) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetluse tsiviilasjas kuna kostja on pärast kohtumenetluse algatamist hageja nõude täitnud. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt
lg 1, asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt
Kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja loobus võlgnevuse väljamõistmise nõudest põhjusel, et kostja on pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude täitnud. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades on õiglane jätta menetluskulud täielikult kostja kanda. Kooskõlas
Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud hagiavalduse esitamise seisuga: riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses summas 65 eurot, menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ja riigilõiv hagimenetluses summas 75 eurot. Hagejal puuduvad lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Väljamõistetud riigilõivu suuruse kindlaksmääramiseks tuleb enne lahendada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub tagastada riigilõivu hageja kontole. Vastavalt
lg 2 p 2 tagastatakse hagejale pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 9 kolmas lause) ning riigilõivu 102,50 euro ulatuses (s.o maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja hagi esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 37,50 eurot ehk 50% tagastamata riigilõivu osas). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 122,50 eurot (20+102,50).
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.