← Eesti

4-25-4785/60

Obsah (9)§ 201§ 224§ 242§ 90§ 99§ 91§ 96§ 88§ 100

4-25-4785 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2026, Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-25-4785 (231525011274) Kohtunik Kersti Heide Kohtuis

) § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi Menetlusalune isik Craig Andrew Hilton (isikukood: 37804240111), Austraalia Ühenduse kodanik, emakeel: inglise keel, elukoht: xxx ja xxx, e-post: xxx, töökoht: XXX – xxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaadid Risto Käbi ja Karin Oras Advokaadibüroo TRINITI Aadress: Maakri 19/1 Tallinn Harju maakond E-post: risto.kabi@triniti.ee, karin.oras@triniti.ee Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (registrikood: 70008747) Ametnik eriasjade uurija Ivan Moskaljov Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupp Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn Harju maakond E-post: ppa@politsei.ee Kohtuistungite toimumise aeg 25.02.2026, 27.02.2026 ja 23.03.2026, avalikud 4-25-4785 kohtuistungid RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, §-st 133 ja §-st 134 kohus otsustas: 1. Rahuldada osaliselt Craig Andrew Hiltoni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 03.12.2025. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 231525011274 liiklusseaduse (

) § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 järgi.

  1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 03.12.
  2. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 231525011274 osaliselt, s.t

§ 201

lg 1 järgi süüdimõistmise kvalifitseerimises ja ideaalkogumi eest karistuse mõistmises ning teha tühistatud osas uus otsus, millega: 1) Mõista Craig Andrew Hiltonile

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 100 (ükssada) trahviühikut, arvestades trahviühikuna 8 (kaheksa) eurot, s.t 800 (kaheksasada) eurot. 2) Kvalifitseerida Craig Andrew Hiltoni süüdimõistmine

§ 201

lg 1 järgi ümber ning mõista ta süüdi

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõista talle selle eest karistuseks rahatrahv 5 (viis) trahviühikut, arvestades trahviühikuna 8 (kaheksa) eurot, s.t 40 (nelikümmend) eurot.

  1. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse 03.12.
  2. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 231525011274 muutmata.
  3. Craig Andrew Hiltoni valitud kaitsjale makstud tasu jääb täies ulatuses tema enda kanda. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahve täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Rahatrahvide tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-posti aadressile või kinnipidamisasutusse. EDASIKAEBAMISE KORD Käesolev otsus on kuulutatud lõpposana. Kohtumenetluse pool, kes soovib kasutada kassatsiooniõigust, on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Tähtaegselt esitatud kassatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu kohtumaja kantseleis ning e-toimiku kaudu 13.04.
  4. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni 2

(14)4-25-4785 esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui menetlusalune isik soovib esitada kassatsiooni ja taotleda selleks riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb vastav taotlus esitada Riigikohtule. KAEVATAV OTSUS 03.12.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi eriasjade uurija politseikapten Kairi Palits üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 231525011274 Craig Andrew Hiltoni suhtes. Otsusega karistati Craig Andrew Hiltonit

§ 224lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest Kar

S § 63 lg-t 1 kohaldades 200 trahviühiku ehk 1600 euro suuruse rahatrahviga. Menetlusalust isikut karistati selle eest, et tema 12.11.2025 kella 05.20 ajal aadressil Lai tn 9 suunaga Suur-Kloostri tn Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg, ning omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt rikkus Craig Andrew Hilton kirjeldatud käitumisega

§ 90

lg 1 p-s 1 ja § 69 lg-s 3 sätestatut ning pani toime

§ 224lg 2 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

KAEBUS 29.12.2025 esitas menetlusalune isik Craig Andrew Hilton kaitsja vahendusel eelkirjeldatud Politsei- ja Piirivalveameti otsuse peale Harju Maakohtule kaebuse. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse osalist tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel

§ 201lg 1 kirjeldatud etteheites ning määratud karistuse kergendamist.

Samuti Craig Andrew Hiltoni menetluskulude väljamõistmist riigilt. 23.03.2026 kohtuistungil toimunud kohtuvaidlustes täpsustas kaitsja, et nõustutakse

§ 201

lg 1 rikkumise ümberkvalifitseerimisega

§ 242lg 1 järgi ning palutakse selle teo eest mõista minimaalne võimalik rahatrahv.

Kaebus kohaselt on Craig Andrew Hiltonil olemas juhtimisõigust tõendav dokument ja aastatepikkune juhtimisõigus. Menetlusalusele isikule on alates 28.09.2022 väljastatud Kanadas Ontario provintsis kehtiv juhiluba nr XXXXX kehtivusega kuni 24.04.

  1. Juhiloa tagaküljel on ära toodud ka sõiduki mass, mida menetlusalusel isikul on õigus juhtida. Tegemist on väljaspool Eestit väljastatud juhiloaga, mis kehtib mh Eestis, kuna Kanada kuulub Genfi
  2. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriikide hulka. Juhiloale on märgitud kategooria märgistus „G“, mis on auto, kaubiku, väikese veoauto juhtimisõigust andev. Sellest tulenevalt kehtib menetlusalusele isikule Kanadas väljastatud juhiluba Eestis, s.t tal on mootorsõiduki juhtimisõigus. Menetluse kestel täiendas kaitsja kaebuses toodud seisukohta, märkides, et menetlusalusel isikul on elukoht nii Eestis kui ka Kanadas (tõendavad üürileping ja üürileandja kiri), mistõttu ei saa öelda, et ta elab alaliselt Eestis alates 16.08.
  3. Menetlusalusele isikule kättesaadavaks tehtud väärteotoimikus puuduvad tõendid menetlusaluse isiku juhtimisõiguse puudumise kontrollimise kohta, millele väärteootsuses viidatakse. Lisaks ei ole otsuse tegemisel arvestatud, et menetlusalune isik ei juhtinud sõidukit suurel teel ega eesmärgiga liikluses aktiivselt osaleda või kaugele sõita. Sõiduki juhtimise ainsaks eesmärgiks oli liigutada oma sõidukit minimaalses ulatuses, mis oli vajalik teise sõiduki eest ära liikumiseks ning sellel parkimiskohalt lahkumise võimaldamiseks, ja uue, sobivama parkimiskoha leidmiseks. Menetlusalusele isikule määratud karistus – karistusnormi järgset keskmist ületav karistus - ei 3

