← Eesti

2-25-106897/14

Obsah (12)§ 428§ 429§ 168§ 150§ 174§ 138§ 175§ 486§ 218§ 177§ 178§ 432

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-25-106897 Kohtuasi AS-i ÜHISTEENUSED hagi Malmi

§ 428lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud.

7.

§ 428

lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud.

§ 429

lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta. Kostjal puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. 8.

§ 429

lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus 3

(6)tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 9.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 168

lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 168lg 4 järgi kannab hagist loobumise korral kostja menetluskulud üldjuhul hageja.

Erandina kannab kostja hageja menetluskulud ainult siis, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 5).

Hageja palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda, sest kostja oleks saanud juba enne kohtumenetlust esitada tõendid sõidukite tegeliku kasutaja kohta. Kostja vaidleb hageja nõudele jätta hageja menetluskulud kostja kanda vastu ning selgitab, et kostja teatas sõidukite tegeliku kasutaja andmed juba maksekäsu kiirmenetluses. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud. Riigikohus on selgitanud, et

§ 168

lg-id 4 ja 5 tuleb tõlgendada selliselt, et nõude rahuldamiseks nimetatud lõigete tähenduses loetakse ka tõendite esitamine selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit. Sellisel juhul peab kostja kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud. Ei oleks põhjust jätta hageja menetluskulusid tema enda kanda, kui kostja oleks saanud ära hoida enda vastu hagi esitamise (RKTKm 11.09.2024, , p 16). Kuivõrd üksnes kostjal oli võimalus tõendada, kes juhtis kostjale kuuluvaid sõidukeid, siis ei olnud hagejal muud varianti, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, mis on hagejale omakorda tekitanud menetluskulusid. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. 10.

§ 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

§ 150

lg 3 järgi hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

§ 150

lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Hageja taotleb riigilõivu 17,50 eurot tagastamist. Kohus rahuldab hageja taotluse. Kohus lõpetab menetluse hagist loobumise tõttu. Hagejale kuulub

§ 150lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastamisele pool hagilt tasutud täiendavast riigilõivust, s.o 17,50 eurot. 4

(6)11.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. 11.1. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu kokku 100 eurot seaduses sätestatud ulatuses. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (

§ 138lg 2).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning hagejale kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust tagastamisele, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 82,50 eurot. 11.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 760,50 eurot (ilma käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga

§ 175tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks

§ 486

järgi, siis hagimenetluses määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks

§ 175

alusel.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, p 11).

§ 175

lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, , p 9). Hageja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on olnud järgmine: täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs, hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule 2 tundi; 02.05.2025 kohtunõudega tutvumine, kohtunõudele vastuse koostamine ja kohtule esitamine 1,5 tundi; hagiavaldusest loobumise ja menetluskulude välja mõistmise taotluse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 tund. Kokku 4,5 tundi. Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud ja neile kulunud aeg põhjendatud ja vajalik 3 tunni ulatuses ning põhjendamata 1,5 tunni ulatuses. Kohus peab põhjendatuks hageja esindaja hagi koostamiseks kulunud aega 2 tundi. Küll aga ei ole kohtu hinnangul põhjendatud eraldi hageja 02.05.2025 kohtunõudele vastuse koostamise (1,5 tundi) eest ajakulu, kuna tegemist on sisuliselt hagis esinevate puuduste kõrvaldamisega, mis tuleks lugeda hõlmatuks hagi koostamiseks kulunud ajaga. Kohus arvestab ka seda, et hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui järgmistele menetlustoimingutele. Tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. 11.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse 5

(6)eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, , p 18; RKTKm 11.02.2015, , p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta) ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab

§ 218lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat.

Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 462,50 eurot, sealhulgas riigilõiv 82,50 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot (ilma käibemaksuta) ja lepingulise esindaja kulu 20 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 863 eurot, kuid kohus rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 462,50 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 400,50 euro osas. 11.4. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal

§ 177

lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. 12.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates. Lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. 13. Kohus selgitab, et

§ 432

lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.