Obsah (5)

§ 199§ 184§ 424§ 64§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2026, Tartu Kriminaalasja number 1-26-1381 Kohtunik Tiit Lõhmus Kriminaalasi Viktor Mõtte süüdistuses karistusseadustiku § 1

§ 199

lg 2 p-de 7, 9, § 184 lg 1 ja § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu

1. kokkuleppemenetluses Apellatsiooni esitaja süüdistatav Anton Soots (isikukood 38909306014) aprilli 2026 otsus RESOLUTSIOON Jätta apellatsioon läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
2. Tartu Maakohus karistas
3. aprilli 2026 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega Anton Sootsi karistusseadustiku (

)

§ 199

lg 2 p-de 7, 9 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuse vangistusega,

§ 184

lg 1 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega,

§ 424

lg 2 järgi 8 kuu pikkuse vangistusega ja mõistis

§ 64lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aasta 4 kuu pikkuse vangistuse.

Karistuse kandmise aja alguseks

§ 68lg 1 alusel oli 16.

november

2. Sama otsusega mõistis kohus A. Sootsilt riigituludesse menetluskuludena 6407,58 eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
3. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav A. Soots, kes ei ole nõus menetluskulude maksmise viisiga. Ta soovib menetluskulusid tasuma hakata peale karistuse kandmist või siis pikendada maksmise aega kahe aasta peale. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4. Kuna maakohus lahendas A. Sootsi kriminaalasja kokkuleppemenetluse sätete järgi, tuleb apellatsiooniõigusse puutuvalt lähtuda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st
5. Nende normide kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete (kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
8. Apellatsioonis ei viita A. Soots sellele, et maakohus oleks rikkunud kohtuotsuse tegemisel KrMS § 339 lg-t 1, et kokkuleppes kirjeldatud tegu ei oleks kuritegu, et see tegu oleks karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või et talle oleks selle teo eest mõistetud karistus, mida seadus selle teo eest ette ei näe. Midagi taolist ei leia ka ringkonnakohus. Seega võiks süüdistataval olla apellatsiooniõigus vaid juhul, kui rikutud oleks kokkuleppemenetlust reguleerivaid norme. Eelkõige võiks sellist rikkumist jaatada olukorras, kus süüdistatav ei oleks sõlmitud kokkuleppest aru saanud, ei oleks sellega nõus olnud või kui kohus oleks kaldunud kohtuotsust tehes kokkuleppest kõrvale. Kohtuistungil kinnitas A. Soots, et kokkulepe on talle arusaadav, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta jääb selle juurde. Pelgalt tagantjärele tekkinud arusaam võimalikest probleemidest väljamõistetud menetluskulude osas ei ole aluseks kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks. Teisisõnu ei ole A. Sootsil apellatsioonis välja käidud argumentidel õigust maakohtu otsust vaidlustada. Seetõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 326 lg 2 p-st 3 süüdistatava apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle talle. (allkirjastatud digitaalselt) 2