← Eesti

4-26-1041/10

Obsah (4)§ 63§ 68§ 56§ 48

4-26-1041 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtuistungi aeg 23. märts 2026 avalik kohtuistung Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja nu

§ 63lg 1 alusel LS § 227 lg 4 järgi arestiga 17 (seitseteist) päeva.

2.

§ 68

lg 2 arvata karistuse hulka VTMS § 44 lg 1 alusel Andry Virkus kinnipidamine alates

  1. märtsist 2026 kell 01.35 ja lugeda kantuks 1 päev aresti. Vabastada Andry Virkus kinnipidamiselt peale kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.
  2. Andry Virkus peab ilmuma kandmata 16-päevast aresti kandma kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel. Kohus saadab Andry Virkusele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
  3. Lisakaristusena võtta Andry Virkuselt LS § 227 lg 5 p 3 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel.
  4. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie

(5)tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
  1. Välja mõista Andry Virkuselt sõiduki Volkswagen Golf reg. nr XXX teisaldamise kulu 76,23 eurot, milline kanda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE522200221013264447 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida 4-26-1041 maksekorraldusele viitenumber
  2. Maksekorralduse selgitusse lisada: väärteoasja number, menetluskulu, isiku nimi. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  3. Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
  4. Edastada kohtuotsus Andry Virkusele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamise soovist Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav Väärteokirjeldus väärteoprotokolli järgi Väärteoprotokolli kohaselt (väärteoasi nr 2670,26,001190) süüdistatakse Andry Virkust selles, et tema 22.03.2026 kella 01.33 ajal X tee X linn juhtis mootorsõidukit Volkswagen Golf reg.nr XXX kiirusega 136+-8 km/h. Antud teelõigul suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h. Seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 78 km/h. Juhtis mootorsõidukit, eiras tahtlikult politseiametniku poolt antud sõiduki kohustuslikku peatamismärguannet. Peatamismärguanne oli antud LS § 200 lg 1 kehtestatud korras. Peatumismärguanne oli antud ees sõitva sõiduki juhile taga sõitvalt tsiviilvärvides alarmsõidukist, sisse lülitatud sinise ja punase märgutulega ja helisignaaliga. Rikkus liiklusseadus § 15 lg 1 p 2, § 38 lg 1, Väärteo kvalifikatsioon liiklusseadus § 227 lg 4, § 234 lg
  5. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud.
  7. A. Virkus rääkis kohtuistungil et sõitis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas sõidukiga Volkswagen Golf. Öösel koju sõites otsustas minna ringiga X tee kaudu X tänavale, autot oli plaanis remontima hakata ja nii öelda võttis siis viimast sellest autost, ületas teadlikult kiirust. X tee on inimtühjem, teadis, et seal oli lubatud kiirus 50 km/h ja tegi oma kiiruskatset seal, nägi et auto kiirus oli 120 km/h. Vastu tuli politseiauto, nägi, et politsei andis peatumis märguande, ei peatunud, lõi adrenaliini lakke ja püüdis põgeneda, mõtles, et mis teeb, aga peatuda ka ei mõelnud. Lugu lõppes X tänaval, tee oli libe, auto libises teelt välja, juhtimine nagu kadus, jäi muda sisse või kraavipervele ja seal ta tõmmati autost politsei poolt välja. Tunnistaja O. R rääkis kohtuistungil, et oli tööl, teostasid liiklusjärelevalvet X teel, vastu tuli sõiduk, mille kiirus oli 136 km/h. Lukustas kiiruse, pani vilkurid tööle (helisignaal töötas ka), pööras ringi ja järgnes autole. Koheselt oli aru saada, et sõiduk hoogu maha ei võta ja kavatseb eest ära sõita, kiirendas intensiivselt eest ära. X tänaval, kus oli 50-ne ala, vaatasid pärast, et politsei sõiduki maksimaalne kiirus oli 110 km/h ja X teel, kus on 30-ne ala, sõiduk vajutas gaasi põhja ja politsei sõiduki kiirus oli 126 km/h, ei tea kui pikk see tee oli, igal juhul andsid minna. Mingi hetk enne X teed sõiduk vajutas pidureid ja kas siis kaotas juhitavuse tänu libedusele või kiirusele ja sõitis külg ees teelt välja, sõiduk jäi seisma teeserva ja pidasid juhi kinni, juht oli kaine. Isik põhjendas oma tegu adrenaliini vajadusega. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll näitab, et
  8. märtsil 2026 kell 1.33 mõõdeti A. Virkuse poolt juhitava mootorsõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX kiiruseks X linnas X teel 128 km/h, kus lubatud suurim 4-26-1041 sõidukiirus on 50 km/h. Väljatrükk Transpordiameti liiklusregistrist näitab, et 22.3.2026 oli A. Virkusel mootorsõiduki juhtimisõigus olemas. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on kokkulangevalt tõendamist leidnud, et A. Virkus juhtis väärteoprotokollis näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit teelõigul, kus lubatud sõidukiiruseks oli 50 km/ h kiirusega 136+-8 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 78 km/h (rikkus LS § 15 lg 1 p 2). Samuti eiras ta mootorsõidukit juhtides politseiametniku poolt antud kohustuslikku peatamisemärguannet, mis oli antud tema taga sõitva tsiviilvärvides alarmsõiduki poolt sisse lülitatud sinise ja punase tulega ja helisignaaliga (rikkus LS § 38 lg 1, peatamise märguanne oli antud LS § 200 lg 1 p 4 sätestatud korras). Kohus leiab, et eelkirjeldatuga on tõendamist leidnud, et A. Virkus on toime pannud väärteoprotokollis kirjeldatud teo, mis täidab LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 sätestatud väärtegude objektiivsed koosseisud.
  9. Kohus on seisukohal, et A. Virkus pani nii lubatud sõidukiiruse ületamise kui ka kohustusliku peatamise märguande eiramise toime kavatsetult. A. Virkus teadis, et teelõigul, millel ta mootorsõidukiga sõitis, oli lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h, ta läkski X teele sõitma eesmärgiga teha kiiruskatset, ületada lubatud sõidukiirust, ta on avaldanud, et ise nägi spidomeetril kiirust 120 km/h. Ta sai aru, et talle sõitis vastu politseisõiduk, sest sõidukil lülitati vilkurid sisse, sai aru, et see on märguanne peatumiseks, kuid ta otsustas mitte peatuda, sõitis jätkuvalt suurel kiirusel politseisõiduki eest ära. A. Virkus vabatahtlikult oma sõidukit ei patanud, sõiduk peatus, kui kurvis A. Virkuse sõiduk juhitavuse kaotas ja sõiduk teepervele libisedes kinni jäi. Seega oli nii lubatud sõidukiiruse ületamine kui ka politsei poolt antud kohustusliku peatamise märguande eiramine tema teadlik ja eesmärgipärane valik.
  10. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
  11. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et A. Virkuse poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 4 ja § 234 lg 1 sätestatud väärteokoosseisudele, tegu on õigusvastane ja A. Virkus on selle toime panemises süüdi. Kohus tunnistab A. Virkuse LS § 227 lg 2 ja § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises süüdi. Karistus
  12. Kohus mõistab A. Virkusele karistuse

