← Eesti

2-25-22273/8

Obsah (16)§ 402§ 1§ 406§ 403§ 408§ 404§ 4062§ 94§ 4034§ 416§ 100§ 101§ 108§ 397§ 113§ 415

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 31. märts 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-22273 Tsiviilasi Holm Bank A

§ 402

lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama 3

(9)2-25-22273 sõltumata sellest, kas pooled sellele sõnaselgelt tuginevad (RKTKo 28.01.2015, 3-2-1-141-14, p 18; RKTKo 08.06.2010, 3-2-1-40-10, p 14). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka

§ 1

lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 403

⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).

§ 1

lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 13.11.2024 laenulepingu nr. x, mille alusel kostja refinantseeris oma kohustused Bondora AS-i ees 4080,26 eurot ning kostja sai laenu enda kontole 1919,74 eurot (dtl 2) ning 11.03.2025 laenulepingu nr. y, mille alusel kostja refinantseeris oma kohustused Bondora AS-i ees 6569,27 eurot ning kostja sai laenu enda kontole 3430,73 eurot (dtl 12). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Holm Bank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 8.

§ 408

lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

§ 404

lg-s1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni

§-s 404 või § 405 sätestatud andmetest.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408lg 1).

Hageja on kohtule esitanud 13.11.2024 sõlmitud laenulepingu, millel on kostja digiallkiri (dtl 23). Lähtuvalt sellest, et leping on kostja poolt allkirjastatud ja laen on kostjale välja makstud (dtl 63), tuleb lugeda leping kehtivaks

§ 408lg 2 alusel.

Asudes ka laenulepingut täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud. Hageja on kohtule esitanud 11.03.2025 sõlmitud laenulepingu, millel on kostja digiallkiri (dtl 83). Lähtuvalt sellest, et leping on kostja poolt allkirjastatud ja laen on kostjale välja makstud (dtl 123), tuleb lugeda leping kehtivaks

§ 408lg 2 alusel.

Asudes ka laenulepingut täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud. 9.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

§ 4062

lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi

§ 94lg-s 1 sätestatud suuruses.

Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete 4

(9)2-25-22273 maksmapanekuks esile tooma, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas laenuleping kehtib. Hageja on hagi p-s 1.1 märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu nr. x kohaselt 29,65% aastas eeldusel, et intressimäär on 16,99% aastas, laenutähtpäev 15.01.2032, lepingu sõlmimise tasu 60 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul (dtl 2). Krediidi kulukuse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad lepingu tingimuste p-s 3 (dtl 25). Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
  1. jaanuariks ja
  2. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 13.11.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 16,65% aastas (kolmekordne määr 49,95% aastas). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti. Hageja on hagi p-s 2.1 märkinud, et krediidi kulukuse määr on lepingu nr. y kohaselt 27,96% aastas eeldusel, et intressimäär on 15,99% aastas, laenutähtpäev 10.03.2032, lepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot, laen võetakse kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul (dtl 12). Krediidi kulukuse määra arvutamise põhimõtted kajastuvad lepingu tingimuste p-s 3 (dtl 84). Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
  3. jaanuariks ja
  4. juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Eesti Panga veebilehe andmetel oli 11.03.2025 sõlmitud tarbijakrediidilepingu sõlmimise ajal kehtinud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 15,47% aastas (kolmekordne määr 46,41% aastas). Seega ei ole tarbijakrediidileping eeltoodud alusel tühine. Kohtule ei ole teada asjaolusid selle kohta, et krediidikulukuse määr oleks lepingus märgitud ebaõigesti.
  5. Vastavalt

§ 4034

lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 403⁴ lg 2 teine lause).

Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja märgib hagi p-s 1.2 lepingu nr. x osas, et kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist, kostja varalist seisundit (dtl 3). Kostja esitas 13.11.2024 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1300 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ja kohustusteks, mis ei kuulu refinantseerimisele 150 eurot (dtl 32). Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud kostja osas maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud Teadaanded (dtl 34). Lisaks kontrolliti andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliametist, millest nähtuvalt oli kostjal kehtiv töösuhe Osaühinguga x alates 01.04.2024 ning keskmine sissetulek oli 1323,45 eurot (dtl 35). Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet ja kasutanud Accountscoringut. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1216 eurot ning igakuiseks kohustuseks 350 eurot (dtl 62). Hageja selgitab, et Accountscoringus nähtuvad kohustused refinantseeris hageja igakuiste laenumaksete ulatuses summas 200 eurot. Hageja võttis arvesse keskmiseks sissetulekuks 1216 eurot ning kostja kohustuseks igakuised finantskohustused summas 150 eurot ning elatusmiinimumi summas 541,87 eurot, kokku 691,87 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal on kolm ülalpeetavat (dtl 3). Kohtule esitatud konto 5

