← Eesti

3-25-3327/18

Obsah (4)§ 2§ 8§ 3§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2026, Tallinn Haldusasja number 3-25-3327 Haldusasi I.E kaebus Kaitseressurssid

) sätestatud korda. 10.

  1. Vaidlusalune ettekirjutus oli viies ettekirjutus, mis on alates
  2. a kaebajale väljastatud, kuid kaebaja ei ole kordagi terviseseisundi hindamisele ilmunud. Kaebaja oli kohustuse täitmata jätmise võimalikest tagajärgedest teadlik. 10.
  3. Kaebajal oli võimalik vastustajat viivitamatult teavitada pärast erakorralise asjaolu möödumist, kuid ta ei kasutanud seda võimalust ning esitas põhjendused alles pärast seda, kui kohtutäitur oli edastanud talle täitmisteate. Sunniraha rakendamisel on järgitud kehtivat korda ja vastustaja tegevus on õiguspärane. Seetõttu ei ole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenev esmane tingimus kahju hüvitamiseks. Tekkinud kahju oleks olnud võimalik vältida. Isegi kui leida, et vastustaja oleks pidanud arvestama 8 kuud hiljem esitatud põhjusega, ei esine kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks alust, kuna tekkinud kahju oleks olnud võimalik vältida. 10.
  4. Kaebaja rahaline kahju summas 274,40 eurot, mis koosneb sunnirahast ja täitemenetluses lisandunud täitekuludest, ei ole tekkinud vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel, vaid kaebaja enda kohustuse täitmata jätmisest ja sellele järgnenud tegevusetusest. 3

(7)3-25-3327 Kaebaja ei esitanud ettekirjutusega antud 14-päevase tähtaja jooksul põhjendusi ega tõendeid, mis oleks võimaldanud sunniraha rakendamist kaaluda või vältida, mistõttu rakendati sunniraha kooskõlas kehtiva regulatsiooniga. Kaebaja ei tasunud sunniraha ega pöördunud vastustaja poole ei sunniraha rakendamise teatise kättesaamisel ega enne täitemenetluse alustamist. Selle tulemusena algatati täitemenetlus, mille käigus lisandusid täitemenetluse kulud, mis suurendas kaebaja maksekohustust. 10.
  1. Vastustaja hinnangul oli kaebajale võimaliku kahju tekkimine ettenähtav, kuna ettekirjutus sisaldas selget hoiatust sunniraha rakendamise võimaluse kohta. Sellest tulenevalt oli kaebaja teadlik võimalikest negatiivsetest tagajärgedest, kuid sellele vaatamata ei rakendanud ta kahju ennetamiseks või vähendamiseks elementaarset hoolsust ega kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid. Ettekirjutus ja sunniraha rakendamise teatis sisaldasid ka vastustaja kontaktandmeid, mille kaudu oleks kaebajal olnud võimalus võtta küsimuste korral vastustajaga ühendust. KOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja vaidlustab tema suhtes kohaldatud sunnivahendit. Kaebaja leiab, et sunniraha määramine oli õigusvastane, sest viidatud ettekirjutuse täitmata jätmine oli vabandatav ja määratud sunniraha ebaproportsionaalselt suur. Kaebaja taotleb hüvitist täitemenetluses tasutud sunniraha ja täitekulude osas. Nimetatud nõue on hüvitamisnõue HKMS § 37 lg 2 p 4 tähenduses. Kohtule on esitatud maksekorraldus (dtl 126), millest nähtub täiteasjas nr 035/2025/2794 kohtutäitur Hille Kudule tasumine summas 274,4 eurot.
  3. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalikõiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.
  4. Kahju hüvitise väljamõistmiseks peavad olema täidetud kõik viidatud sättes loetletud tingimused. Kui kasvõi üks tingimustest on täitmata, tuleb hüvitamiskaebus jätta rahuldamata. 14.

§ 2

lg 1 järgi rakendatakse sunnivahendit, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata.

§ 8

lg 1 järgi on lubatud sunnivahendit rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud.