§ 63lg 1 alusel, sest A.

Virkus on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule. Karistus tuleb mõista LS § 227 lg 4 järgi, sest see näeb võrreldes LS § 234 lg 1 ette raskema karistuse - rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuni. LS § 227 lg 5 p 3 annab kohtule võimaluse LS § 227 lg 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõiguse kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. 7. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätetest.

A. Virkus rikkus kahte liiklusseaduse normi, kiiruse ületamine oli suur ja ta sõitis ka peale seda kui talle oli antud politsei poolt kohustuslik peatumise märguanne, suure kiirusega politsei eest ära, teod on toime pandud kavatsetult. Kohus leiab, et tema teosüü on suur. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendab süü tunnistamine, kahetsus. Karistusregistri teatis näitab, et A. Virkusel kehtivaid karistusi ei ole. Samas näitab toime pandud tegu, et A. Virkus suhtub kehtestatud liiklusreeglitesse ülimalt ükskõikselt, mistõttu tuleb tõsiselt kaaluda, milline karistus mõjutaks teda oma käitumismustrit muutma. Olukorras, kus A. Virkus rikkus tahtlikult liiklusreegleid, sest tahtis proovida kui kiiresti auto sõidab, korraldas nn kiiruskatse linnatänaval ning seejärel põgenes suurel kiirusel politsei eest kuni auto kaotas juhitavuse ja libises teelt välja, näitab, et ta seab esiplaanile isiklikud huvid ja ei hooli teiste liiklejate 4-26-1041 turvalisusest. Liiklusseadusega on sätestatud käitumisreeglid kõikide liiklejate turvalisuse tagamiseks, mistõttu tuleb A. Virkusele karistuse määramisel arvestada ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kiiruse ületamiste puhul ei ole tegemist vähetähtsa süüteoga ja liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa (Riigikohtu otsus 3-1-1-6-17 p-d 18-19). Kohus leiab, et eelnev näitab, et A. Virkust tuleb karistada arestiga ja tema suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust. Kuna põhi- ja lisakaristus koostoimes peavad vastama süü suurusele, karistab kohus A. Virkust arestiga keskmisest määrast pisut suuremas määras ja lisakaristusega sanktsiooni miinimummääras. A. Virkus peeti 22.03.2026 kell 1.35 VTMS § 44 lg 1 alusel kinni. Kohus määras vabastada A. Virkus peale kohtuotsuse kuulutamist. A. Virkus vabastati 23.3.2026 kell 16.10.

§ 68

lg 2 alusel tuleb kinnipidamise aeg lugeda karistusaja hulka, ärakandmata karistus on 16 päeva aresti.

  1. VTMS § 199 lg 3 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
  2. Aresti kandmise alguseks lugeda A. Virkuse poolt karistuse kandmisele asumise aeg. A. Virkus peab ilmuma kandmata 16-päevast aresti kandma kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel. Kohus saadab A. Virkusele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
  3. Lisakaristuse mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest kaebetähtaegade möödumisel või kaebemenetluse lõppemisel.
  4. Menetluskulud. Väljatrükk Transpordiameti liiklusregistrist A. Virkus poolt kasutatud sõiduki Volkswagen Golf reg.nr XXX andmetest näitab, et sõiduki omanik on S. I . Sõiduk on teisaldatud X. Politsei on andnud loa väljastada sõiduk Volkswagen Golf reg.nr XXX omanikule S. I . Sõiduki teisalduskulu on 76,23 eurot. VTMS § 38 lg 2, KrMS § 175 lg 1 p 6, § 180 lg 1 alusel mõistab kohus teisalduskulu riigi kasuks välja A. Virkuselt.
  5. Kohus juhindub otsuse tegemisel VTMS § 107 lg 1 p 1, §§ 108-111, § 199 lg 3, LS § 227 lg 4, lg 5 p 3, § 234 lg 1,

§ 48, § 56 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.