõttu leiab kohus, et asjaoludest tulenevalt oleks X käesoleva hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
16. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et mõlemad

§ 121

lg 2 p 21 kohaldamise eeldused on täidetud ning kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse pöörduda. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (

§ 175lg 3).

Kui kaebaja ei soovi avaldatavas kohtulahendis nime asendamist tähemärgiga, siis tuleb tal sellest kohut teavitada enne käesoleva määruse jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 1 Viru Vangla kodukorra punkti 20.3 kohaselt edastab tervishoiutöötaja poolt kinnipeetavale määratud ravimid tervishoiuteenuse osutaja vanglale ravimipinalis. Ravimit annavad kinnipeetavaile ettenähtud aegadel osakonna valvurid. 4