) § 20 lg 5 kohaselt peab koosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva. Samuti otsustati üldkoosolekul küsimuse üle, mida ei olnud üldkoosoleku teates märgitud päevakorras piisavalt selgelt kajastatud. Päevakorrapunktist „liikmeskonna küsimused“ ei olnud hagejal võimalik aru saada, et koosolekul hakatakse otsustama tema liikmete hulgast väljaarvamist, ning seetõttu ei olnud tal võimalik informeeritult hääletada. Kostja ei esitanud hagejale enne üldkoosolekut ka otsuste eelnõusid ega selgitusi üldkoosoleku päevakorrapunktide kohta. Lisaks ei olnud hageja väljaarvamiseks õiguslikku ega ka faktilist alust, kuna hageja ei ole oma kohustusi rikkunud. Otsuste eesmärk on hageja ühingust välja tõrjuda ja seega on otsused vastuolus hea usu põhimõttega.
lg 3 alusel, kuna hageja osales isiklikult üldkoosolekul, kuid ei esitanud ega lasknud protokollida oma vastuväidet otsustele. Niisamuti on üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamine välistatud
septembri
lg 1 alusel tühised, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti koosoleku kokkukutsumise korda.
lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kostja põhikirja p 5.2 järgi saadab juhatus üldkoosoleku toimumise teate kõigile liikmetele vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Hageja on tõendanud, et üldkoosoleku 2
lg 1 järgi tühised ka seetõttu, et üldkoosoleku teates märgitud päevakorrast ei selgunud, et koosolekul hakatakse otsustama hageja liikmeskonnast väljaarvamise üle. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktina märgitud „liikmeskonna küsimused“. Koosolekul otsustati hageja kostja liikmete hulgast välja arvata. Võrreldes koosoleku teates esitatud päevakorda ja üldkoosolekul vastu võetud otsuseid, leidis maakohus, et hageja ei pidanud mõistlikult aru saama, et üldkoosolekul hakatakse otsustama tema liikmete hulgast väljaarvamist. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui koosoleku teates ei olnud koosolekul arutamisele tulevat küsimust selgelt või üldse näidatud, on see käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena, mis toob kaasa otsuse tühisuse.
Nimelt tuleneb ringkonnakohtu hinnangul eelviidatud sättest, et isegi kui üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid on rikutud, võib üldkoosolek otsuseid vastu võtta juhul, kui liige, kelle suhtes koosoleku kokkukutsumise nõudeid rikuti, osaleb koosolekul ja on koosoleku pidamisega nõus. Ringkonnakohus nõustus aga maakohtuga selles, et üldkoosoleku otsused on
lg 1 alusel tühised seetõttu, et üldkoosoleku teates märgitud päevakorrast ei selgunud, et koosolekul hakatakse otsustama hageja väljaarvamist kostja liikmeskonnast. Sellega rikuti hageja õigust ennast koosolekuks ette valmistada ja seal informeeritult hääletada. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oli muul viisil teadlik, et üldkoosolekul hakatakse arutama tema väljaarvamist. Ringkonnakohus leidis, et päevakorra ebaselgusest tulenevaid tagajärgi ei kõrvalda hageja osavõtt üldkoosolekust.
lg 3 ei kohaldu juhul, kui otsustatakse liikme väljaarvamist ühingust ning välja arvatavat liiget ei ole enne koosolekut sellisest päevakorrapunktist teavitatud. Kirjeldatud olukorras ei või üldkoosolek otsuseid vastu võtta ka juhul, kui kõik ühingu liikmed osalevad koosolekul.
lg-t 3 tuleb tõlgendada selliselt, et üksnes selle liikme, kelle suhtes rikkumine toime pandi, osalemisest üldkoosolekul ei saa järeldada, et ta annab nõusoleku otsustada üldkoosolekul küsimust, mida ei ole selgelt päevakorras nimetatud. Sellise rikkumise kõrvaldab üksnes liikme nõusolek väljaarvamise otsuse tegemiseks või otsusele antud heakskiit. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, milles palub otsuse tühistada osas, millega ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tühistatud osas palub kostja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asja tagasi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt eksis ringkonnakohus
lg 3 tõlgendamisel, asudes seisukohale, et kui otsustatakse liikme väljaarvamist, siis ei kõrvalda otsuse tühisust see, kui kõik liikmed osalevad koosolekul, vaid et lisaks peab väljaarvatav liige olema nõus seda küsimust arutama. Viidatud sätte sõnastusest tuleneb üheselt, et kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed, on koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka siis, kui kokkukutsumise korda on rikutud. Seega on ringkonnakohus oma tõlgendusega loonud contra legem erandi, mida seadus ette ei näe. Kuna hageja 4
lg 3 järgi kõrvaldatavad ehk millises olukorras ei saa koosolekul vastuvõetud otsuste tühisusele tugineda põhjusel, et koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. 12.
