RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-528 Määruse kuupäev Tartu, 3. juuni 2026 Kohtukoosseis Eesistuja Margit Vutt, liikmed Vahur-Peeter Liin ja Kalev Saare Kohtuasi DeliveryD

) § 448 lg 6 alusel jätta rahuldamata. 5.

§ 448

lg 1 p 1 näeb ette, et kohus võib teha täiendava otsuse muu hulgas juhul, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud menetluses lahendamata. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Hageja ei ole hagis esitanud alternatiivseid nõudeid (

§ 370lg 2).

Kuigi

§ 329

lg 1 järgi võib alternatiivse nõude menetlusse esitada kuni eelmenetluse lõpuni ja mõjuval põhjusel ka hiljem, ei ole hageja praegusel juhul tema väidetud alternatiivset nõuet esitanud. Kolleegium selgitab, et kui alternatiivne nõue ei sisaldu hagiavalduses ja see esitatakse menetlusse hiljem, peab see olema esitatud kohtule

§ 376lg 3, § 363 ja § 338 järgi hagiavaldusele ettenähtud vormis.

Seega peab hageja juhul, kui ta soovib esitada menetlusse täiendava alternatiivse nõude, seda selgelt väljendama (

§ 363

lg 1 p 1) ja lisama ka nõude aluseks olevad faktilised asjaolud (

§ 363lg 1 p 2).

Seda ei ole hageja teinud. 6. Kohtu ja menetlusosaliste jaoks peab eelmenetluse lõpuks olema üheselt arusaadav, mis on vaidluse ese – millised nõuded on hageja esitanud ja kas need on alternatiivsed (

§ 392lg 1 p 1).

Seetõttu ei saa alternatiivne nõue sisalduda hageja esitatud menetlusdokumendi põhjendustes. Lisaks eeldab kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine seaduse alusel ehk kaasomandi lõpetamise kokkuleppe kohtus asendamine (AÕS § 77 lg 2) mõnevõrra teistsuguste asjaolude hindamist, tuvastamist ja kaalumist kui kaasomandi lõpetamise võlaõigusliku kokkuleppe täitmise nõude lahendamine (AÕS § 77 lg 1 ja VÕS § 108 lg 2). Menetluslikult alternatiivseks nõudeks

§ 370lg 2 mõttes ei ole menetlusosalise seisukohtades sisalduvad nõude alternatiivsed materiaalõiguslikud alused, sest õigust kohaldab kohus ise, sõltumata 2

§ § 436 lg 7, 438 lg 1 esimene lause, § 652 lg 8, § 688 lg 2) (vt ka RKTKo 3-2-1-141-14, p 17; 2-20-10384/125, p 12; 2-22-2159/98, p 19).

