Obsah (9)

§ 657§ 651§ 652§ 229§ 654§ 175§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Piirmets (eesistuja), Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 12.12.2025, Tallinn Kohtuasja

) § 162 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse kogu ulatuses tühistada ning rahuldada esitatud hagiavalduse. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea hagiavalduse rahuldamist võimalikuks, siis saata asi tagasi uuele arutamisele esimese astme kohtule. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda.
2. Esiteks märgib hageja, et hageja jaoks oli üllatuslik olukord, kus kohus tegi lahendi ilma, et hagejal oleks olnud esimeses astmes võimalik täiendavalt seisukohti esitada. E-toimikust nähtub, et hageja senine esindaja ei ole kohtu kirju avanud, mistõttu on selge, et hageja esindaja ega hageja ei saanud olla teadlikud sellest, et kohus on küsinud täiendavaid seisukohti.
3. Teiseks selgitab hageja, et arve tehti Works OÜ nimel kostjale selle tõttu, et hanke korraldaja oli eraisik, kes soovis parimat hinda ja tasuda nii, et käibemaks ei lisanduks. Hagiavalduse lisast nr 2 ja teistest e-kirjadest nähtub, et F on kostjaga suhtlemisel e-kirjas alla kirjutanud „F/+ 3725114761/ Worx OÜ/Works OÜ“. Seega kostja teadis ja pidi teadma, et F tegutseb nii Worx OÜ kui ka Works OÜ esindajana. Samuti räägiti selgelt, et arve esitajaks saab olema mittekäibemaksukohustuslane Works OÜ, nii nagu on hange.ee pakkumuses esitatud, pakkuja „ei ole KMKR“. Hageja esitas ka nimetatud hinnapakkumise, mille palub võtta asja materjalide juurde.
4. Kolmandaks on hageja seisukohal, et praegusel juhul on ilmne, et kostja püüab keelduda teostatud tööde eest maksmisest väites, et arve on esitanud vale isik. Kui hageja esitatud arve oleks olnud alusetu või ei oleks vastanud poolte kokkuleppele, oleks kostja koheselt saatnud hagejale vastuse, kus oleks juhtinud tähelepanu asjaolule, et arve on esitatud vale isiku poolt või vales summas. Kostja on ise võlas oleva arve osaliselt hagejale tasunud. Poolte käitumise 3 2-24-109090 ja esitatud dokumentidega on tõendatud, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping. Kuna kostja tellis ka väikses mahus lisatöid, väljastas hageja kostjale arve nr 2023/21, millel oli kajastatud juba tasutud ettemaks. Lisaks tõendab ainuüksi ettemaksu arve kohene tasumine seda, et pooled olid sõlminud töövõtulepingu. Kostja ei ole esitanud hagejale ega Worx OÜ-le ühtegi pretensiooni teostatud tööde osas, mille tõttu on kostja tööd vastu võtnud. Kostja väide, et hageja kõiki töid ise ei teostanud ja kostja teostas osa töid ise, on paljasõnaline ja tõendamata. Tegevused, mida kostja ise oma isiklikus majapidamises teostas, nt pööningu isiklikest asjadest puhastamine ja koristamine, pakkumuse koosseisu ei kuulunud.
5. Viimaseks leiab hageja, et kostja lepingulise esindaja tunnihind 250 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks, on ebamõistlikult suur. Maakohus on viidanud mitmele kohtulahendile, kus advokaadi tunnitasu on peetud põhjendatuks suuruses 170 eurot ja 205,58 eurot, kuid maksumus 250 eurot on ilmselgelt märkimisväärselt kõrgem kui üheski Riigikohtu lahendis märgitud lubatud esindaja tunnitasu määr. Seega palub hageja kohtul juhul, kui kohus menetluskulusid täielikult kostja kanda ei jäta, muuta lahendit ka menetluskulude väljamõistmise osas. Vastustaja seisukoht
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lisaks palub kostja jätta hageja täiendava tõendi asja materjalide juurde võtmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

15. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Hageja vaidlustab maakohtu otsust tervikuna. 16. Hageja on palunud võtta asja materjalide juurde hinnapakkumise, millest nähtub, et pakkumise on teinud Works OÜ summas 5753 eurot, sest hageja ei olnud varasemalt teadlik täiendavate dokumentide esitamise vajadusest. Ringkonnakohus jätab tõendi

§ 652lg 4 alusel vastu võtmata.

Asjaolu, et hageja esindaja maakohtu kirju ei avanud ega maakohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud, on hageja risk lepingulise esindaja valikul. Maakohus on täitnud selgitamiskohustust ning teavitanud pooli ka otsuse teatavakstegemise ajast, andes enne pooltele tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks (dtl 95–97, 99). Lisaks märgib ringkonnakohus, et

§ 229

lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Seega ei ole hageja esitatud link hange.ee veebilehele dokumentaalseks tõendiks, sh on vastav link blokeeritud. 17. Maakohus on õigesti leidnud, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud lepingu sõlmimist kostjaga ega ka tööde teostamist. Ringkonnakohus nõustub vastavate põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6) ning vastab apellatsioonkaebuse väidetele alljärgnevalt.