lg 3 näeb ette, et kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui koosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed. Ringkonnakohus asus seisukohale, et
lg 3 kohaselt võtab mittetulundusühingu liikmelt võimaluse tugineda koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele ka see, kui tema suhtes küll rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid, kuid ta osaleb üldkoosolekul ja on koosoleku pidamisega nõus. Selliselt on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed ringkonnakohtu hinnangul kõrvaldatavad (ringkonnakohtu otsuse p 22). 12.1. Kolleegium ei nõustu selle seisukohaga.
lg 3 eesmärk on võimaldada võtta kõigi liikmete osalusel toimuval koosolekul vastu kehtivaid otsuseid ka juhul, kui koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud. Eeltoodu tähendab, et olukorras, kus eraõigusliku juriidilise isiku organi koosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, on otsuste tühisus kui 5
lg 3 sõnastusest tuleneb, et koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed kõrvaldab see, kui kõik liikmed osalevad koosolekul, on Riigikohus varasemas praktikas täpsustanud, et eraõigusliku juriidilise isiku organi koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise kõrvaldab see, kui kõik liikmed on koosolekul kohal ja nad on ka nõus koosolekut pidama (vt RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010/36, p 12; RKTKo 24.05.2017, 3-2-1-44-17, p 15). Koosoleku pidamiseks antud nõusolek võib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-te 1–3 järgi olla sõnaselge või konkludentne. Kaudne ehk konkludentne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 02.02.2022, 2-20-6269/54, p 14; RKTKo 17.03.2021, 2-19-11650/28, p 11). Eelnevast tulenevalt saab koosoleku pidamiseks nõusoleku andmisena käsitada seda, kui liige tuleb koosolekule kohale ning asub otsuste üle hääletama. 12.3. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus rikkumine selgub alles koosolekul, ei ole hea usu põhimõttest tulenevalt nõutav, et liige koosolekult lahkuks, piisab, kui ta vaidleb vastu otsuse tegemisele selles küsimuses (RKTKo 29.11.2017, 2-16-8010/36, p 12). Eelkõige võib rikkumine selguda alles koosolekul siis, kui seal hakatakse otsustama päevakorraväliseid küsimusi. Selles olukorras võib liige, kes on koosoleku alguses olnud nõus koosolekut pidama, vaielda vastu otsuse tegemisele konkreetses päevakorravälises küsimuses. Liige peab konkreetse otsuse hääletusele panekule vastu vaidlema vähemalt konkludentselt. Kaudset ehk konkludentset tahteavaldust TsÜS § 68 lg 3 mõttes ei saa samastada vaikimise või tegevusetusega antud tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 4 tähenduses (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 34). Päevakorravälises küsimuses otsuse eelnõu hääletusele panekule vastuvaidlemiseks ei piisa üksnes sellest, et liige ei hääleta, samuti ei saa vastuvaidlemiseks pidada üksnes seda, kui liige hääletab otsuse vastu. Otsuse eelnõule vastuhääletamisest saab järeldada vaid seda, et liige ei ole nõus pakutava eelnõu sisuga. Seega selleks, et lugeda liige päevakorravälise küsimuse hääletusele panekule vastu vaielnuks, peab liige kas sõnaselgelt väljendama, et ta vaidleb vastu otsuse tegemisele konkreetses küsimuses, või tegema mingi teo, millest võib sellist vastuvaidlemist järeldada. Kui liige ühtegi sellist tahteavaldust ei tee ja kui ka kõik teised liikmed on kohal ega väljenda vastuseisu otsuse eelnõu hääletusele panekule, siis ei ole
13. Ringkonnakohus asus lisaks seisukohale, et
lg 3 ei kohaldu juhul, kui tegemist on ühingu liikme väljaarvamisega ühingust ning välja arvatavat liiget ei ole enne koosolekut sellisest päevakorrapunktist teavitatud. Ringkonnakohus leidis, et sellisel juhul ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma ka juhul, kui kõik ühingu liikmed osalevad koosolekul ja on koosoleku pidamisega (otsuse eelnõu hääletusele panekuga) nõus. 6
Seadusest ei tulene piirangut, mis välistaks viidatud sätte kohaldamise juhul, kui otsustatakse ühingu liikme väljaarvamist ning välja arvatavat liiget ei ole enne koosolekut sellisest päevakorrapunktist teavitatud. 13.2.