1. Hageja leiab, et alternatiivne nõue sisaldus
2. juuni
3. a seisukoha p-des 3.1.1–3.1.2 Selles seisukohas taotles hageja, et kohus rahuldaks hagi kostja IV vastu tagaseljaotsusega, kostjate I ja V vastu õigeksvõtul põhineva otsusega ning et kohus keelduks menetlemast kostja II servituutide seadmise nõuet. Seega ei sisalda
4. juuni
5. a menetlusdokument taotlust täiendada hagi eset teise, alternatiivse nõudega. Hageja viitab küll eelnimetatud dokumendi p-s 3.1.2 nõude võimalikule alternatiivsele materiaalõiguslikule alusele (AÕS § 77 lg 2), kuid nõuetekohast taotlust see menetlusdokument ei sisalda. Samuti on hageja selles dokumendis jäänud hagis esitatud faktiliste asjaolude juurde (sama seisukoha p-d 3.4–3.5). Õiguslike põhjenduste täiendamine ei ole alternatiivse nõude esitamine.
6. Hageja märgib oma taotluses, et alternatiivne nõue väljendus ka tema
7. septembri
8. a seisukoha p-des 3.2–3.4 Selles dokumendis esitas hageja kaks taotlust: 1) jätta rahuldamata kostja III taotlus kaasata Elektrilevi OÜ ja Telia Eesti AS menetlusse iseseisva nõudeta kolmandate isikutena kostja III poolel ning 2) jätta rahuldamata kostja III taotlus teha vaheotsus. Seega ei sisalda ka viidatud dokument selgelt väljendatud taotlust menetleda hageja väidetud alternatiivset nõuet. Ka selle menetlusdokumendi põhjendustes (p 3.3) viitab hageja üksnes nõude alternatiivsetele materiaalõiguslikele alustele (AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 2). Dokumendi p-dest 3.2 ja 3.3 ning hageja menetluses esitatud teistest seisukohtadest saab järeldada, et hageja hakkas oma nõudele pakkuma uusi õiguslikke aluseid juhuks, kui lepingut tõlgendatakse viisil, mis ei võimalda lõpetada kaasomandit osaliselt.
10. märtsil 2023 toimunud eelistungil selgitas hageja kaasomandi lõpetamise kokkuleppe eesmärke ja märkis, et arvestades kostjate esitatud taotlusi ning vastuväiteid ei ole hagejal ilmselt muud valikut, kui esitada veel täiendavaid haginõudeid ja alternatiivselt taotleda kaasomandi lõpetamist hoopis teisel viisil (00:08:50). Seega sai hageja ka ise aru, et ta ei ole alternatiivset nõuet seni esitanud ja et ta peab selleks edaspidi tegema selge menetlusliku avalduse. Seda hageja pärast eelistungit ei teinud.
11. oktoobril 2024 peetud maakohtu istungil ütles hageja, et esitatud on täitmisnõue (protokoll, ajamärge 00:07:49), mille aluseks on
12. a leping (00:16:21). Hageja teatas seejuures, et alternatiivselt tugineb ta AÕS § 76 lg-le 4, mis reguleerib kokkuleppe tühisust, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust. Kohus oli selleks ajaks pooltele teatanud, et alanud on asja sisuline arutamine (00:05:40). Sellest võib järeldada, et eelmenetlus oli selleks ajaks lõppenud ning hageja lähtus ka ise arusaamast, et menetluses on üksnes lepingu täitmise nõue.
13. Hageja viitab ka sellele, et ta on alternatiivse nõude esitanud
14. märtsi
15. a seisukoha p-s
16. Nimetatud dokumendis taotles hageja kostja III vaheotsuse tegemise taotluse rahuldamata jätmist, mitte ei esitanud menetlusse alternatiivset nõuet. Nii nagu eelnevalt viidatud menetlusdokumentides, loetleb hageja ka selle dokumendi põhjendustes nõude võimalikke materiaalõiguslikke aluseid. Pool võib õiguslikke seisukohti täiendada kogu menetluse kestel, kuid see ei ole täiendava nõude esitamine.
17. Hageja tugineb ka sellele, et ta on alternatiivse nõude esitanud ka
18. oktoobril 2024 kohtukõne teeside p-s 1.1 ja apellatsioonkaebuses. Kuigi kohtukõne teesides ja apellatsioonkaebuses oleks uue nõude esitamine

§ 329

lg 1 järgi igal juhul hilinenud, ei sisalda ka need dokumendid alternatiivset nõuet. Lisaks ei ole hageja apellatsioonkaebuses oma väidetava alternatiivse nõude rahuldamata jätmist vaidlustanud. 3

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Maakohus jättis rahuldamata nii hagi (resolutsiooni p 2) kui ka kostjate II ja III vastuhagid (resolutsiooni p-d 3 ja 4). Riigikohus jättis Harju Maakohtu 4. detsembri 2024 otsuse oma otsusega jõusse. Seega on vale hageja väide, et kostjate vastuhagid on jäänud lahendamata. Kohus on lahendanud nii hagi kui ka vastuhagid ja täiendava otsuse tegemise taotluse rahuldamiseks ei ole alust. (allkirjastatud digitaalselt) 4