  1. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et vastustaja kohustas 13.08.2024 ettekirjutusega (dtl 159– 160) kaebajat ilmuma 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele, kuid kaebaja jättis talle pandud kohustuse täitmata – ta ei ilmunud 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele ega põhjendanud vastustajale 14 päeva jooksul selle kohustuse täitmata jätmist. Ettekirjutus sisaldas hoiatust, et kui kaebaja hindamisele ei ilmu, siis rakendatakse tema suhtes sunniraha 200 eurot. Puudub vaidlus, et ettekirjutus on kaebajale teatavaks tehtud ja tegemist on kehtiva ettekirjutusega.
  2. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt esitas kaebaja vastustajale 26.09.2025 e-kirja (dtl 165–166), milles teavitas, et tal ei olnud võimalik osaleda kohustuslikul tervisekontrollil, kuna ta oli aktiivse ravi all seoses raskete vaimse tervise probleemidega, on olnud perearsti jälgimisel ja külastanud regulaarselt psühholoogi. Kaebaja esitas 07.10.2025 vastustajale ekirja (dtl 169), milles teavitas, et ta oli tervisekontrolli päeval 22.01.2025 haiglas erakorralise meditsiini osakonnas seoses ägeda rindkerevaluga (saabumine kl 11.22) ega saanud vastustajat takistusest teavitada 14 päeva jooksul raske ja vaimse tervise kriisi tõttu, mis muutis halduskohustuste täitmise võimatuks. 4