(14)4-25-4785 vasta tema süüle, on ebaproportsionaalne. Kaebuse esitaja taotleb menetlusalusele isikule määratud karistuse tühistamist ja tema karistamist väiksema rahatrahviga. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGITEL Kohtuväline menetleja asus 25.02.2026 toimunud kohtuvaidlustes seisukohale, et isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanek on leidnud tõendamist. Keelatud seisundis juhtimise osas vaidlust ei ole. Menetleja märkis, et isikul puudus kohapeal kontrollijale esitamiseks juhtimisõigust tõendav dokument. Isik ei esitanud seda vastulausega ega pole seda esitanud ka praegu. Seega on leidnud tõendamist, et isikul juhtimisõigus puudub. Juhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendatakse kas liiklusregistri andmete või juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Liiklusregistri andmetel isikul juhtimisõigus puudub ning ta pole esitanud juhiluba. Seega isikul juhtimisõigus puudub. Isik juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, tegemist ei olnud alkoholi jääkidega. Vaid 0,07 mg/l suurema näidu puhul oleks tegemist olnud kuriteoga. Isiku süü on suur, kuna ühe teoga pani isik toime kaks ohtlikku liiklusalast rikkumist. Määratud rahatrahv vastab isik süü suurusele ning kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. 23.03.2026 toimunud istungil märkis kohtuväline menetleja, et isik ei ole jätkuvalt esitanud juhtimisõigust tõendavat dokumenti, seega puudub tal juhtimisõigus. Esitatud paberid, mis puudutavad elukohta, siis nende osas märkis menetleja, et alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Kuna isik on Austraalia kodanik, siis oleks ta pidanud Kanada elukoha tõendamiseks esitama Kanada rahvastikuregistri andmed või elamisloa. Määratud karistus vastab süü suurusele, isik pani ühe teoga toime kaks rikkumist. Menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning otsus muutmata. Menetluskulud jäävad isiku enda kanda. Kaitsja selgitas 25.02.2026 toimunud kohtuvaidlustes, et mootorsõiduki joobes juhtimist nad ei vaidlusta, ainukene etteheide selles osas on see, et karistuse mõistmisel ei arvestatud tegelikke asjaolusid. Kaebaja tunnistas koheselt alkoholi tarvitamist, tema joobeseisundit oli võimalik kontrollida lihtsal moel – tõendusliku alkomeetriga. Ta kahetses koheselt. Antud kellaajal seal piirkonnas liiklust ei olnud, seega liiklusoht oli tavapärasest väiksem. Politsei hindas isiku süü suureks, kuna otsust tehes on märgitud, et Tallinna kesklinnas olevat alati väga tihe liiklus. Asjaolusid hinnates saab öelda, et isiku süü ei ole suur. Tunnistaja ütlused kinnitavad kaebaja ütlusi, et tal paluti auto ümber parkida ning selline tema kavatsus ka oli. Nendest asjaoludest tulenevalt peaks määratud karistus olema kergem. Lisaks peaks kohus arvestama ka sellega, et politsei saatis otsuse kaebaja töökoha üldisele e-postile, mitte väärteoprotokollis märgitud isiklikule e-postile. Sellega seoses said kontoris töötavad isikud teada kaebaja teost, millega kaasnesid kuulujutud ja häbimärgistamine. Juhtimisõiguseta liiklemise osas on probleemiks see, et kaebajal ei olnud juhiluba kaasas, kuid tal on olemas Kanadas välja antud juhiluba. Kaebaja on Austraalia kodanik, tal on sidemeid Kanadaga ja tal on olemas aadress ka Eestis, mida ta siin viibides kasutab. Samas ei saa öelda, et ta viibib kõige rohkem Eestis. Kogutud tõendite pinnalt ei ole selge, kas Riigikohtu lahendis nr 4-20758 toodud seisukohtasid ning

§ 99lg-t 11 saab kohaldada.

Juhtimisõiguseta sõitmist toime pandud ei ole. Aga isegi, kui isik oleks pannud toime juhtimisõiguseta sõitmise, siis esiteks ei ole põhjust arvata, et isik oli sellest teadlik, et tal pole juhtimisõigust. Otsuses on asutud seisukohale, et isik teadis ning ikka sõitis. Seega, kui kaebaja oleks selle teo toime pannud, siis arvestades tema varasemate karistuste puudumist, ei saa öelda, et isiku süü oleks olnud suur. Raskendavaid asjaolusid ei ole. Kergendavate asjaolude osas pole isiku käest ülekuulamisel midagi küsitud. Kohtul tuleks minimaalselt hinnata karistuse vastavust. Nendel põhjustel taotleb kaebaja otsuse tühistamist ja karistuse leevendamist. Lisaks ka menetluskulude hüvitamist. 4

(14)4-25-4785 23.03.2026 toimunud istungil märkis kaitsja, et isik ei esitanud juhtimisõigust tõendavat dokumenti, on nõus teo ümberkvalifitseerimisega

§ 242lg 1 järgi.

Palus menetluskulude taotlust menetleda kohtu parima äranägemise järgi. KOHTU SEISUKOHT Kohtualluvus

  1. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 14 lg 1 esimese lause kohaselt arutab väärteoasjas tehtud lahendi peale esitatud kaebust see maakohus, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Väärteoprotokolli ja -otsuse kohaselt on Craig Andrew Hiltonile etteheidetavad teod toime pandud aadressil Lai tn 9 Suur-Kloostri tänava suunas Tallinnas Harju maakonnas. Vastavalt justiitsministri 27.10.
  2. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 1 p-le 1 on Harju Maakohtu tööpiirkonnaks Harju maakond. Seega kuulub antud väärteoasjas tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamine Harju Maakohtu pädevusse.

§ 224lg 2 järgi esitatud väärteoetteheide Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü 2.

Väärteootsuse kohaselt karistati Craig Andrew Hiltonit esmalt

§ 224

lg 2 järgi selle eest, et ta 12.11.2025 kella 05.20 ajal aadressil Lai tn 9 suunaga Suur-Kloostri tn poole Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg.

§ 224

lg 2 kohaselt on karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 mg või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg. Seega hindamaks, kas menetlusaluse isiku süüditunnistamine

§ 224

lg 2 järgi oli kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud, on vajalik tuvastada, et isik juhtis mootorsõidukit ning sel ajal oli tema organismis ka nimetatud vahemikus alkoholi.

