) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on palunud hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud (dtl 54). 10.06.2023 kõnes kinnitas XXX omanik XXX OÜ, et kostja elab igapäevaselt aadressil XXX. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus kätte 12.03.2026, jättes dokumendid eelnimetatud aadressil postkasti. Hagile vastamise tähtpäev oli 01.04.2026. Kuna kostja hagile ei vastanud, lahendab kohus vastavalt hageja taotlusele asja tagaseljaotsusega (
Kohus jätab
Hageja nõue tuleneb XXX AS ja S. L. vahel 04.11.2020 sõlmitud ostulimiidi lepingust nr. XXX. Menetluskulud
lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 321-65-13 p 14). Kohus jätab menetluskulud
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Kohtuvälised kulud on
p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks on kostjale kätte toimetatud koos hagimaterjalidega. Kostja ei ole oma seisukohta esitanud. Hageja menetluses kantud kulud on alljärgnevad: tasutud riigilõiv 245 eurot; esindajale tasutud õigusabi kulu 427 eurot (dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,15 tundi, 183 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2 tundi, 244 eurot); maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Hageja palub menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada (dtl 56). Hageja palub mõista kostjalt välja riigilõivu 245 eurot. Riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja. Lisaks palub hageja mõista
lg 9 ja § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja
§-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt
§-le 4842 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja. Hageja lepingulise esindaja toimingud seoses hagiavalduse koostamisega on hagiavalduse mahtu arvestades põhjendatud ja vajalikud hageja märgitud 3,5 tunni ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja lepingulise esindaja tunnitasu 122 eurot koos käibemaksiga. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludena 245+20+427 = 692 eurot. Hageja taotlusel ja
lg 4 alusel tuleb kostjal tasuda hagejale välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (
Kooskõlas
lg 1 p-ga 2 tunnistab kohus käesoleva tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.