1. Hageja jäi apellatsioonkaebuses seisukohale, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja on töövõtulepingu järgsed kohustused täitnud, s.o tööd teostanud. Toimiku 4 2-24-109090 materjalidest nähtub, et kostjale ei esitanud arveid mitte Worx OÜ, kui hankepakkumise võitja, vaid Works OÜ, s.o hageja, mistõttu ei viita esitatud asjaolud töövõtulepingu sõlmimisele poolte vahel, vaid hageja ja Worx OÜ vahel (dtl 19–20). Hageja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud väiteid, millest saaks järeldada õigussuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Hageja selgitus, et arve esitas kostjale hageja selleks, et tööde maksumus kujuneks eraisikule ilma käibemaksuta, ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arve esitamine ei tõenda pooltevahelise lepingu olemasolu. Maakohus on pooltele piisavalt selgitanud töövõtulepingust tuleneva töövõtja tasunõude eeldusi ja tõendamiskohustust ning andnud võimaluse hagejale asjaolude ja tõendite esitamiseks (dtl 95–97). Ka apellatsioonkaebuses ei ole hageja näidanud, et on esile toonud, millal ja millised tööd kostjale hageja poolt teostati, vaid on üksnes nentinud, et kuivõrd kostja ei esitanud tööde kvaliteedi, teostuse või maksumuse osas vastuväiteid, siis puudub vaidlus selle üle, et töövõtuleping on sõlmitud ja tööd on hageja poolt teostatud. Maakohus on õigesti leidnud, et kuna hanke võitis ja töid pidi teostama Worx OÜ, siis ei ole hageja õigustatud kostja käest tasu ega ka viivist nõudma. Seega ei anna kolleegiumi hinnangul apellatsioonkaebuse väited alust asuda seisukohale, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille alusel hageja on kostjale töid teostanud.
2. Hageja on vaidlustanud ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse (250 eurot/t käibemaksuta) leides, et see on ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine

§ 175

lg 1 järgi on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012, 3-2-1-171-12, p 13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus on võtnud arvesse asjakohast Riigikohtu praktikat lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise kohta, tsiviilasja keerukust, materjale ja menetluse käiku ning lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule ette heita võimalik ei ole. Sealhulgas on ringkonnakohus varasemas praktikas pidanud põhjendatuks vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu 244 eurot (käibemaksuga) (TlnRnKm 03.10.2025, 2-24-18323, p 21), 232,60 eurot (käibemaksuta) (TlnRnKo 29.05.2025, 2-23-9515, p 31). Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude jaotamise ja esindajakulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise reeglid ei tohi muuta kohtumenetluses professionaalse lepingulise esindaja õigusabi kasutamist majanduslikult ebamõistlikuks ja selle kaudu kohtusse pöördumise õigust näiliseks. Ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud (RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 19). 20. Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust vaidlustatud maakohtu otsuse muutmiseks ning maakohus on õigesti jätnud hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebust ei rahuldata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 21. Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

22.

§ 174

lg 3 kohaselt, kui maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kohtuotsuses kindlaks ja kohtuotsuse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav 5 2-24-109090 kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Alljärgnevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruse kindlaks. 23. Kostja lepinguline esindaja esitas 19.02.2025 menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas kostjale lepingulise esindajana õigusabi vandeadvokaat Magnus Braun tunnihinnaga 250 eurot, millele lisandub käibemaks. Apellatsioonkaebusele vastamisel (sh maakohtu otsuse analüüsile, suhtlusele kliendiga ja vastuse koostamisele) on kostja kandnud kulusid summas 2014,83 eurot (sh km) ehk 6,61 tundi hinnaga 250 eurot (lisandub km). 24.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat on esindanud vandeadvokaat. Kostja esindaja tasumäär on kohane ega ületa vandeadvokaadi keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

1. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu, vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust, siis on menetlustoimingutele kulunud aeg kooskõlas asja menetlusega ning sellele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik tervikuna.
2. Tulenevalt eespool märgitust on kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu apellatsioonimenetluses 6,61 tundi. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Seega on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus 2016,05 eurot (6,61 x 250 = 1652,50 + 363,55 [km] = 2016,05). Kuivõrd kostja on palunud hagejalt välja mõista 2014,83 eurot (käibemaksuga), siis mõistab ringkonnakohus hagejalt kostja menetluskulude katteks välja 2014,83 eurot (käibemaksuga). 27. Kostja on taotlenud

§ 177

lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohus rahuldab taotluse. (allkirjastatud digitaalselt) 6