  1. Käesolevas asjas ei vaidle menetlusalune isik ega kohtuväline menetleja tegelikkuses selle üle, et Craig Andrew Hiltoni juhtis 12.11.2025 kell 05.20 aadressil Lai tn 9 suunaga SuurKloostri tn Tallinn Harju maakonnas mootorsõidukit Lamborghini Huracan registreerimismärgiga XXX juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg. Kirjeldatu on tõendatud ka järgmiste tõenditega.
  2. Nimelt nähtub tunnistaja We (W) 25.02.2026 kohtuistungil antud ütlustest, et 12.10.2025 teostas ta jalgsi patrulli. Viibides Vanalinnas Hobusepea tänaval kuulis ta hommikul kella 5 paiku, kuidas keegi käivitas auto, millega tekkis vali müra. Auto käivitamine toimus Laial tänaval. Pärast müra kuulmist liikus ta hääle suunas, olles jõudnud Laia ja Hobusepea tänava ristmiku lähedale, nägi ta ristmiku lähedal manööverdavat autot. Tegemist oli lillat värvi Lamborghiniga, mis manööverdas ja alustas liikumist tema suunas. Tunnistaja andis autojuhile käega peatumismärguande. Juht avas küljeakna, rääkis inglise keeles. Tunnistaja tundis alkoholi lõhna. Juht tunnistas ka ise, et on alkoholi tarvitanud. Seejärel jõudis tema patrullikaaslane koos indikaatorvahendiga kohale. Juht puhus sinna, tulemus oli positiivne. Seejärel kutsuti politsei autopatrull, kes toimetas juhi edasi kohta, kus toimus täiendav joobe tuvastuse kontroll tõendusliku alkomeetriga.
  3. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Craig Andrew Hilton Lai tn 9 Tallinn aadressil sõiduki Lamborghini registreerimismärgiga XXX juhtimiselt 12.11.2025

§ 91

lg 2 p 2 alusel, sest oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis. 6. Siinkohal märgib kohus, et tunnistaja on ütlustes ekslikult öelnud, et antud sündmus 5

(14)4-25-4785 toimus 12.10.
  1. Nimelt nii sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kui ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll (12.11.2025 kell 05.25) ning tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükk kinnitavad, et antud sündmus toimus siiski 12.11.
  2. Nimetatud eksimust teo toimumise kuus ei pea kohus selliseks, mis mõjutaks tunnistaja ütluste usaldusväärsust.
  3. Tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt mõõdeti 12.11.2025 ajavahemikus 05.56-06.06 Craig Andrew Hiltoni väljahingatavas õhus alkoholisisaldust mõõteseadmega Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr-ga ARLE-
  4. Mõõteseade tuvastas, et Craig Andrew Hiltoni ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg (tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus oli 0,73 mg/l +/- laiendmääramatus 0,05 mg/l). Siinkohal märgib kohus, et mõõtmist teostas Y, kes on läbinud
  5. aastal pädeva mõõtja koolituse. Ühtlasi oli mõõtevahendil (Dräger Alcotest 9510 EE nr-ga ARLE-0013) mõõtmise ajal kehtiv taatlustunnistus, kuivõrd viimati oli seda taadeldud 11.09.2025 ning taatluse lõppkuupäev on tunnistuse kohaselt 31.03.
  6. Seega on 12.11.2025 toimunud mõõtmist läbi viinud pädev isik, kasutades selleks nõuetekohast seadet, mistõttu pole kohtul alust kahelda mõõtevahendi näidu usaldusväärsuses.
  7. Kuivõrd menetlusalune isik Craig Andrew Hilton väärteokaebuse arutamisele kohtusse ei ilmunud (ei esimesele 25.02.2026 istungile ega ka hiljem mitte) ning tema kaitsja taotles väärteoasja arutamist ilma temata, siis määras kohus 25.02.2026 istungil VTMS § 126 lg 21 alusel arutada väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta ning VTMS § 98 lg 5 alusel avaldas tema kohtuvälises menetluses antud ütlused (koos tõlkega). Menetlusaluse isiku 12.11.2025 antud ütlustest nähtuvalt istus ta Laial tänaval asuvas baaris ning tema sõiduk Lamborghini Huracan XXX oli pargitud baari privaatsesse garaaži. Kui ta oli 12.11.2025 kella 5 paiku valmis baarist lahkuma, siis paluti tal sõiduk baari privaatselt sissesõiduteelt ära viia. Seejärel alustas menetlusalune isik enda sõnul sissesõiduteelt tänavale parkimiskohale sõitmist. Selle käigus peatati ta politsei poolt ja paluti alkomeetrisse puhuda.
  8. Seega käesoleva otsuse punktides 4-8 analüüsitud tõenditest nähtuvaga on tuvastatud, et Craig Andrew Hiltonil oli 12.11.2025 umbes kella 5 ja 5.25 vahel Lai tn 9 juures mootorsõidukit Lamborghini Huracan registreerimismärgiga XXX juhtides ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,68 mg, mistõttu on täidetud

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis.

10. Kohus leiab, et

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo on Craig Andrew Hilton toime pannud kavatsetult. Kar

S § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. 11. Tunnistaja We ütluste kohaselt tundis ta pärast mootorsõiduki kinnipidamist ja juhiga vestlemist juhil alkoholilõhna ning autojuht tunnistas ka ise talle, et on alkoholi tarvitanud. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et ta istus baaris, oli valmis lahkuma, kui tal paluti auto baari eraparklast ära viia. Ta hakkas oma autoga sõitma baari sissesõiduteelt tänavale parkimiskohale, kuid selle käigus peatati ta politsei poolt. Arvestades lisaks ka seda, et Craig Andrew Hiltonil tuvastati väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,68 mg/l, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et sellise määra puhul polnud tegemist n-ö alkoholi jääknähtudega, millest võiks rääkida, kui väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,10-0,24 mg/l (vt

§ 224lg 1).

