KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Anu Maria Brenner Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-1481 Haldusasi Politsei- ja Piirivalve

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esinevad

§ 23

lg 1 p-des 1 ja 3 ning

§ 68 p-des 2 ja 6 sätestatud alused.

Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult järgmiselt. 1.1. Etioopia kodanik X.X (sünd. XX.XX.XXXX) peeti 14.05.2026 kell 22.30

§ 15

lg 1 alusel PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo poolt 48 tunniks kinni aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn. Välismaalane toimetati PPA kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa. Isik esitas Tallinna Vanasadama D-terminalis kontrollimisel Poola elamisloa nr SS4372761, mille puhul on tegemist totaalse võltsinguga 3-26-1481 (dokumendi uurimisakt nr 53/2026). Isikul puudusid reisiks vajalikud dokumendid, mistõttu ei olnud võimalik tuvastada tema isikut ega kodakondsust. Sellest tulenevalt puudus tal seaduslik alus viibida Schengeni viisaruumis, sh Eestis. 1.

1. 15.05.2026 vestlusel selgitas isik, et hankis teadlikult smugeldajate abiga võltsitud dokumendid, et jõuda Saksamaale ning kasutada neid Schengeni viisaruumi pääsemiseks (võimalik isiku ebaseaduslik üle välispiiri toimetamine). Isik soovis liikuda läbi Eesti Vabariigi Saksamaale, omamata selleks õiguslikku alust. Eestiga ei seo isikut miski, kuid Šveitsis elavad tema kaugemad sugulased. Isik mõistab, et tal puudub praegu alus Schengeni alal viibimiseks, kuid ta ei soovi naasta Valgevenesse ega Etioopiasse. 1.
2. Isik võib vabaduses viibides põgeneda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki (Saksamaale), ületades ebaseaduslikult Schengeni liikmesriikide sisepiire ning rikkudes seeläbi Schengeni piirieeskirju. PPA-le teadaolevalt puuduvad isikul kaitsmist väärivad majanduslikud ja perekondlikud sidemed Eesti Vabariigis, kuid isiku sõnul elavad tema kaugemad sugulased Šveitsis. 1.
3. X.X on välismaalane ja tal puudub välismaalaste seaduse (VMS) § 43 mõistes seaduslik alus Eestis viibimiseks. 1.
4. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. X.X`i puhul on põgenemisoht põhjendatud

§ 6

.8 p 2 kohaselt kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel (dokumendi uurimis akt nr 53/2026) ja

§ 6

.8 p 6 kohaselt, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Välismaalasel on välismaalaste seadusega pandud kohustus kontrollida enda seaduslikku viibimist Eesti Vabariigis ja Schengeni territooriumil. Käesoleval hetkel puudub välismaalasel seaduslik alus Eestis viibimiseks. 1.6. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid (elamine kindlaksmääratud elukohas, ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele ja/või ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele, teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest ja/või perekonnaseisu muutmisest) kuna need ei taga välismaalase lahkumise tulemuslikust. X.X võib hakata väljasaatmisest kandmisest kõrvale hoiduma ning see raskendaks oluliselt tema väljasaatmist riigist. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (RK halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Tuginedes X.X`i varasemale käitumisele, puudub PPA-l tema suhtes usaldus ja seetõttu ei aitaks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine kaasa lahkumiskohustuse täitmisele. PPA-le teadaolevalt ei ole X.X’i kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus tema turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti ei ole kinnipidamiskeskusesse paigutamine ebaproportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes. 1.7. Välismaalase kinnipidamine lõppeb 16.05.2025 kell 22.30. Isikut pole võimalik 48 tunni jooksul Eesti Vabariigist välja saata. 2. PPA jäi 16.05.2026 istungil oma taotluse juurde. 3. Puudutatud isik selgitas 16.05.2026 kohtuistungil, et nõustub PPA taotlusega. Isik selgitas, et saabus Eestisse, kuivõrd tal ei olnud võimalik enam oma koduriigis elada. Isik 2

§ 23

lg-test 1 ja 1 1 ning HKMS § 264 lg-dest 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026 (kaasa arvatud). 5.

§ 2lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Asja materjalist nähtuvalt on isikule tehtud 15.05.2026 lahkumisettekirjutus ja kohaldatud sissesõidukeeldu Schengeni alale 5 aastat (dtl-d 14-16). Seega viibib isik käesoleval ajal Eestis ebaseaduslikult. 6. Vastavalt

§ 23

lg-le 1 taotleb PPA halduskohtult luba pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; /…/ või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks nimetatud alustest on täidetud. 7. Käesoleval juhul nõustub kohus PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht, mistõttu esineb kinnipidamiseks

§ 23lg 1 p-s 1 nimetatud alus.

Põgenemisohtu tuleb sisustada juhindudes

§-st 68. Vastavalt

§ 68

punktile 6 esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud, või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Põgenemise ohu prognoos peab arvestama kõiki asjakohaseid tegureid kogumis (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 3-20-1158, p 11). Isikule tehtud lahkumisettekirjutusest nähtub, et isik on PPA-le selgitanud, et ei soovi enda koduriiki naasta (dtl-d 14-15). Ka 16.05.2026 kohtuistungil on puudutatud isik kinnitanud, et ta ei ole nõus minema vabatahtlikult tagasi oma koduriiki. Ühtlasi selgitas isik, et kui ta peaks KPK-st vabanema, siis ta lahkuks, mis suurendab põgenemisohu tõenäosust. Ka asjaolu, et isikul puudub Eestiga igasugune majanduslik või perekondlik seos suurendab põgenemisohu tõenäosust. 8. Lisaks on isik vastanud kohtu küsimusele, et millise dokumendiga Eestisse reisis, et tal ei olnud ühtegi dokumenti. Samas kohtu küsimusele, et miks esitas isik Eesti politseile Poola elamisloa, selgitas isik, et sai selle smugeldajalt, kes palus dokumendi esitada, kui keegi küsib. Seega on isiku ütlused vastuolulised ega tekita usaldust, et vabaduses viibides oleks isik PPA-le kättesaadav ning teeks koostööd enda väljasaatmiseks. Isiku varasem käitumine (ebaseaduslikult riiki sisenemine ning soovimatus naasta tagasi kodumaale), viitab põgenemisohule

§ 68p 6 tähenduses. 3

§ 10) ega oleks PPA-le enam kättesaadav.

Seega ei täidaks järelevalvemeetmed tõenäoliselt oma eesmärki – põgenemisohu vältimine (

§ 10lg 1), mis seaks ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse.

10. Asjast ei nähtu, et KPK-sse paigutamine oleks vastuolus turvalisuse kaalutlustega (

§ 23lg 4).

Kohus leiab, et kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

1. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus PPA 16.05.2026 taotluse ja annab loa paigutada isik KPK-sse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.07.2026 (kaasa arvatud).
2. PPA-l tuleb isik KPK-st viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (

§ 24lg-d 11 ja 3). 13. Kohus asendab avaldatavas määruses puudutatud isiku nime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) 4