Kohus selgitab, et Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seejuures võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et
lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 1
) § 405 lg 1 p-le 9 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.
järgi tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Tulenevalt
lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
lg 1 p 9 järgi lihtmenetluses hagi menetlemisel võib kohus teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kuna haginõue on varaline ja hagihind moodustab 612,12 eurot, teeb kohus vastavalt
§dele 405 ja 444 otsust kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Hagiavalduse kohaselt 17.03.2025 toimus aadressil Tallinna mnt 73, Narva linnas liiklusõnnetus, mille põhjustajaks oli kostja, juhtides mootorsõidukit Volvo FH reg märgiga XXX. Kostja tekitas varakahju O AS-le. Liiklusõnnetuse toimumise kohalt kostja lahkus. Sõiduki Volvo FH reg märgiga XXX suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse leping nr L007694702 ERGO Insurance SE-s. Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju kogusummas 612,12 eurot. Kostja ei ole kahju hüvitanud. Kostja vaidleb hagile vastu. Leiab, kahju summa on põhjendamatult suur. Kostja tankis Olerexi veoautode tanklas veoautot koos haagisega. Sõiduki täielikuks tankimiseks tuli teha manööver, liikudes tankuri paremalt poolt vasakule. Manöövri käigus puudutas kostja haagise nurgaga muru peal asunud valgusposti, mis sai kahjustada. Kostja väljus sõidukist ja kontrollis posti seisukorda. Post oli küll viltu, kuid kostja hinnangul ilma murdumiseta ja oluliste vigastusteta. Ta pidas kahju väikeseks ega arvanud, et see takistab posti edasist kasutamist. Olles Olerexi püsiklient lepingulise suhte alusel, eeldas kostja, et politseisse pöördumine ei ole vajalik ning et Olerexi haldur võtab temaga ühendust, kui tekib pretensioone. Kostja väitel tellis Olerex koos 2
lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud
lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesolevas asjas puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et 17.03.2025 toimus aadressil Tallinna mnt 73 Narva linnas liiklusõnnetus, mis põhjustas mootorsõiduk Volvo FH registrimärgiga XXX (kahjujuhtumi teatis koos fotodega dtl 34 – 37). Vaidlus puudub ka selle üle, et sõiduki juhtis kostja. Manöövri käigus puudutas kostja haagise nurgaga muru pealt asunud valgusposti, mile tagajärjel post sai kahjustada (dtl 29). Kostja lahkus sündmuskohalt kellelegi juhtunust teavitamata. Asjas ei ole vaidlust, et liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk oli kindlustatud hageja poolt (dtl 46 – 48). Kostja väidab, et valguspost ei saanud sellises ulatuses kahjustada, mis oleks tinginud selle väljavahetamise uue posti vastu. Selgitab, et kostja ei võtnud politseiga ühendust põhjusel, et pidas kahju väikeseks ning kahjustused ei takistanud valgusposti kasutamist. AS O ei ole kostjaga ühendust võtnud ega võimaldanud kostjal töid ise tellida. Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohus märgib, et juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks (vt RKTKo nr 2-19108066, p 11). 3
Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotusealusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub mõista kostjalt riigilõiv 175 eurot.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 175 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud 175 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
lg 1).
lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.