Craig Andrew Hilton alkoholisisaldus ületas mitmekordselt määra, millest alates on sõiduki juhtimine keelatud. Võttes arvesse, et Craig Andrew Hilton oli eelnevalt baaris, kus ta tarvitas alkoholi ning seejärel paluti tal auto ümber parkida, oli ta seega täiesti 6

(14)4-25-4785 teadlik sellest, et ta on alkoholijoobes. Ometi otsustas ta siiski autot ise juhtida selle asemel, et paluda abi kellelt, kes on kaine. Sealjuures subjektiivse koosseisu juures pole oluline see, kui pikka maad oli isikul plaanis antud sõidukiga läbida. Lisaks nähtub joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokollist, et Craig Andrew Hiltoni silmad punetasid, tema kõne oli aeglane ning käitumine rahutu. Tunnistaja sõnul peatati Craig Andrew Hiltoni juhitud sõiduk seetõttu, et manööverdamine võttis kaua aega, tekitas palju müra ja seetõttu tekkis politseiametnikust tunnistajal kahtlus, kas isiku seisund on sõiduki juhtimiseks ikka sobiv. Seega ka väliselt esines tunnuseid, mis viitasid sellele, et Craig Andrew Hiltoni terviseseisund ei olnud mootorsõiduki juhtimiseks sobilik. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et Craig Andrew Hilton sai aru, et ta on alkoholijoobes, kuid sellest hoolimata asus ta siiski mootorsõidukit juhtima selleks, et sõiduk ümber parkida, pannes seega kavatsetult toime lubatud alkoholi piirmäära ületades mootorsõiduki juhtimise, s.t

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Eeltoodud põhjustel on täidetud ka

§ 224lg-s 2 sätestatud väärteo subjektiivne koosseis.

  1. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Craig Andrew Hilton süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
  2. Seega on Craig Andrew Hilton pannud toime temale

§ 224lg 2 järgi etteheidetava väärteo.

Kuivõrd ei esine alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel, tuleb Craig Andrew Hiltonile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Siinkohal märgib kohus etteruttavalt, et kuivõrd kohus kvalifitseerib kohtuvälise menetleja poolt menetlusalusele isikule

§ 201

lg 1 järgi etteheidetud väärteo ümber

§ 242

lg 1 järgi juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmisena, siis tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada ka karistuse mõistmises ideaalkogumi järgi KarS § 63 lg 1 mõttes ning Craig Andrew Hiltonile tuleb mõlema väärteo toimepanemise eest mõista eraldi karistust KarS § 63 lg 3 mõttes. Karistus 14.

§ 224lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-300 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka Kar

S § 47 lg 1), kuni 30 päeva pikkuse arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuks. Üks trahviühik vastab 8 eurole. Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 8-2400 eurot. Keskmine rahatrahv on ca 150 trahviühikut ehk 1200 eurot. Täiendavalt võib antud rikkumise toimepanemise tõttu kohaldada isiku suhtes

§ 224lg 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist.

Siinkohal selgitab kohus, et VTMS § 132 p-s 2 sätestatud reformatio in peius-põhimõtte kohaselt võib kohus teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku ehk kaebaja olukorda. See tähendab, et kohus ei saa suurendada isikule kohtuvälise menetleja poolt määratud karistust ega mõista karistust, mis oleks raskem võrreldes kohtuvälise menetleja poolt määratuga. Arvestades, et kohtuvälise menetleja karistas Craig Andrew Hiltonit rahatrahviga ning võrreldes rahatrahviga on teised karistuse liigid ehk arest ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine raskemad, ei või kohus antud juhul mõista muud karistust kui rahatrahvi. Ühtlasi, kuna kohtuväline menetleja lisakaristust ei ole kohaldanud, on antud juhul ka lisakaristuse mõistmine välistatud.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja karistust määrates karistust kergendava asjaoluna arvestanud süü tunnistamisega. Siinkohal märgib kohus, et karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 3 alt 1 ja 2 mõttes on kas süü ülestunnistamisele ilmumine või puhtsüdamlik kahetsus. Sellist karistust kergendavat 7

(14)4-25-4785 asjaolu nagu „süü tunnistamine“ seaduses nimetatud ei ole. Craig Andrew Hilton on 12.11.2025 ülekuulamisel avaldanud, et ta kahetseb, et 12.11.2025 sündmus üldse juhtus, ta väga austab Eesti seadust. Seega esineb antud juhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de-57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine. 17. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka muid Craig Andrew Hiltoni süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Craig Andrew Hilton pani antud väärteo toime kavatsetult, mis on toimepanemise vormidest raskeim, on tegemist asjaoluga, mis viitab keskmisest suuremale süüle. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on alkoholisisalduse määr. Arvestades, et

§ 224

lg 2 kohaselt on karistatav, kui juhi väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus vahemikus 0,25-0,74 mg/l ja Craig Andrew Hiltonil tuvastati alkoholisisalduseks 0,68 mg/l, viitab ka see keskmisest suuremale süü suurusele. Samas arvestab kohus lisaks ka tunnistaja ütlustest nähtuvaga, et 12.11.2025 ei liikunud Laial tänaval ei inimesi ega autosid ehk reaalne oht teistele liiklejatele puudus ning ilmastik oli tavaline novembrihommik – pime, kuiv ja sademeteta. Seda, et ilmastikuolud ei olnud rasked, isegi pigem head, kinnitab ka kaebusele lisatud ilma vaatlusandmeid 12.11.2025 kohta, mille kohaselt on tol hommikul kell 5 Harku ilmavaatlusjaamas mõõdetud +5,3 kraadi õhutemperatuuriks ning ilm oli pilves. Kuigi arvestades, et tegemist oli novembrikuu varahommikuga ja väljas oli pime, siis arvatavalt põles siiski tänavavalgustus. Samuti arvestab kohus sellega, et Craig Andrew Hiltonil ei olnud plaanis pikka maad sõita ning ta ka ei jõudnud pikka maad sõita. Nimelt kaebusega kohtule esitatud Google Street view fotode ja sõiduki parkimist kinnitava fotoga on tõendatud, et Craig Andrew Hiltoni juhitud Lamborghini Huracan registreerimismärgiga XXX oli pargitud vanalinnas Lai tänav 7 asuva kaarja võlviga sissesõiduteel/kangialuses. Teisel pool tänavat asub Lai 14 maja kandilise võlviga sissesõidutee/kangialune. Tunnistaja sõnul peatas ta sõiduki Laial tänaval vahetult enne Laia ja Hobusepea tänava ristmikku. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt peeti Craig Andrew Hilton kinni Lai tn 9 juures. Google Mapsi kohaselt asub Lai 9 hoone Hobusepea tänava ja Laia tänava ristumiskoha lähedal. Ehk sisuliselt jõudis Craig Andrew Hilton sõita vaid Lai tn 7 sissesõiduteelt/kangialusest Laiale tänavale ning piki Laia tänavat järgmise maja juurde, kui ta juba kinni peeti, s.t mõnikümmend meetrit. Samuti ei olnud tunnistaja sõnul sõiduki kiirus suur, vaid pigem väga väike. Seega arvestades teo toimepanemist kavatsetult, alkoholisisalduse suurt määra, kuid samas teo toimepanemise kohta, aega ja planeeritud sõidu pikkust ja tegelikku sõidu teekonda ning ühe karistust kergendava asjaolu esinemist, on Craig Andrew Hiltoni süü keskmise suurusega. 18. Siinkohal märgib kohus, et kohtuväline menetleja on Craig Andrew Hiltoni süüd hinnanud suureks ka põhjusel, et arvestas, et menetlusalune isik on ühe teoga täitnud kahe väärteo koosseisud. Sealjuures tuleneb ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikast, et ideaalkogumis toimepandud tegude korral tuleb isiku süüd pidada suureks (vt nt 3-1-1-7516, p 10). Praeguse lahendiga leiab kohus, et Craig Andrew Hilton on toime pannud kaks väärtegu, mis ei ole ideaalkogumis, vaid reaalkogumis, mistõttu tuleb talle kummagi teo eest mõista eraldi karistus. See tähendab, et seda süüd suurendavat asjaolu, mida kohtuväline menetleja arvestas, antud juhul ei esine ning sel põhjusel vähendab kohus ka kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi. 19. Süü suurusele vastavat karistuse määra vähendab ka asjaolu, et Craig Andrew Hilton on varem karistamata isik. Seega tema puhul võib eeldada, et tegemist oli juhuslikku laadi rikkumisega, mille kordumise tõenäosus on väga väike, mistõttu tema mõjutamiseks piisav karistuse määr võib olla väiksem võrreldes süü suurusele vastava karistuse 8