lg 6 kohaselt tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates märkida koosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras, kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud päevakorras märgitud. Hindamaks, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti juures võivad otsustamist vajada (RKTKo 13.02.2013, 3-2-1-181-12, p 14). Seega, kui on tuvastatud, et üldkoosolekul otsustati küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras, on niisugune viga
lg 3 järgi iseenesest kõrvaldatav, kui kõik liikmed on kohal ja nõus, et varem päevakorrana välja kuulutamata küsimuse üle siiski hääletatakse (vt ka p 12.3). 13.3. Kolleegium märgib lisaks, et iseenesest näeb
lg 5 ette ka võimaluse täiendada päevakorda üldkoosolekul koha peal küsimustega, mida ei olnud koosoleku teates selgelt päevakorrana märgitud. Viidatud sätte järgi võib küsimuse, mida ei olnud enne üldkoosoleku päevakorda võetud, päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik mittetulundusühingu liikmed, või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Eeltoodu tähendab siiski, et päevakorra täiendamine tuleb eraldi otsustada ja päevakorra täiendamist ei saa järeldada üksnes sellest, et mingis päevakorras märkimata küsimuses on tehtud koosoleku otsus. Sellele, et vaidlusalusel üldkoosolekul oleks otsustatud päevakorda täiendada, ei ole pooled käesolevas asjas tuginenud. 14. Kokkuvõttes tuleb kassatsioonkaebus rahuldada ning ringkonnakohtu otsus vaidlustatud osas tühistada, kuna ringkonnakohus tõlgendas ja kohaldas vääralt
lg-t 3 ning jättis viidatud normi kohaldamise eeldused nõuetekohaselt tuvastamata. Asja uuel läbivaatamisel tuleb seega teha kindlaks, kas praegusel juhul olid
15. Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja õigust tugineda koosoleku teate saatmise tähtaja rikkumisele (
lg 5) ei välista asjaolu, et ta saatis üldkoosoleku toimumise päeval kostja juhatuse liikmetele e-kirja, milles avaldas soovi, et üldkoosolek algaks kutsel märgitud kellaajast varem. Riigikohus on järjekindlalt pidanud ühingu liikmetele koosoleku toimumisest õigel ajal teatamata jätmist koosoleku kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa sellisel koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse (RKTKo 12.04.2017, 3-2-1-10-17, p 13; RKTKo 05.01.2011, 3-2-1-116-10, p 24; RKTKo 29.01.2003, 3-2-1-6-03, p-d 13 ja 14). Koosoleku kokkukutsumise reeglid on lihtsad ja need on seaduses sätestatud selleks, et tagada liikmetele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, et ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (RKTKo 12.04.2017, 3-2-1-10-17, p 13). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. Silmas tuleb pidada sedagi, et eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise nõue, olgugi individuaalselt teostatav, on muu hulgas ka ühingu kui terviku õiguspärase toimimise kaitsele suunatud õiguskaitsevahend. 16. Samuti ei välista vaidlusaluste otsuste tühisuse tuvastamist kostja väide, et otsus arvata hageja ühingu liikmete hulgast välja on kostja 25. septembri 2023. a üldkoosolekul uue otsusega kinnitatud või et kostja on võtnud hageja väljaarvamise kohta vastu uue otsuse. Kui praeguses asjas vaidluse all olevad otsused on tühised, siis ei saanud neid
MS § 450 tähenduses. Eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõude õiguskaitse eesmärk on üks ja sama: vabaneda ebaseaduslikust otsusest. Olukorras, kus hageja on esitanud otsuse tühisuse tuvastamise nõude ja soovib hiljem samadele rikkumistele tuginedes esitada ka otsuse kehtetuks tunnistamise nõude (või ka vastupidi), tuleb tema haginõuet käsitada ühtse, puudustega otsusest vabanemisele suunatud nõudena ja selliselt ka menetleda (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391/43, p 27; RKTKo 05.06.2019, 2-16-19017/101, p 17; RKTKo 11.06.2014, 3-2-1-55-14, p 31). TsMS § 450 lg 1 kohaselt võib kohus asjas teha osaotsuse, kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis on esitatud mitu nõuet või kui lisaks hagile on esitatud ka vastuhagi. Kohus peab eraõigusliku juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise hagi puhul otsustama, kas vaidluse all olevad otsused on tühised või on alust need kehtetuks tunnistada. Sellises olukorras ole kohtul võimalik teha osaotsust otsuse tühisuse tuvastamise kohta, sest vaidluse eset ei saa selliselt osadeks jagada. 18. Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt ringkonnakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.