KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprillil 2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-522 Haldusasi O.K kaebus Eesti Töötukassa

) § 11 lg 3 näeb ette, et ajutise töötamise eest makstav töötasu ei tohi ühes kuus ületada 40% töötasu alammäärast, s.o 354 eurot 40 senti. Kaebajale makstud töötasu ületas seda summat, mistõttu tuleb kaebaja töötuna arvelolek lõpetada (

§ 12lg 1 p 3 ja § 8 lg 4 p 3).

1. O.K esitas
2. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus töötukassa otsuse tühistada. 3.
3. TepHouse OÜ pakkus töötukassa kodulehe kaudu tööampsu. Kaebaja kasutas pakutud võimalust, et leevendada majanduslikke raskusi.
4. oktoobril 2025 laekus kaebaja pangakontole 280 eurot. Palgateatist talle ei saadetud. Brutotöötasu sai kaebaja 364 eurot 82 senti. Kaebaja nõustaja töötukassas ei rääkinud talle ajutise töötamise korral bruto- ja netopalga erisustest. Kaebaja ütles konsultatsioonil nõustajale, et ta sai pangakontole 280 eurot. Kaebaja alustas uuesti töötamist
5. novembril 2025 INHUS Prefab OÜ-s, kus töötab senini. 3.
6. Kuna kaebaja töötas eelmise tööandja juures 60% tööajaga, polnud tal aastane tulumaksuvaba miinimum ületatud. Seetõttu peaks TepHouse OÜ brutopalgal olema tulumaks väiksem. Sellisel juhul ei ületaks töötasu 354 eurot 40 senti. Seda oleks nõustaja pidanud teadma. 3.
7. Kaebajal ei õnnestunud saada kontakti TepHouse OÜ esindaja Rene Vähiga, kuna viimane ei vasta kõnedele. 3.
8. Brutotulu piirmäära ületamine kümne euro võrra on marginaalne. Kaebaja tegevus ei olnud pahatahtlik. Õigustatud pole tagasiulatuvalt kõige rangema meetme kohaldamine. Töötukassa pole kaalunud rikkumise raskust ja kaebaja head usku tööotsimisse. Otsus pole proportsionaalne. Sellega võib kaebajale kaasneda suur rahaline nõue.
9. Töötukassa esitas
10. aprillil 2026 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 4.
11. Ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast (

§ 11lg 3).

Töötasu alammäär 2025. a-l on 354 eurot 40 senti. Isiku töötuna arvelolek lõpetatakse, kui töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab

-i § 11 lg-s 3 sätestatud piirmäära (

§ 12lg 1 p 11).

4.

1. Töötukassa
2. novembri
3. a otsusega lõpetati kaebaja töötuna arvelolek

§ 12lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja 11.

novembri

1. a teatel ja töötamise registri (TÖR) andmetel seisuga 11 november 2025 töötab kaebaja töölepingu alusel alates
2. novembrist 2025 INHUS Prefab OÜ-s. TÖR-ist nähtus ka kaebaja töötamine töötuna arveloleku ajal TepHouse OÜ-s
3. septembrist kuni
4. septembrini. Töötamine vastas

§ 11lg-s 1 lubatud ajale. Täiendavate andmete kontrollimisel selgus, et Tep

House OÜ Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsiooni andmetel sai kaebaja ettevõttes töötamise eest töötasu 364 eurot 82 senti. Kuna kaebajale ajutise töötamise eest makstud tasu ületab

§ 11lg-s 3 sätestatud piirmäära, muutis töötukassa 11.

novembri

1. a otsust ning kaebaja töötuna arvelolek lõpetati
2. septembri 2025 seisuga. 4.
3. Kaebajale on selgitatud nii töötuna arveloleku kui ka ajutise töötamise tingimusi, mis mh nähtuvad kaebajale
4. juulil 2025 tema e-posti aadressile edastatud ajutise töötamise meelespeas. Ajutise töötamise tingimusi on selgitatud ka töötukassa veebilehel www.tootukassa.ee.
5. septembril 2025 toimunud nõustamiskohtumisel koostatud tegevuskavast nähtub, et kaebaja teatas
6. septembril 2025 toimuvast tööampsust Tep Invest OÜ-s tisleri ametikohal ning sellest, et töötasu suurus on 2

§ 12

lg 1 p 11 asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. Sealhulgas ei anna sätted võimalust kaaluda asjaolu, kui suures ulatuses ajutise töötamise eest makstud tasu ületas

§ 11lg-s 3 sätestatud piirmäära.

Kuivõrd kaebaja töötasu ületas kalendriaasta kuu töötasu alammäära, siis lõpetas töötukassa kaebaja töötuna arveloleku

1. septembrist 2025 õiguspäraselt. 4.
2. Töötukassa on praeguseks teinud kaebajale tagasinõude, milles kaalus kaebuses esile toodud asjaolusid. Nende põhjal otsustas töötukassa teha tagasinõude nelja päeva toetuse ulatuses, mil kaebaja töötas ja oli töötuna arvel – kokku 73 eurot 84 senti (
3. märtsi
4. a tagasinõue nr 6-7.2/26/0416). KOHTU PÕHJENDUSED
5. Käesolevas haldusasjas vaidlustab kaebaja töötukassa
6. jaanuari
7. a otsust, millega töötukassa muutis
8. novembri
9. a otsust kaebaja töötuna arveloleku lõpetamisest
10. novembril 2025 ning lõpetas kaebaja töötuna arveloleku tagasiulatuvalt
11. septembri 2025 seisuga. Otsuse tegemist põhjendas vastustaja sellega, et kaebaja töötas alates
12. septembrist 2025 kuni
13. septembrini 2025 ajutiselt TepHouse OÜ-s ning sai töötamise eest töötasu 364 eurot 82 senti, mis ületab kuu töötasu alammäära.
14. Haldusmenetluse seaduse § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
15. Ajutine töötamine on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva (

§ 11lg 1).

Töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud (

§ 11lg 2).

1. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja võeti töötuna arvele alates
2. juunist 2025, et kaebaja töötas töötuna arveloleku ajal ajutiselt alates
3. septembrist 2025 kuni
4. septembrini 2025 võlaõigusliku lepingu alusel TepHouse OÜ-s ning et kaebaja ajutise töötamise kestus vastab seaduses lubatud ajale. Vaidluse all on küsimus, kas kaebaja sai ajutise töötamise ajal töötasu rohkem kui

§ 11

lg-s 3 sätestatud piirmäär ning kas vastustaja oli õigustatud piirmäära ületamise tõttu lõpetama kaebaja töötuna arveloleku. 9.

§ 11

lg 3 kohaselt ei tohi ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ületada 40 protsenti TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri
2. a määruse nr 87 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli
3. a-l kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 886 eurot. Seega oli

§ 11lg-s 3 sätestatud piirmäär 2025. a-l 354 eurot 40 senti. 3

§ 11lg 3 sätestab ajutise töötamise eest makstava tasu maksimaalse suuruse.

Sealjuures on nii viidatud sättes töötamise eest makstava tasuna kui ka Vabariigi Valitsuse kehtestatava kuutasu alammäärana peetud silmas brutotasu, mistõttu kaebaja väited töötasu suuruse võrdsustamisega tema pangakontole laekunud makse suurusega ei ole põhjendatud. Vastustaja võtab otsuse tegemisel arvesse asjas tuvastatud asjaolud ning teeb nende pinnalt otsustuse. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on tööandja deklareerinud kaebaja (bruto)töötasuna ajutise töötamise eest 364 eurot 82 senti ning vastustaja on nendest andmetest õigesti lähtunud. See, kui suurt tulumaksu kaebaja töötasult maksma peab, ei mõjuta kokkulepitud töötasu (brutotöötasu) suurust (vt TLS § 29 lg 3). Kohus nõustub ka vastustajaga, et tööandja ja töötaja vahelise lepingu sõlmimisega seotud küsimuste ja vaidluste lahendamine, sh tasu maksmise kokkulepped, ei kuulu töötukassa pädevusse. Kuna tööandja on kaebaja ajutise töötamise eest deklareerinud töötasu 364 eurot 82 senti, on kaebaja saanud töötuna arveloleku ajal ajutise töötamise eest töötasu, mis ületab

§ 11lg-s 3 lubatud piirmäära.

13.

§ 12

lg 1 p 11 sätestab, et töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta, kui töötule ajutise töötamise eest makstud tasu ületab

§ 11lg-s 3 sätestatud piirmäära.

Vastustaja on õigesti leidnud, et töötuna arveloleku lõpetamise alused on imperatiivsed ega anna vastustajale võimalust

§-s 12 nimetatud asjaolude ilmnemisel kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas töötuna arvelolek lõpetada või mitte. Kaalutlusõiguse puudumine tähendab muu hulgas ka seda, et vastustajal puudus töötuna arveloleku lõpetamise otsustamisel võimalus kaaluda ja arvestada, kui suures ulatuses ajutise töötamise eest makstud tasu ületas

§ 11lg-s 3 sätestatud piirmäära.

Olukorras, kus kaebaja töötasu suurus ületas kehtestatud maksimaalset ajutise töötamise eest saadava töötasu piirmäära, oli vastustaja kohustatud kaebaja töötuna arveloleku lõpetama.

1. Vastustaja on kohtumenetluses esile toonud, et kaebajale selgitati tema töötuna arveloleku ja ajutise töötamise tingimusi, sh ajutise töötamisele kehtestatud töötasu piirmäära ulatust ja selle ületamisega kaasnevaid tagajärgi
2. juuli
3. a kirjaga edastatud ajutise töötamise meelespeas (digitoimiku leht (dtl) 25). Kohtul puudub alus kahelda viidatud meelespea edastamises kaebajale ning kaebaja ei ole ka kohtumenetluses väitnud, et ta ajutise töötamise tingimusi sisaldavat meelespead saanud ei oleks. Viidatud dokumendis on selgitatud, et ajutise töötamise korral saadav brutotasu ei tohi ületada 354 eurot 40 senti. Seetõttu pidi kaebaja olema tööpakkumuse vastuvõtmisel ja lepingu sõlmimisel teadlik ajutise töötamise korral lubatavast töötasu suurusest, millega ei lõppe tema töötuna arvelolek ja sellega kaasnevad hüved. Vajaduse korral oleks kaebaja saanud enne lepingu sõlmimist töötukassaga konsulteerida. Kaebajal oli võimalus tööpakkumist vastu võttes ja tööandjaga lepingut sõlmides pidada läbirääkimisi töötasu suuruse üle, vältimaks tema töötuna arveloleku lõppemist.
4. Töötukassa saab piirmäärast suurema tulu saamise asjaolusid ja ulatust arvestada siis, kui otsustab tagasinõude suuruse üle. Seda töötukassa ongi teinud (vt tagasinõude otsus dtl 29). 4