(14)4-25-4785 määraga.
  1. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi on kahetsusväärne, et kohtuväline menetleja kohtule teadmata põhjusel edastas väärteootsuse mitte väärteoprotokollis Craig Andrew Hiltoni poolt selgelt märgitud isiklikule e-posti aadressile (xxx), vaid menetlusaluse isiku töökoha üldisele e-posti aadressile (xxx), mille tõttu said ka kõrvalised isikud teada menetlusaluse isiku toimepandud tegudest ja karistusest, ei saa nimetatud asjaolu mõjutada isikule mõistetava karistuse määra. Nagu viidatud, siis karistuse mõistmise aluseks on eelkõige isiku süü suurus ning samuti arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi. Eeltoodud kohtuvälise menetleja tegevus ei mõjuta aga ei isiku süü suurust ega aita paremini täita üld- või eripreventiivseid eesmärke. Sealjuures usub kohus, et menetlusaluse isiku 12.11.2025 antud ütlustes avaldatu, mille kohaselt ta kahetseb toimepandut ja austab Eesti seadusi, ei olnud öeldud niisama ilma, et isik seda tõsiselt mõtleks. Seega juhul, kui menetlusalune isik tõepoolest enda tegu juba 12.11.2025 kahetses ning Eesti seadusi austab, ei saanud kohtuvälise menetleja poolt 03.12.
  2. a otsuse edastamine valele eposti aadressile, millega võis küll menetlusaluse isiku jaoks kaasneda täiendav häbitunne, mõjutada enam isikut kuidagi rohkem edaspidi seaduskuulekalt käituma. Isiku enda ütlustest nähtuvalt oli tal soov edaspidi seaduskuulakalt käituda olemas juba 12.11.
  4. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et

§ 224

lg 2 järgi esitatud väärteoetteheites tuleb Politsei- ja Piirivalveameti otsus tühistada Craig Andrew Hiltonile mõistetud karistuse osas. Tühistatud osas teeb kohus uue otsuse, millega mõistab Craig Andrew Hiltonile

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest karistuseks 100 trahviühiku, arvestades trahviühikuna 8 eurot, s.o 800 euro suuruse rahatrahvi.

§ 201lg 1 järgi esitatud väärteoetteheide Väärteokoosseis, õigusvastasus ja süü 22.

Väärteootsuse kohaselt karistati Craig Andrew Hiltonit teiseks

§ 201

lg 1 järgi selle eest, et ta 12.11.2025 kella 05.20 ajal aadressil Lai tn 9 suunaga Suur-Kloostri tn poole Tallinnas Harju maakonnas juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

§ 201

lg 1 järgi on karistatav mootorsõiduki juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega hindamaks, kas menetlusaluse isiku süüditunnistamine

§ 201

lg 1 järgi oli kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud, on vajalik tuvastada, kas Craig Andrew Hiltonil puudus kõnealusel ajal mootorsõidukit juhtides ka sõiduki juhtimisõigus. Sõiduki juhtimise fakti on kohus tuvastanud juba käesoleva otsuse punktides 4-5 ja 8-9 esitatud tõendite analüüsiga.

  1. VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale (ab ovo), sõltumata kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, lahendades VTMS §-s 133 loetletud küsimused (vt nt RKKKo 4-17-5471/47, p 11). Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (RKKKo 3-1-1-2-16, p 9). Seega on kohtul kohustus arutada väärteoasja täies ulatuses algusest peale kõiki asjaolusid arvestades. Sealhulgas tuleb kohtul anda vastus ka küsimusele, kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (VTMS § 133 p 4).
  2. Kohtuväline menetleja on väärteootsuses märkinud, et Transpordiameti liiklusregistri andmete kohaselt puudub Craig Andrew Hiltonil mootorsõiduki juhtimisõigus. Samuti ei ole isik esitanud mõne muu riigi juhtimisõigust tõendavat dokumenti.
  3. Tunnistaja We kohtus 25.02.2026 antud ütluste kohaselt ei olnud sõiduki Lamborghini juhil esitada talle isikut tõendavat dokumenti ega juhtimisõigust tõendavat dokumenti. 9