(7)3-25-3327
  1. Ettekirjutuses toodi välja, et kui kaebaja ei ilmu 22.01.2025 tervisesesundi hindamisele, on tal võimalus esitada kirjalik põhjendus 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Kaebaja esitas esimese selgituse 26.09.2025 ja teise selgituse 07.10.
  2. Seega esitas kaebaja terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise põhjenduse rohkem kui 8 kuud pärast määratud terviseseisundi hindamise kuupäeva.
  3. Esimesele kaebaja selgitusele vastas vastustaja 03.10.2025 vastuskirjaga nr 82/2025/5274 (dtl 167–168), selgitades, et vastustaja on sunniraha määranud, kuna määratud ajal ja kohas kaebaja terviseseisundi hindamisele ei ilmunud ega esitanud 14 päeva jooksul vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta. Teisele kaebaja e-kirjale vastas vastustaja 20.10.2025 vastuskirjaga nr 8-2/2025/5570 (dtl 170), milles viitas 03.10.2025 antud vastusele ja kordas, et vastustaja rakendas sunniraha, kuna kaebaja ei esitanud mitteilmumise kohta põhjendusi 14 päeva jooksul peale terviseseisundi hindamist.
  4. Kohus märgib, et kaebajal oli võimalus esitada terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise kirjalik põhjendus 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva. Kuna kaebaja ei esitanud terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise kirjalikke põhjendusi 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamise kuupäeva, oli vastustajal õigus rakendada 13.02.2025 teatisega nr 8-7/2025/355 (dtl 163–164) sunniraha. Viidatud sunniraha rakendamise teatises on samuti põhjendatud sunniraha määramist sellega, et kaebaja ei ilmunud 22.01.2025 terviseseisundi hindamisele ega esitanud 14 päeva jooksul vabandatavaid asjaolusid ettekirjutuse täitmata jätmise kohta.
  5. Kaebaja põhjendas kirjalike põhjenduste hilinenult esitamist sellega, et tal oli raske ja pikaajaline vaimse tervise kriis, mis tegi kohustuse täitmise võimatuks. Kaebaja märgib, et oli aktiivsel ravil ärevushäirete tõttu ning esitas tõenditena ravimi retsepti, psühholoogi saatekirja ja vastuvõtu aja. Lisaks mainis kaebaja, et tervisekontrolli ajale eelnevalt oli tal sotsiaalne hädaolukord ning ta oli juuni–juuli 2024 kodutu, tal puudus püsiv sissetulek ning töökoht.
  6. Kohus leiab, et kaebaja välja toodud asjaolud ja esitatud tõendid ei tõenda seda, et tal ei olnud võimalik 14 päeva jooksul pärast terviseseisundi hindamist esitada terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmise põhjuseid. Esitatud tõendid ei tõenda, et kaebajal esinesid sellised püsivad takistused, mis oleksid takistanud kaebajal vastata vastustajale varem kui 8 kuud pärast terviseseisundi hindamiseks määratud kuupäeva. Saatekiri psühholoogi vastuvõtule ja psühholoogi vastuvõtul käimine ei takista kaebajal esitada vastustajale kirjalikke põhjendusi. Kaebaja mainib, et oli juuni–juuli 2024 aastal kodutu ning puudus püsiv sissetulek ja töökoht. Terviseseisundi hindamine toimus 22.01.
  7. Juunis–juulis 2024 esinenud takistused ei mõjuta
  8. a alguses toimunud terviseseisundi hindamisel osalemist või sellel osalemata jätmise põhjustest teavitamist. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kaebajale ärevushäirete raviks määratud 28-päevane ravikuur 0,5 tabletti päevas (dtl 23). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, millal on kaebajale tabletiravi määratud. 22.01.2025 erakorralise meditsiini osakonna epikriisist nähtub, et kaebaja ei võta pidevalt ravimeid (dtl 31). Kaebaja ei ole selgitanud, milles seisnes ärevushäirete tõttu aktiivsel ravil olemine. Ta ei ole märkinud ega esitanud tõendeid, et ta oleks viibinud ravil asutuses, kus oleks piiratud tema võimalusi vastustajale tähtaegselt vastata.
  9. Pärast erakorralise meditsiini osakonnast lahkumist oli kaebajal võimalik vastustajat teavitada. Kohus nõustub vastustajaga, et erakorralise asjaolu saab lugeda vabandatavaks üksnes selles ajavahemikus, mil see isikut reaalselt takistas. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et pärast erakorralise meditsiini osakonnast lahkumist oleksid esinenud sellised erakorralised takistused, mis oleksid takistanud kaebajal vastustajat teavitamast. Vastustaja kirjalikult teavitamine ei nõua keerulisi põhjendusi või õigusalaseid teadmisi. 5
(7)3-25-3327 Piisab üksnes lühikesest kirjalikust teavitamisest. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esinenud selliseid püsivaid takistusi, mis oleksid takistanud kaebajal teavitada vastustajat terviseseisudi hindamisele ilmumata jätmise põhjustest ettekirjutuses määratud 14 päeva jooksul.
  1. Kaebaja põhjendas terviseseisundi hindamisele ilmumata jätmist sellega, et viibis sellel ajal erakorralise meditsiini osakonnas (dtl 36–39).
  2. Terviseseisundi hindamisele mitte ilmumise mõjuvaks põhjuseks saab olla tervislik seisund. Seega tuleb hinnata, kas arsti poolt tuvastatud tervislik seisund oli selline, mis sai olla mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Sunniraha eesmärk ei ole kaebajat karistada ettekirjutuse täitmata jätmise eest, vaid mõjutada teda edaspidi ettekirjutusega pandud kohustust täitma. Juhul, kui kaebajal esines ettekirjutuse täitmata jätmiseks mõjuv põhjus, ei olnud tema sunnirahaga mõjutamine põhjendatud.
  3. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt saabus kaebaja erakorralise meditsiini osakonda 22.01.2025 kl 11.
  4. Tervisekontroll oli samal päeval kl 09.
  5. Seega ei viibinud kaebaja tervisekontrolli kella ajal erakorralise meditsiini osakonnas. Erakorralise meditsiini osakonna epikriisist (dtl 36–39) nähtuvalt oli kaebaja peamiseks kaebuse põhjuseks hingamisel kuu aega kestnud kerge valu rinnus ning kerge köha. Märgitud on, et kl 11.35 oli kaebaja valuvaba, valu on hooti, korra tunnis ja valuravi ta ei soovinud. Kaebaja pöördus erakorralise meditsiini osakonda ise, oli heas üldseisundis, aktiivne, kõndis ise ja kõrvalist abi ei vajanud. Kaebajale tehti analüüse ning epikriisist ei nähtu, et kaebajale oleks määratud mingit ravi. Kaebaja lahkus erakorralise meditsiini osakonnast samal päeval kl 15.
  7. Haigla epikriisist nähtuvalt ei olnud kaebaja tervislik seisund selline, mis sai olla mõjuvaks põhjuseks kaebaja poolt ettekirjutuse täitmata jätmiseks. Kaebaja ei pöördunud erakorralise meditsiini osakonda tekkinud trauma või äkilise tervisehäda tõttu. Kohus märgib, et terviseseisundi hindamise puhul on tegemist tervisekontrolliga, kuhu kaebajal oli samamoodi võimalik minna nagu erakorralise meditsiini osakonda. Puuduvad andmed, et kaebajal oleks esinenud selline tervisehäda, mis välistanuks iseseisvalt arsti juurde minemise. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt ei olnud kaebaja sümptomid nii tõsised ja kaebajal ei olnud nii tõsist terviseriket, mis oleks välistanud võimaluse minna terviseseisundi hindamisele. Kaebaja lubati pärast erakorralise meditsiini osakonnas tehtud analüüse heas seisundis koju. Mingit haigust kaebajal ei tuvastatud ja ravi ei määratud. Epikriisis märgiti, et kaebaja ei vaja erakorralist sekkumist, jääb perearsti jälgimisele ning kaebuste süvenedes tuleb pöörduda tagasi erakorralise meditsiini osakonda. Kaebaja ei ole väitnud ega esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta oleks pöördunud tagasi erakorralise meditsiini osakonda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja sümptomid ei olnud nii tõsised ja kaebaja tervislik seisund selline, mis oleks olnud mõjuvaks põhjuseks ettekirjutuse täitmata jätmiseks.
  8. Kuna ettekirjutus on kehtiv ja ettekirjutuse täitmata jätmiseks ei olnud mõjuvat põhjust, siis oli kaebajal võimalik ettekirjutus täita või teavitada vastustajat 14 päeva jooksul selle kohustuse täitmise takistustest. Kaebaja oma kohustusi ei täitnud. Järelikult esines vastustajal alus rakendada kaebaja suhtes sunniraha. Puudusid sunniraha rakendamist välistavad asjaolud (

