Obsah (7)

§ 121§ 62§ 43§ 124§ 152§ 71§ 175

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-249 Määruse kuupäev 25. veebruar 2026 Kohtunik Kadri Vool Kohtuasi X-i (X) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju hüvitamisek

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus seoses depressiooni tekitamisega tagastada

§ 121

lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-31-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).
4. PPA selgitas
5. veebruari
6. a vastuses, et politseiametnikud sisenesid
7. novembril 2022 kõnealuse talu kinnistule, kuna PPA otsis alaealist, kelle puhul oli põhjust arvata, et ta seal viibib. PPA selgituste kohaselt tegutsesid nad korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p-de 2 ja 3 alusel ning lisaks oli olemas ka kinnistu omaniku nõusolek.
8. Kohus leiab, et PPA tegevus
9. novembril 2022 ei olnud õigusvastane. Olukorras, kus PPA tegeles alaealise otsimisega, oli PPA-l KorS § 50 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt õigus siseneda valdusesse ning KorS § 51 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt õigus maja läbi vaadata, sh vaadata riidekappidesse. Juhul, kui valdusesse sisenemisel oli kaebaja ukse ees, siis ei saa 2 kaebajast mööda pressimist ja sellist füüsilist mõjutust pidada õigusvastaseks. Kaebaja poolt välja toodut, mille kohaselt väitis PPA, et kaebaja ei otsi alaealist ega muretse, ei saa käsitleda mõnitamisena, vaid PPA hinnanguga sellele, kuidas kaebaja suhtus nende arvates olukorda.
10. Samuti leiab kohus, et kaebajale ei saanud PPA tegevusega tekkida väidetavat tervisekahju, s.o depressiooni, mistõttu puudub PPA tegevuse ja väidetava tervisekahju vahel ka põhjuslik seos. Kaebaja selgitas küll kohtule, et PPA tegevuse tagajärjel tekkis kaebajal depressioon ja kaebaja tarvitab siiamaani antidepressante, kuid kohus on teinud kindlaks, et kaebajal esines depressioon juba enne vaidlusalust sündmust. Nimelt nähtub asja nr 1-192639 materjalides sisalduvast kaebaja iseloomustusest, et kaebajal esines depressioon juba
11. märtsil
12. Kohus võtab viidatud iseloomustuse käesoleva haldusasja materjalide juurde (

§ 62lg 2).

1. Arvestades eeltoodut ning PPA tegevuse lühiajalisust leiab kohus, et kaebuse edulootused on vähesed ning kaebaja õigusi ei ole riivatud intensiivselt. Kohus tõdeb, et PPA tegevus valdusesse sisenemisel ja valduse läbivaatamisel võis kaebajale põhjustada ebameeldivusi, kuid tegemist ei ole sedavõrd ülemäärase ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist depressiooni tekitamise eest,

§ 121lg 2 p 21 alusel.

14. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II 15.

§ 124

lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt.

§ 152

lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on

§ 152

lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124lg-le 2.

1. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist šokiseisundi tekitamise eest, halduskohtule pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist.
2. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
3. Et kaebaja vaidlustab
4. novembril 2022 aset leidnud PPA tegevust, pidi kohtu hinnangul kaebaja hiljemalt
5. a novembrikuus teada saama tekkinud šokiseisundist ja seda põhjustanud isikust. Kaebaja esitas kohtule kaebuse
6. jaanuaril
7. Järelikult on kaebaja ületanud kohtusse pöördumiseks ettenähtud kolmeaastast tähtaega. 19.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. 3 20. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud

§-s

1. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu
2. oktoobri
3. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19;
4. jaanuari
5. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu
6. juuni
7. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12;
8. aprilli
9. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
10. Vaatamata sellele, et kaebaja ei ole halduskohtule esitanud selgesõnalist taotlust kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõistab kohus, et kaebaja soovis seda teha
11. veebruaril 2026 esitatud avalduses. Kaebaja mainis
12. veebruari
13. a vastuses, et oli 2,3 aastat keeldudega ja tal ei lubatud kellegagi suhelda.
14. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata jätmist. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla ebamugav, kui temalt oli kaebetähtaja jooksul võetud vabadus, kuid siiski oli kohtu hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja nii
15. aastal kui ka enne seda esitanud kohtutele erinevaid kaebuseid ja hagisid.
16. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul kaebaja kaebetähtaja arvestamisel piisavalt hoolikas, mistõttu jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja lõpetab menetluse osas, milles kaebaja nõuab PPA-lt kahju hüvitamist šoki põhjustamise eest.
17. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

1. Kuna tegemist on lõpplahendiga, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.
2. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja ja Y nimed tähemärkidega (

§ 175lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 4