(9)2-25-22273 väljavõtetelt nähtuvad krediidiandja poolt tuvastatud laekumised (töötasu) ning kohustused. Hageja märgib hagi p-s 2.2 lepingu nr. y osas, et kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist, kostja varalist seisundit (dtl 12). Kostja esitas 11.03.2025 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1600 eurot, majapidamiskuludeks 250 eurot ja igakuised finantskohustusteks, mis ei kuulu refinantseerimisele 345,49 eurot (dtl 91). Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud kostja osas maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud Teadaanded (dtl 93). Lisaks kontrolliti andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliametist, millest nähtuvalt oli kostjal kehtiv töösuhe Osaühinguga X alates 01.04.2024 ning keskmine sissetulek oli 1327,92 eurot (dtl 94). Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet ja kasutanud Accountscoringut. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1368 eurot ning igakuiseks kohustuseks 424 eurot (dtl 122). Hageja selgitab, et Accountscoringus nähtuvad kohustused refinantseeris hageja igakuiste laenumaksete ulatuses summas 234 eurot. Hageja võttis arvesse keskmiseks sissetulekuks 1368 eurot ning kostja kohustuseks igakuised finantskohustused 345,49 eurot ning elatusmiinimumi summas 549,47 eurot, kokku 894,96 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal on kolm ülalpeetavat (dtl 13). Kohtule esitatud konto väljavõtetelt nähtuvad krediidiandja poolt tuvastatud laekumised (töötasu) ning kohustused. Kohus, analüüsinud esitatud tõendeid ning eelneva põhjal, asub seisukohale, et krediidiandja on kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ja hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. 11.

§ 416

lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on hagi p-s 1.

  1. lepingu nr. x osas selgitanud, et kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.05.2025, 15.06.2025 ja 15.07.2025 (dtl 5). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 01.08.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.08.
  2. Hageja selgitas kostjale, et kostja tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu 16.08.2025 üles (dtl 80). Hageja esitas lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastamise kinnituse (dtl 81). Hageja on hagi p-s 2.
  3. lepingu nr. y osas selgitanud, et kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 10.05.2025, 10.06.2025 ja 10.07.2025 (dtl 14). Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis hageja 01.08.2025 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 15.08.
  4. Hageja selgitas kostjale, et kostja tähtaja jooksul võlgnevust ei tasu, ütleb hageja lepingu 16.08.2025 üles (dtl 134). Hageja esitas lepingu ülesütlemise teatise kostjale edastamise kinnituse (dtl 135). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid, et ta ei ole ülesütlemise hoiatusi või teateid kätte saanud. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et laenulepingute ülesütlemise eeldused on olnud täidetud ning lepingud on lõppenud nende ülesütlemisega 16.08.
  5. 6

(9)2-25-22273 12. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

§ 100

tähenduses, siis on võlausaldajal õigus

§ 101

lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu nr x alusel on kostjale antud laenu 6000 eurot (dtl 25), millest 1919,74 eurot maksti välja kostja kontole (dtl 63) ning 4080,26 eurot maksti refinantseerimise korras Bondora ASile (dtl 64). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 15.12.2024 – 15.01.2032 (dtl 27-29). Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on 5873,83 eurot (dtl 5), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Lepingu nr y alusel on kostjale antud laenu 10 000 eurot (dtl 84), millest 3430,73 maksti välja kostja kontole (dtl 123) ning 6569,27 eurot maksti refinantseerimise korras Bondora AS-ile (dtl 124). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10.04.2025 – 10.03.2032 (dtl 86-87). Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on 9954,95 eurot (dtl 14), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 13.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus nr x on pooled kokku leppinud intressimääras 16,99% aastas (dtl 25). Kostjal on intressivõlgnevus alates

  1. osamaksest, s.o 15.05.2025 kuni 15.08.2025 kokku 506,54 eurot (dtl 7-8). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse 506,54 eurot. Lepingus nr y on pooled kokku leppinud intressimääras 15,99% aastas (dtl 84). Kostjal on intressivõlgnevus alates
  2. osamaksest, s.o 10.05.2025 kuni 15.08.2025 kokku 852,99 eurot (dtl 17). Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja intressivõlgnevuse 852,99 eurot.