(14)4-25-4785 Tunnistaja küsis juhilt juhiluba, seda tal ei olnud. Kaitsja küsimusele peale, kas tunnistaja küsis juhilt täpsemalt, et kas tal ei ole juhiluba kaasas või tal üleüldse ei ole juhiluba, vastas tunnistaja, et ta ei mäleta, aga tõenäoliselt ta ütles mulle, et tal ei ole kaasas, et tal on olemas, aga tal ei ole kaasas. Vastuseks kohtu küsimusele selgitas tunnistaja, et sõidukijuht ütles oma isikukoodi, mida ta mäletas, ja selle järgi tuvastati isiku nimi. Tunnistaja ütlusi juhiloa ja ka muu dokumendi mitteesitamise ning isiku tuvastamise kohta kinnitab ka isikusamasuse tuvastamise protokoll (12.11.2025 kell 5.50-5.55), s.t Craig Andrew Hiltonil polnud kaasas mitte ühtegi dokumenti, mille alusel oleks saanud tema isiku tuvastada, seetõttu kasutati tema isiku tuvastamiseks isiku küsitlemist ja saadud andmete võrdlemist APOLLO andmekoguga.
  1. Liiklusregistri päringu vastuses on märgitud, et Craig Andrew Hiltonil ei ole juhtimisõigust. Seega kohus nõustub kohtuvälise menetleja selles, et ei kohapeal 12.11.2025 ega ka enne kohtuvälise menetleja otsuse tegemist ei esitanud Craig Andrew Hilton menetlejale juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Samuti ei nähtunud liiklusregistrist, et Craig Andrew Hiltonil oleks juhtimisõigus.
  2. Samas kohtumenetluses, täpsemalt koos kaebusega on kaebaja kohtule esitanud Craig Andrew Hiltonile Kanada Ontario provintsi poolt 28.09.2022 väljastatud G-kategooria juhiloa numbriga XXXXX (kehtiv kuni 24.04.2028). Kohtule pole küll esitatud antud juhiluba füüsilisel kujul, kuid kohtu hinnangul on selle esi- ja tagaküljest esitatud värvifotod piisavad selleks, et tõendada nimetatud juhiloa olemasolu. Sealjuures pole kohtuväline menetleja kohtumenetluses väitnud, et antud juhiluba tegelikkuses polegi nimetatud riigi poolt menetlusalusele isikule väljastatud. Siinkohal toob kohus esile veel kaitsja 23.03.
  3. a istungil kohtuvaidlustes repliigi korras väljatoodu, mida kohtuväline menetleja pole samuti kahtluse alla seadnud. Nimelt väljastati väidetavalt Craig Andrew Hiltonile sellesama Kanada juhiloa alusel sõiduk politsei parklast (kuhu see 12.11.2025 oli teisaldatud). Antud loalt nähtub, milliseid sõidukeid võib sellega juhtida. Craig Andrew Hiltonil on G-klassi juhiluba, mis kaitsja esitatud Ontario provintsi juhiloa selgituse kohaselt lubab isikul juhtida sõiduautot, kaubikut või väikest veoautot. Kuna 12.11.2025 Craig Andrew Hiltoni poolt juhitud sõiduauto Lamborghini vastab eelpool mainitud juhiloa tingimustele, oli isikul põhimõtteliselt õigus antud sõidukit juhtida. 28.

§ 96

lg 1 esimene lause näeb ette, et juhtimisõigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel või

§ 96

lg-s 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel.

§ 96

lg 1 näeb ette, et mootorsõidukijuhil peab olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Juhtimisõigust tõendavateks dokumentideks on esmane juhiluba, juhiluba,

§-s 95 nimetatud piiratud juhtimisõigusega juhiluba, välisriigi pädeva asutuse väljastatud rahvusvaheline juhiluba koos siseriikliku juhiloaga või seadusega ettenähtud juhtudel juhiluba asendav dokument. Isikul võib olla ainult üks kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Eeltoodu kehtib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt ka välisriigis väljastatud juhiloa korral (vt 4-20-758/27, p 13). Täiendavalt on viidatud otsuse punktis 14 Riigikohus selgitanud järgmist: „Mootorsõiduki juhtimisel Eestis peab juhil olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument (

§ 88lg 1).

Eesti piires ei ole Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik (

§ 88lg 2).

Sellisel juhul tuvastatakse juhtimisõigus liiklusregistri andmetele tuginedes. Seega erinevalt inimesest, kellele on väljastatud juhiluba Eestis, saab välisriigis välja antud juhiloa omanik enda juhtimisõigust tõendada ainult kehtiva välisriigi juhiloa või muu juhtimisõigust tõendava dokumendiga, kuid mitte liiklusregistri andmetega.“ Seega 12.11.2025 oli Craig Andrew Hiltonil ainus võimalus enda juhtimisõigust tõendada, esitades politseiametnikule temale 28.09.2022 Kanadas väljastatud juhiloa numbriga XXXXX, mis kehtis kuni 24.04.2028. Seda menetlusalune isik aga ei teinud. Seetõttu hindas kohtuväline menetleja talle otsuse tegemise ajal teadaolevaid faktilisi ajaolusid õigesti ning leidis tol hetkel põhjendatult, et Craig Andrew Hiltonil ei ole juhtimisõigust. 10

(14)4-25-4785 29. Kohtumenetluse käigus on aga selgunud, et Craig Andrew Hiltonil oli tegelikkuses juba 12.11.2025 ajal olemas kehtiv välisriigi juhiluba. Tal ei olnud seda lihtsalt 12.11.2025 endaga kaasas, et politseiametnikule esitada. 30.

§ 99

lg-te 2 ja 3 kohaselt kehtib Eestis välisriigi juhiluba, mille kanded on tehtud ladina trüki- või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. Kui juhiloale ei ole kantud sõiduki piktogrammi või maksimaalse massi või lubatud reisijate arvu andmeid, siis kehtib juhiluba koos juhiloa väljastanud asutuse või asjaomase riigi välisesinduse antud tõendi ametlikult kinnitatud tõlkega, mis selgitab mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on. Craig Andrew Hiltonile väljastatud juhiloale on märgitud kanded ladina trükikirjas. Sellel on ka kanne sõiduki kategooria kohta, mille juhtimisõigus isikul on (G), kuid puudub selle kategooria kirjeldus. Samas on kohtule antud juhul esitatud Ontario osariigi ametlikult veebilehelt võetud selgitud koos tõlkega, milliste sõidukite juhtimisõiguse G-kategooria annab. Seega kuigi kohtule pole esitatud ametlikku kinnitatud tõlget, mis selgitaks mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on, loeb kohus n-ö tavalise tõlke antud juhul piisavaks tõendamaks seda, et isikule Kanadas väljastatud juhiluba andis talle juhtimisõiguse ka Eestis. 31.

§ 99

lg 11 esimene lause näeb ette, et Eestisse alaliselt elama asunud isiku Genfi

  1. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigi juhiluba kehtib 12 kuud alates isiku alaliselt Eestisse elama asumisest. Kanada on Genfi teeliikluse konventsiooni osalisriik alates 23.12.
  2. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ülal viidatud otsuse nr 4-20-758/27 p-s 16 leidnud, et kui Eestisse alaliselt elama asumisest on möödunud 12 kuud ja inimene ei ole selle aja jooksul saanud Eesti juhiluba, ei ole tal

§ 99

lg 61 esimese lause kohaselt [hetkel kehtiva

§ 99

lg 11 esimese lause kohaselt] juhtimisõigust võimalik tõendada enam ka välisriigi juhiloaga, isegi kui selle kehtivusaeg pole veel lõppenud. Teisalt saab välisriigi juhiluba olla

§ 96

lg 1 mõttes Eestis juhtimisõigust tõendav dokument üksnes juhul, kui see on kehtiv. 32.

