lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Riigikohus on 24.11.2023 määruses nr 2-21-13098 viidanud omapoolsetele korduvatele selgitustele, et tehingu tühisuse alus on asjaolu, mida kohus peab asja lahendamisel arvestama 3
§-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka
lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (
² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (
⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPR-Finance s. r. o. vs. GK, p 46) (RK 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098 p 13).
lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 13.11.2024 laenulepingu nr. x, mille alusel kostja refinantseeris oma kohustused Bondora AS-i ees 4080,26 eurot ning kostja sai laenu enda kontole 1919,74 eurot (dtl 2) ning 11.03.2025 laenulepingu nr. y, mille alusel kostja refinantseeris oma kohustused Bondora AS-i ees 6569,27 eurot ning kostja sai laenu enda kontole 3430,73 eurot (dtl 12). Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna lepingust nähtub, et Holm Bank AS, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on andnud kostjale kui füüsilisele isikule krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepingutega. 8.
lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud
lg-s1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni
§-s 404 või § 405 sätestatud andmetest.
lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud
Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (
Hageja on kohtule esitanud 13.11.2024 sõlmitud laenulepingu, millel on kostja digiallkiri (dtl 23). Lähtuvalt sellest, et leping on kostja poolt allkirjastatud ja laen on kostjale välja makstud (dtl 63), tuleb lugeda leping kehtivaks
Asudes ka laenulepingut täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud. Hageja on kohtule esitanud 11.03.2025 sõlmitud laenulepingu, millel on kostja digiallkiri (dtl 83). Lähtuvalt sellest, et leping on kostja poolt allkirjastatud ja laen on kostjale välja makstud (dtl 123), tuleb lugeda leping kehtivaks
Asudes ka laenulepingut täitma, saab lugeda, et kostja on lepingu sõlmimist tunnistanud. 9.
lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.
lg 3 sätestab, et kui tarbijakrediidileping on sama paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi
Kuivõrd liigkõrge krediidi kulukuse määra korral on leping tervikuna tühine, siis on selle kontrollimine esmajärjekorras otstarbekas, sest lepingu tühisus tingib kuni tühises lepingus kokkulepitud laenutähtaja lõpuni põhinõude (s.o laenumakse, mille maksmise tähtaeg ei ole algse laenugraafiku järgi saabunud) osas hagi rahuldamata jätmise. Eelnevast tulenevalt peab krediidiandja tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete 4
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (
Praktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43). Hageja märgib hagi p-s 1.2 lepingu nr. x osas, et kostja maksevõime analüüsi käigus arvestas hageja kostja sissetulekute regulaarsust, varasemat maksekäitumist, kostja varalist seisundit (dtl 3). Kostja esitas 13.11.2024 laenutaotluse, milles märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1300 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ja kohustusteks, mis ei kuulu refinantseerimisele 150 eurot (dtl 32). Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud kostja osas maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud Teadaanded (dtl 34). Lisaks kontrolliti andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliametist, millest nähtuvalt oli kostjal kehtiv töösuhe Osaühinguga x alates 01.04.2024 ning keskmine sissetulek oli 1323,45 eurot (dtl 35). Hageja on küsinud kostjalt konto väljavõtet ja kasutanud Accountscoringut. Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1216 eurot ning igakuiseks kohustuseks 350 eurot (dtl 62). Hageja selgitab, et Accountscoringus nähtuvad kohustused refinantseeris hageja igakuiste laenumaksete ulatuses summas 200 eurot. Hageja võttis arvesse keskmiseks sissetulekuks 1216 eurot ning kostja kohustuseks igakuised finantskohustused summas 150 eurot ning elatusmiinimumi summas 541,87 eurot, kokku 691,87 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal on kolm ülalpeetavat (dtl 3). Kohtule esitatud konto 5
lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. 11.
lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Hageja on hagi p-s 1.
tähenduses, siis on võlausaldajal õigus
lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lepingu nr x alusel on kostjale antud laenu 6000 eurot (dtl 25), millest 1919,74 eurot maksti välja kostja kontole (dtl 63) ning 4080,26 eurot maksti refinantseerimise korras Bondora ASile (dtl 64). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 15.12.2024 – 15.01.2032 (dtl 27-29). Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on 5873,83 eurot (dtl 5), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. Lepingu nr y alusel on kostjale antud laenu 10 000 eurot (dtl 84), millest 3430,73 maksti välja kostja kontole (dtl 123) ning 6569,27 eurot maksti refinantseerimise korras Bondora AS-ile (dtl 124). Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel 10.04.2025 – 10.03.2032 (dtl 86-87). Kostja tagastamata põhivõla jääk 19.12.2025 seisuga on 9954,95 eurot (dtl 14), mille kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistab. 13.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingus nr x on pooled kokku leppinud intressimääras 16,99% aastas (dtl 25). Kostjal on intressivõlgnevus alates
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Riigikohus asus oma lahendis 3-2-1-120-08 (p 12) seisukohale, et laenuandjal on põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Kolleegium leiab, et
lg 1 esimene lause viitab ka
Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
lg 1 ja
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist, kuna kostja on oma kohustust rikkunud. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamisest kohtule kuni põhinõude täitmiseni. Lepingu nr x alusel nõuab hageja viivist tasumata põhiosalt alates 16.05.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.12.2025 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras, s.o 7
1132 lõike 1 alusel lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr x p 2 alusel menetluskulud meeldetuletuskirja saatmise eest kokku 15 eurot (dtl 4, 11). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot (dtl 67). Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletused 17.05.2025, 22.05.2025, 16.06.2025, 25.06.2025, 12.07.2025 ja 18.07.2025 (dtl 71-79). Meeldetuletuskirjad on hageja poolt saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile või postiaadressile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingu nr y p 2 alusel menetluskulud meeldetuletuskirja saatmise eest kokku 15 eurot (dtl 12-14, 18). Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot (dtl 67). Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale meeldetuletused 12.05.2025, 22.05.2025, 16.06.2025, 25.06.2025, 12.07.2025 ja 18.07.2025 (dtl 125-133). Meeldetuletuskirjad on hageja poolt saadetud kostja lepingujärgsele e-posti aadressile või postiaadressile. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 15 eurot. 16. Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hageja esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 13.11.2024 sõlmitud laenulepingust nr x tuleneva põhivõlgnevuse 5873,83 eurot, intressi 506,54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 16.05.2025 kuni 19.12.2025 kokku 344,15 eurot, lepingutasu 54,70 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest 15 eurot, s.o kokku 6794,22 eurot. 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.