(24)kuul järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Q.N-i suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 9 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; alluda elektroonilisele valvele. Vastavalt KarS § 751 lg 3 määrata Q.N-ile (kümme) kuud. elektroonilise valve tähtajaks 10 Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Q.N vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Välja mõista Q.N-ilt menetluskuluna riigituludesse 30 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Margus Viira poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB Pank), nr EE502200221014193355 (Swedbank), nr EE401700017002872300 (Luminor Bank) viitenumbriga 99916700013735, selgitusse märkida: „1-15-9059, menetluskulu“. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Viira & Partnerid kasuks 30 eurot (sh käibemaks 20%) vandeadvokaadi Margus Viira poolt süüdimõistetu Q.N-i kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 28.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Q.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Q.N on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 18.02.2016 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.01.2017 otsusega KarS § 118 lg 1 p 7 ning KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 64 kohaldamisega mõistis kohus talle karistuseks 8 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 01.06.
- Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vanglas kannab karistust samuti teist korda. Käesolev karistus on surmaga lõppenud raskete kehavigastuste tekitamise eest, varasemalt on isikut karistatud varavastase süüteo eest. Kinnipeetav ei valmista kuritegusid ette, kuid õigusvastase tegevuse periood on kestev: vägivallatsemine toimus kahel korral 2 lühikese perioodi jooksul ning ka varavastane kuritegu pandi toime mitmekuulise perioodi jooksul. Soodusteguriteks on alkoholi tarvitamine ning probleemide puudulik lahendusoskus. Tulenevalt Q.N-i ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest ei toeta Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist elektroonilise valve alla ühes lisakohustuste määramisega. Kohtuistung Q.N taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tal on ehitusfirmas garanteeritud töökoht ja elama hakkab koos emaga. Lähedasteks nimetas veel kolme õde ja võõrasisa, kõigiga on suhted head, emaga suhtleb iga päev, teistega vähemalt korra kuus telefonitsi. Avaldas, et narkootikumidega tal probleeme ei ole, kilpnäärme probleemide pärast juua ei tohi ja alkoholi tarvitamise keeld kuni katsaeaja lõpuni on talle täitmiseks jõukohane. Prokurör Tiina Viru asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta Q.N-i tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Margus Viira toetas Q.N-i ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla ja märkis, et vangla iseloomustus on vastuolus lõppjäreldusega. Isik on läbinud sotsiaalprogrammid, on neis olnud aktiivne ja motiveeritud osaleja, töötab vanglas, distsiplinaarkaristused puuduvad, võlad on väiksed, vabanemisfondis on raha, narkootikumide tarvitamise riski pole ja ametnikega on kinnipeetav teinud koostööd. Vangla riskihindamine tuleb jätta tähelepanuta, kuna see ei ole arusaadav ega jälgitav ning prokuratuur ei ole oma seisukohta kuidagi põhjendanud. Isikul on olemas elukoht ja tema vabastamine elektroonilise valve alla aitab tal uuesti kohaneda ühiskonnaga. Kaitsja palus kohtul määrata kinnipeetavale katseaja lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keeld. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et Q.N-i saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud, kuna Q.N-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde. Tegemist on kinnipeetava õele kuuluva korteriga, mis on sobilik valveseadme paigaldamiseks ning selle omanik on vajalikud 3 nõusolekud andnud. Hetkel elab selles korteris kinnipeetava ema. Seega on Q.N-il olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks peab kohus asjaolu, et vangistuses on Q.N läbinud sotsiaalprogrammid „Agressiivsuse asendamise treening“ ja „Eluviisitreening“, omandas riigikeele tasemel B1 ning töötab alates 18.09.