§ 2lg-d 3 ja 4, § 8 lg 3).

28.

§ 3

lg 3 järgi kasutatakse kohustuse täitmise tagamiseks leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. 6

(7)3-25-3327
  1. Kaebaja leiab, et sunniraha 200 eurot on ebaproportsionaalselt suur. Kohtu hinnangul ei ole tegemist ilmselgelt ebaproportsionaalse sunnivahendiga. 13.08.2024 ettekirjutusest (dtl 159–160) nähtuvalt on kaebajat kutsutud eelnevalt terviseseisundi hindamisele 30.11.2023, kuhu ta ei ilmunud ega esitanud põhjendusi mitteilmumise kohta. Vastustaja on kaebuse vastuses (dtl 156) märkinud, et käesolevas kohtumenetluses vaidluse all olev ettekirjutus oli viies ettekirjutus, mis on kaebajale alates
  2. a väljastatud, kuid kaebaja ei ole kordagi terviseseisundi hindamisele ilmunud. Arvestades kaitseväeteenistuse läbimise olulisust riigikaitse seisukohalt, kaebajale Eesti Vabariigi põhiseaduse § 124 lg-ga 1 pandud kohustust ja kaebaja poolset kohustuse rikkumist, võib pidada kaebaja suhtes rakendatud sunniraha proportsionaalseks. KVTS § 226 lg 2 järgi on sunniraha ülemmäär 640 eurot. Kaebaja suhtes rakendatud sunniraha ei ületanud seda ülemmäära. 30.

§ 3lg 2 järgi ei käsitata sunnivahendi rakendamist karistusena.

Tegemist on mõjutusvahendiga kohustamaks kaebajat talle pandud kohustusi täitma. 13.08.2024 ettekirjutus sisaldas hoiatust sunniraha rakendamise ja selle suuruse kohta (

§ 7

lg-d 1 ja 5), järelikult oli kaebajal võimalik ettekirjutuse täitmata jätmisega kaasneva tagajärjega arvestada. Ettekirjutuse täitmiseks jäeti piisav aeg. Ettekirjutus toimetati kätte 13.09.2024 (dtl 161) ja terviseseisundi hindamine toimus 22.01.2025 (

§ 7lg 3).

Seega oli kaebajal võimalik talle pandud kohustusega arvestada ja vajadusel korraldada oma asjad selliselt, et tal oleks võimalik tähtaegselt terviseseisundi hindamisele ilmuda.

  1. Vastustaja on teavitanud kaebajat sunniraha rakendamisest 13.02.2025 sunniraha rakendamise teatisega nr 8-7/2025/355 (dtl 163–164). Kaebajale anti võimalus tasuda sunniraha 200 eurot vabatahtlikult 10 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Teatis toimetati kaebajale kätte Eesti teabevärava teenuse kaudu 16.03.2025 (dtl 135). Seega oli kaebajal võimalik tasuda sunniraha vabatahtlikult kuni 26.03.2025 ja vältida sellega täitemenetlusega kaasnevaid kulusid. Kuna kaebaja ei tasunud sunniraha vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul ega taotlenud ka selle tähtaja pikendamist, oli vastustajal õigus pöörduda täituri poole sunniraha sissenõudmiseks täitemenetluse korras, st täitemenetluse alustamine oli tingitud kaebajast endast tulenevatel põhjustel.
  2. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et vastustaja poolt kaebaja suhtes sunnivahendi rakendamine ja selle sissenõudmine täitemenetluses oli õiguspärane. Seepärast puudub alus kaebust rahuldada. Kaebus jääb rahuldamata.
  3. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud nende väljamõistmist kaebajalt, seepärast tuleb vastustaja võimalikud menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.