lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) 1 Kohtutäitur A. K. 2 S. R. (IK XXX) 1704,66 8,1691 XXX XXX SA 3 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (RK 70000349) 6937,64 33,2466 XXX viitenr 18546019 4 XXX AS (RK XXX) 8263,91 39,6024 XXX 5 XXX OÜ (RK XXX) 3942,41 18,8928 Makse saaja: XXX OÜ XXX viitenr 715545740 18,60 Jaotis, % 0,0891 Võlausaldajate konto- ja viitenumber XXX Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K. V. haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgnik on saanud pankrotimenetluse ajal töövõimetustoetust ja alates veebruar 2026 töötuhüvitist. Haldur arestis aprilli 2026.a. eest töövõimetustoetuse arvelt TMS § 131 lg 2 alusel 117 eurot. Töötutoetus ei ole arestitav. Kogu menetluse vältel on võlgnik arveldanud eraisikutega, saab nendelt raha ja siis võimalusel maksab tagasi. Samuti on võlgnik teostanud mitmeid makseid seoses autoga (nt rehvid, auto osad), kuigi haldurile teadaolevalt võlgniku omandis sõidukid puuduvad (registris andmed puuduvad). Samuti on haldur tuvastanud, et võlgnik on teinud makseid hasartmängu kontole XXX OÜ) (XXX sissemakse). Võlgnikul on keelatud maksejõuetusmenetluses tegelda hasartmängude mängimisega, mida on kohtud hinnanud vara raiskamisena. Pankrotivarasse laekumine seisuga 08.04.2026 on 117 eurot. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt
lg 1 p 3 (massikohustused) – 4 eurot (panga teenustasu kaardi kasutamise eest); väljamaksed vastavalt
MS § 45 lõike 2 alusel. Haldur taotleb tasu määramist summas 1173,04 eurot (sh käibemaks). Haldur taotleb tasu väljamõistmist osaliselt riigi vahenditest, s.o võlgnikule pankrotimenetluse kulude summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks) katteks menetlusabi andmist, ning tasu summas 113 eurot (sh käibemaks) väljamõistmist pankrotivara arvelt. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad kokku 20 867,22 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Jrk Võlausaldaja Tunnustatud nõue (EUR) Jaotise % Saamata nõue (EUR) 1 Kohtutäitur A. K. 2 S. R. (IK XXX) 3 18,60 0,0891 18,60 1704,66 8,1691 1704,66 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (RK 70000349) 6937,64 33,2466 6937,64 4 XXX AS (RK XXX) 8263,91 39,6024 8263,91 5 XXX OÜ (RK XXX) 3942,41 18,8928 3942,41 I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. K. V. pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik võttis laene olukorras, kus tema sissetulekud ei võimaldanud võetud kohustusi täita. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Võlausaldajate nõuded oli enamuses jõustunud kohtulahendite (maksekäsu kiirmenetluste määrused) alusel sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes. Võlgnik selgitas maksejõuetusavalduses, et on leidnud töökoha ja pannud piirangud kasiinodele. Haldur on tuvastanud, et pärast pankroti väljakuulutamist ei ole võlgnik töist tulu saanud, va Saksamaalt laevaremonditehasest ja sealt koheselt ka lõpparve. Kogu võlgniku sissetulek on olnud pankrotimenetluses rahalised vahendid paljudelt eraisikutelt ja töövõimetustoetus ja töötuhüvitis (viimased kolm kuud). Muud sissetulekud puuduvad. Samuti on võlgnik teinud väikeseid sissemakseid hasartmängukontole XXX OÜ. Haldur on esitanud võlgnikule päringu tulu teenimise ja/või selle otsimise kohta. Võlgnik selgitas, et on arvel Töötukassas ning asjaolu, et Töötukassa maksab töötuhüvitist on tõend, et ta on Töötukassas kirjas ja otsib tööd. Väidetavalt käib ta igal kuul Töötukassas ning täidab seal tööotsimise kohta päevikut. Väidetavalt on ta esitanud avaldusi kandideerimiseks, kuid seni ei ole ükski avaldus tööandja poolt rahuldamist leidnud. Võlgniku arvates on paljuski töö saamisel määrav, et ta on kriminaalse taustaga.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 25.09.2025.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri lõpetamisele seoses raugemisega. taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu
Haldur taotleb tasu määramist summas 946 eurot (lisandub käibemaks), kokku 1173,04 eurot. Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub anda võlgnikule tasu maksmiseks menetlusabi summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks), tasu summas 113 eurot (sh käibemaks) palub haldur välja mõista pankrotivarast. Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 113 eurot, tuleb halduri tasu osaliselt, s.o summas 113 eurot, mõista välja pankrotivarast. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus selgitab ka, et
lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras olev summa moodustab 113 eurot, annab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 854,87 eurot (lisandub käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.09.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.09.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S. S. (IK XXX, MTÜ Vabane Võlgadest). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S. S.. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.