§ 100

lg 2 selgitab, et alaline elukoht liiklusseaduse tähenduses on koht, kus isik tavaliselt elab iga kalendriaasta jooksul vähemalt 185 päeva isiklike või tööalaste sidemete tõttu, või kui tööalased sidemed puuduvad, seoses isiklike sidemetega, millest ilmneb nimetatud isiku märkimisväärne seos tema elukohaga. Kui isiku tööalased ja isiklikud sidemed on eri kohtades ja ta elab seetõttu järgemööda kahes või enamas Euroopa Liidu liikmesriigis asuvas eri kohas, loetakse tema alaliseks elukohaks tema isiklike sidemetega seotud koht, kui ta sinna korrapäraselt tagasi pöördub. Alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed. Isik on kohustatud tõendama oma alalist elamist Eestis.

  1. Kohtuvälise menetleja toimikus on ka 17.11.2025 seisuga rahvastikuregistri väljavõte Craig Andrew Hiltoni kohta, millest nähtuvalt on tema elukoht alates 16.08.2023 aadressil xxx. Enne seda oli tema elukoht rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt Austraalias. Seega kohtuvälises menetluses on kohtuväline menetleja lähtunud asjaolust, et isikul on Eestis alaline elukoht alates 16.08.2023 ehk kõnealuse sündmuse toimumise ajaks (12.11.2025) oli ta rahvastikuregistri kohaselt alaliselt Eestis elanud enam kui 12 kuud, mis ülal viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt tähendab, et kui isik pole välisriigi juhiluba vahetanud Eesti juhiloa vastu, siis puudub tal pärast 12 kuud isegi kehtiva välisriigi juhiloa korral Eestis juhtimisõigus.
  2. Kohtule esitati kaitsja poolt aga 23.03.
  3. a istungiks esmalt 14.07.2024 sõlmitud üürileping, millest nähtub, et Craig Andrew Hilton üürib alates 01.07.2024 kuni 30.06.2027 eluruumi Kanadas aadressil xxx. Lisaks on kohtule esitatud ka üürileandja Arténia Inc. esindaja Q 20.03.2026 kinnituskiri selle kohta, et Craig Andrew Hilton on 11

(14)4-25-4785 alates 2017. aastast üürinud tema kinnisvara, mis asub aadressil xxx, Kanada. Craig Andrew Hilton on oma üürilepingu kehtivuse ajal elanud sellel aadressil igal aastal märkimisväärse osa ajast. Üürileandja märgib, et ta võib isiklikult kinnitada, et hr Hilton on viibinud üüritud korteris pidevalt, kuna üürileandja esindaja on mitmetel kordadel näinud teda seal elamas, sealhulgas viimastel aastatel (2024–2026). Lisaks kinnitavad kommunaalteenuste arved tema sealviibimist kogu üürilepingu kehtivuse ajal. Kohtul ei ole alust kahelda, et Q oleks kohtule edastatud kirjas esitanud valeväiteid ning tegelikkuses Craig Andrew Hilton ei ela Kanadas. Lisaks nähtub üürilepingust, et see on sõlmitud umbes 11 kuud pärast seda, kui Craig Andrew Hilton on Eesti rahvastikuregistrisse oma elukoha aadressiks märkinud xxx. Siinkohal märgib kohus, et

§ 100

lg-s 2 märgitu, et alalist elukohta tõendavad rahvastikuregistri andmed, ei saa tõlgendada selliselt, et seda eeldust pole võimalik ümber lükata, nagu leiab kohtuväline menetleja antud väärteoasjas. Kohus märgib ka seda, et isikul ei peagi olema ainult üks elukoht, vaid võib olla ka mitu elukohta, sealhulgas erinevates riikides. Käesolevas väärteomenetluses ei ole Craig Andrew Hilton samuti isiklikult kohtuistungitel osalenud seetõttu, et ta reisis enne esimese kohtuistungi toimumist Kanadasse ning ei saanud sealt ettenähtud ajal ilmastikuolude tõttu tagasi lennata. Seega eeltoodut arvestades ei saa praegusel juhul tõsikindlalt väita, et Craig Andrew Hiltonil on olnud alaline elukoht Eestis vähemalt 12 kuud, mille tõttu oleks ta kaotanud Eestis juhtimisõiguse alates 16.08.2024. Kohus tõlgendab kahtlused menetlusaluse isiku kasuks ning asub seisukohal, et Craig Andrew Hiltoni alaline elukoht ei ole olnud Eestis üle 12 kuu, mistõttu tema puhul ei kohaldu

§ 99lg-s 11 märgitu.

  1. Eeltoodu kokkuvõtteks märgib kohus, et kohtuvälise menetleja otsuse tegemise hetkeks kogutud tõenditest nähtuvalt tegi kohtuväline menetleja tol hetkel (03.12.
  2. a otsuses) põhjendatult järelduse, et Craig Andrew Hiltonil puudus 12.11.2025 juhtimisõigus, sest esiteks ei esitanud ta Kanada juhiluba, kuid samuti tolleks hetkeks kogutud tõendite pinnalt esines alus arvata, et isik on Eestis alaliselt elanud üle 12 kuu, mistõttu isegi välisriigis omandatud juhtimisõiguse korral ei kehtinuks tema välisriigi juhiluba enam Eestis juhtimisõigust tõendava dokumendina.
  3. Kuid arvestades käesoleva otsuse punktis 23 märgitud ab ovo-põhimõtet, mille kohaselt peab maakohus kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel arutama väärteoasja täies ulatuses algusest peale, on kohtumenetluse jooksul väärteoasjas esitatud tõendeid, mille kohaselt ei saa enam väita, et Craig Andrew Hiltonil puudus 12.11.2025 Eestis sõidukit juhtides juhtimisõigus, mistõttu ei saa teda karistada

§ 201lg 1 järgi.

Nimelt tõlgendades kahtlused menetlusaluse isiku kasuks, lähtub kohus eeldusest, et Craig Andrew Hiltoni alaline elukoht ei olnud alates 14.07.2024 enam Eestis, vaid Kanadas. Ühtlasi on tal olemas kehtiv välisriigi juhiluba. Seega seisnes 12.11.2025 Craig Andrew Hiltoni poolt toimepandud rikkumine mitte mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta (

§ 201

lg 1 mõttes), vaid juhtimisõigust tõendava dokumendi kontrollijale (politseiametnikule) esitamata jätmises. Seega peab isiku teo ümber kvalifitseerima

§ 242lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena.