- Sotsiaalprogramme läbides on kinnipeetav olnud aktiivne, asjalik ja motiveeritud osaleja, kodutööd olid alati ja põhjalikult tehtud, jagas hea meelega oma elukogemusi ja arvamust, õppis uusi oskusi, mida saab vabanemise korral rakendada praktikas. Seega on Q.N vangistuses viibitud aega kasutanud äärmiselt otstarbekalt. Vabanemisjärgselt on isikule töökoha garanteeritud xxxx OÜ. Kohtu hinnangul peaks esmaste elukondlike vajaduste rahuldamine olema tagatud, kuna kinnipeetaval on vabanemisfondis 754,93 eurot ning tal peaks puuduma vajadus panna toime uusi varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isiku enda sõnul enne vangistust raha tal jätkus, kuid sellest kulus liiga palju suitsude ja alkoholi peale. Tasumata nõudeid on 1547,62 eurot. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema ja õed, kellega on pidevas suhtlemises, suhted on head ja igati toetavad. Kinnipeetava enda sõnul ei soovi ta endiste probleemse käitumisega isikutega enam suhelda ning on valmis järgima õiguskuulekat elustiili. Mõjutatavust ei ole kinnipeetava puhul täheldatud, kuriteod on ta toime pannud üksinda. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, ka käesolev kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Vanglast vabanemisel on Q.N motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Alkoholi tarvitamist tulenev uue kuriteo toime panemise risk jääb aga püsima. Narkootikume isik ei tarvita, probleemkäitumist ei esine. Q.N tunnistab oma probleeme, kuid pisendab neid, samas on valmis nendega tegelema. Kinnipeetav on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid suhtus registreerimiskohustusse hooletult. Ise selgitas, et toimus kriminaalhooldaja vahetus ja eelmise kriminaalhooldajaga olid tal teistsugused kokkulepped. Lisaks oli isik esimese karistuse täitmisele pööramisel tagaotsitav, sest ei ilmunud kohtuistungile. Kinnipeetava käitumine ja suhtumine kriminaalhooldusesse on aga paranenud, kuna käesolevalt on ta vanglas täitnud distsipliininõudeid eeskujulikult ja on teinud ametnikega koostööd. Kohus on seisukohal, et hoiakutest tulenev risk jääb siiski püsima. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, sotsiaalprogrammide läbimine, töötamine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavast asjaolust (uue kuriteo toimepanemise võimalikud riskid) ja seetõttu leiab kohus, et Q.N kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega ühes lisakohustuste määramisega. Siinjuures aitab Q.N-i üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 9 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võib suurendada alkoholi võimalik taastarvitamine. Ka leiab kohus, et Q.N-i tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, 4 kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt võib elektroonilise valve tähtaja määrata ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus peab otstarbekaks kohanemiseks eluga vabaduses määrata elektroonilise valve pikkuseks 10 kuud. Elektroonilise valve puhul on Q.N-il kohustus viibida elektroonilise valveseadme jälgimispiirkonnas, välja arvatud aegadel, millised on kriminaalhooldusametnikuga eelnevalt kooskõlastatud. Oluline on ka märkida, et järelevalveametnikul on õigus kontrollida isiku viibimist kohtades, millised on eelnevalt kokku lepitud ning jäävad valveseadme jälgimisalast välja. Olukorras, kui elektroonilisele valvele allutatud isik ei naase määratud ajaks valveseadme jälgimisalasse ning ei teavita järelevalve ametnikku viivitamatult esinenud takistusest, tekib koheselt alus isiku kinni pidamiseks ning rakendub isiku tagaotsimine. Sama juhtub olukorras, kui isik püüab kahjustada enda elukohas asuvat või tema keha külge kinnitatud jälgimisseadet. Kriminaalhooldusele allutamisega ei ole võimalik kõiki probleeme ära hoida, kuid siiski on kriminaalhooldusele ja elektroonilisele valvele allutatud endine kinnipeetav ühiskonnale oluliselt turvalisem kui igasuguse järelevalveta ja abita vangistuse kandmiselt vabanenud isik. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse Q.N lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab Q.N suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega ning seeläbi õigustama kohtu usaldust kanda järelejäänud karistust vabaduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5