§ 113

lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu nr x alusel nõuab hageja viivist tasumata põhiosalt alates 16.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 7

(9)2-25-22273 16,99%. Hageja nõuab viivist kokku 344,15 eurot (dtl 8-9). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 5873,83 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast 20.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 16,99% aastas (dtl 11). Lepingu p 2 kohaselt on viivise määraks laenulepinguga ettenähtud intressimäär, s.o lepingu jõustumisel 16,99% aastas (dtl 25). Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 16.05.2025 kuni 19.12.2025 eest 344,15 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivised alates 20.12.2025 põhivõlalt (5873,83 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 16,99% aastas. Viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). Lepingu nr y alusel nõuab hageja viivist tasumata põhiosalt alates 11.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,99%. Hageja nõuab viivist kokku 549,39 eurot (dtl 17-18). Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt 9954,95 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates hagiavaldusel esitamisele järgnevast päevast 20.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 15,99% aastas (dtl 18). Lepingu p 2 kohaselt on viivise määraks laenulepinguga ettenähtud intressimäär, s.o lepingu jõustumisel 15,99% aastas (dtl 84). Seega rahuldab kohus hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 11.05.2025 kuni 19.12.2025 eest 549,39 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja viivised alates 20.12.2025 põhivõlalt (9954,95 eurot) kuni põhinõude tasumiseni lepingujärgses viivisemääras 15,99% aastas. Viivise summa ei tohi ületada põhinõude summat (TsMS § 367). 14. Lepingu nr x p 2 kohaselt on fikseeritud lepingutasu 60 eurot (dtl 25). Kostjal on tasumata lepingutasu osamakse alates 15.05.2025 kuni 15.01.2032 kokku 54,70 eurot (dtl 9-11). Seega mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja lepingutasu 54,70 eurot. 15.

1132 lõike 1 alusel lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr x p 2 alusel menetluskulud meeldetuletuskirja saatmise eest kokku 15 eurot (dtl 4, 11). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot (dtl 67). Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletused 17.05.2025, 22.05.2025, 16.06.2025, 25.06.2025, 12.07.2025 ja 18.07.2025 (dtl 71-79). Meeldetuletuskirjad on hageja poolt saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile või postiaadressile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr y p 2 alusel menetluskulud meeldetuletuskirja saatmise eest kokku 15 eurot (dtl 12-14, 18). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot (dtl 67). Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletused 12.05.2025, 22.05.2025, 16.06.2025, 25.06.2025, 12.07.2025 ja 18.07.2025 (dtl 125-133). Meeldetuletuskirjad on hageja poolt saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile või postiaadressile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot. 16. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 13.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr x tuleneva põhivõlgnevuse 5873,83 eurot, intressi 506,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 16.05.2025 kuni 19.12.2025 kokku 344,15 eurot, lepingutasu 54,70 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot, s.o kokku 6794,22 eurot. 8

(9)2-25-22273 Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr x tuleneva viivise alates 20.12.2025 põhivõla tasumata jäägilt (s.o 5873,83 eurot) lepingus sätestatud määras s.o 16,99% aastas kuni põhinõude (s.o 5873,83 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 5873,83 eurot). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks poolte vahel 11.03.2025 sõlmitud laenulepingust nr y tuleneva põhivõlgnevuse 9954,95 eurot, intressi 852,99 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 11.05.2025 kuni 19.12.2025 kokku 549,49 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot, s.o kokku 11 372,43 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks laenulepingust nr y tuleneva viivise alates 20.12.2025 põhivõla tasumata jäägilt (s.o 9954,95 eurot) lepingus sätestatud määras s.o 15,99% aastas kuni põhinõude (s.o 9954,95 euro) tasumiseni, kuid kokku koos käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 4 nimetatud viivise summaga mitte suuremas ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 9954,95 eurot).
  1. Käesolevas kohtuotsuses nimetamata tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ega mõjuta asja tulemust. Menetluskulud
  2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot (dtl 156). Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest ning seega on tegemist põhjendatud kuluga. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1260 eurot.
  3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
  4. Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.
  5. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.