Nimelt näeb

§ 88

lg 1 ette, et juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus.

§ 88

lg 2 kohaselt ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas kandmine kohustuslik ainult juhul, kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument. Kuivõrd Craig Andrew Hiltonil ei ole Eestis väljastatud juhiluba ning tal ei olnud 12.11.2025 kontrollimisel politseiametnikule esitada ka ühtegi isikut tõendavat dokumenti, on ta rikkunud sellega

§ 88

lg 1 esimeses lauses sätestatut ning pannud toime

§ 242lg 1 objektiivsele koosseisule vastava väärteo. 12

(14)4-25-4785 37. Kohus leiab, et

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo on Craig Andrew Hilton toime pannud hooletusest. Kar

S § 18 lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Craig Andrew Hiltonil ei olnud kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti, s.t antud juhul temale väljastatud Kanada juhiluba koos ametlikult kinnitatud tõlkega, mis selgitaks mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähist ja kirjeldust, mille juhtimisõigus isikul on. Kuivõrd seaduse mittetundmine ei vabasta isikut vastutusest, siis pidi Craig Andrew Hilton teadma, et selleks, et tõendada enda välisriigis omandatud juhtimisõigust, peab ta politseiametniku teostatava kontrollimise korral viimasele esitama vastava(

  1. d)dokumendi(
  2. d)ning muud võimalust välisriigis omandatud juhtimisõiguse tõendamiseks Eestis tal ei olegi. Arvestades, et sõiduki politseiparklast väljastamisel Craig Andrew Hilton nimetatud juhiloa esitas, saab eeldada, et see oli tal 12.11.2025 ununenud kaasa võtta, kui ta sõidukit juhtima asus. Ehk hooletusest oli ta vajaliku juhiloa unustanud endaga ühes võtta. 38. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Craig Andrew Hilton süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses. 39. Eeltoodu kokkuvõtteks asub kohus seega seisukohale, et Craig Andrew Hiltonile

§ 201

lg 1 järgi etteheidetud tegu (mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta) tuleb ümber kvalifitseerida

§ 242

lg 1 järgi mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumisena (juhtimisõigust tõendava dokumendi kontrollijale esitamata jätmisena). Kuivõrd mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis

§ 224

lg 2 mõttes pandi toime kuni sõiduki peatamiseni politseiametniku poolt ning juhtimisõigust tõendava dokumendi esitamata jätmine pandi toime alles pärast sõiduki peatamist, on tegemist kahe erineva teoga, mille kummagi eest tuleb mõista eraldi karistust KarS § 63 lg 3 kohaselt. Seetõttu tuleb kohtuvälise menetleja otsus tühistada menetlusalusele isikule ideaalkogumi eest karistuse mõistmises. Karistus 40.

§ 242lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse 1-20 trahviühiku suuruse rahatrahviga (vt ka Kar

S § 47 lg 1). Üks trahviühik vastab 8 eurole. Seega võib mõistetav rahatrahv olla vahemikus 8-160 eurot. Keskmine rahatrahv on ca 10 trahviühikut ehk 80 eurot.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Menetlusalune isik on 12.11.2025 ülekuulamisel avaldanud: „Ma austan tõesti Eesti seadust ja ma kahetsen, et see juhtus“. Kohus järeldab sellest väljaütlemisest, et isik kahetseb kogu 12.11.2025 juhtunud olukorda, s.t mitte ainult konkreetselt sõiduki juhtimist alkoholijoobe seisundi. Seega esineb antud juhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg 1 p 3 alt 2 mõttes. Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes selle teo puhul ei esine.
  3. Kuid lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka muid Craig Andrew Hiltoni süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Üheks süü suurust mõjutavaks asjaoluks on teo toimepanemise vorm. Nimelt on võimalik väärtegu toime panna ettevaatamatusest (s.t kergemeelsusest või hooletusest) või tahtlikult (s.t kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega). Arvestades, et Craig Andrew Hilton pani antud väärteo toime hooletusest, mis on toimepanemise vormidest kõige kergem, on tegemist asjaoluga, mis viitab väiksele süüle. Samas leiab kohus, et tema süü ei saa olla päris minimaalne, sest välisriigis omandatud juhtimisõiguse korral on ainus juhtimisõiguse 13

(14)4-25-4785 olemasolu tõendamise viis vastava dokumendi esitamine. Seega on sellise dokumendi kaasas kandmine eriti oluline, kui asutakse sõidukit Eestis juhtima. Samas süü suurusele vastavat karistuse määra vähendab antud juhul asjaolu, et Craig Andrew Hilton on varem karistamata isik. Seega tema puhul võib eeldada, et tegemist oli juhuslikku laadi rikkumisega, mille kordumise tõenäosus on väga väike, mistõttu tema mõjutamiseks piisav karistuse määr võib olla väiksem võrreldes süü suurusele vastava karistuse määraga. 44. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et Craig Andrew Hiltoni süüdimõistmine

§ 201

lg 1 järgi tuleb ümber kvalifitseerida

§ 242

lg 1 järgi ning mõista talle

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest sanktsiooni keskmise ja minimaalse määra vahele jääv karistus, s.t 5 trahviühiku, arvestades trahviühikuna 8 eurot, s.o 40 euro suurune rahatrahv. Menetluskulud 45. Kaebuses taotletakse menetluskulude hüvitamist riigi poolt. Kaebemenetluse lõpuks taotles menetlusaluse isiku kaitsja, et kaebaja kasuks mõistetaks riigilt valitud kaitsja tasuna välja kokku 5699,04 eurot (sh käibemaks). VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest vaid juhul, kui väärteomenetlus lõpetatakse VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 või 5-6 toodud mõnel alusel. Antud juhul ei lõpetanud kohus Craig Andrew Hiltoni suhtes väärteomenetlust, vaid kvalifitseeris ühe väärteoetteheite ümber. Seega igal juhul jäävad menetlusalusel isikul tekkinud valitud kaitsja tasud kogu ulatuses tema enda kanda, mistõttu ei hakka kohus edasiselt enam analüüsima, kas või millises ulatuses on esitatud taotluses toodud valitud kaitsja tasu mõistliku suurusega VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes. Kersti Heide Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 14

(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.