Obsah (9)

§ 9§ 401§ 402§ 404§ 408§ 4062§ 4034§ 403§ 396

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Helvia Räägel Kohtuasja number 2-24-144262 Otsuse tegemise aeg ja koht 13.04.2026, Tallinn Kohtuasi Holm Bank AS-i hagi Xi (X) vastu võla

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

§ 401

kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt

§ 402

lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 404

lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud

§ 404lg-s 2 loetletud teave.

Kui vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (

§ 408

lg 1).

§ 408

lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

1. Käesoleval juhul on kostja lepingu allkirjastanud (dtl 46). Seega on tuvastatav kostja tahteavaldus lepingu sõlmimiseks ning kostja on allkirjastanud lepingudokumendid. Kuigi kohtule esitatud lepingul puudub hageja allkiri, on hageja menetluses vaidlustamata asjaoludel täitnud lepingu järgse põhikohustuse. Laenulepingu kohaselt andis hageja kostjale laenu kauba või teenuste ostmiseks müüjalt Alfa Diamonds OÜ (tellimuse number 37451, summa 3330 eurot) (dtl 47). Lisaks on hageja esitanud kohtule 01.12.2022 maksekorralduse summa 3330 eurot tasumise kohta Alfa Diamonds OÜ-le selgitusega „Järelmaksulepingud väljamakse tähtajaga kuni 05.12.22“ (dtl 101) ning väljavõtte väljamakse kohta, millelt nähtub makse kuupäevaga 01.12.2022 summas 3330 eurot seoses lepinguga 01131211262 (dtl 102). Lepingu number 01131211262 ühtib väljavõttel märgitud lepingu numbriga. Seega on kohus seisukohal, et leping on sõlmitud ja kehtis.
2. Hageja väitel pidi maksegraafiku kohaselt laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine toimuma 15.12.2022 kuni 15.10.2025 osamaksetena 133,85 eurot ja 15.11.2025 osamaksena 133,50 eurot (dtl 113). Lisaks on kohtule esitatud maksegraafik, mille kohaselt tuli vastavalt laenulepingule nr 01131211262 kostjal tasuda perioodil 15.12.2022-15.10.2025 igakuiselt 133,85 eurot ning viimane osamakse 15.11.2025 summas 133,50 eurot (dtl 49).
3. Hagiavalduse kohaselt on kostjal tasutud põhiosa ja intressimaksed kuni 15.07.2024 ning tasumata osamaksed alates 15.08.
4. Lepingu põhiosa nõude suurus on 1792,92 eurot ning intressinõue 140,56 eurot. (dtl 115-116).
5. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 29,87% aastas (dtl 47). Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2020 rakenduva krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,30%.

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 16,30% = 48,9%).

§ 4062

lg-s 1 sätestatud määr on kõrgem, kui kostjaga sõlmitud lepingu 3/7 krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära. 16. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

1. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Hageja selgituste kohaselt on hageja küsinud teavet kostjalt endalt ja teinud kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsinud kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja on krediiditaotluses märkinud igakuiseks sissetulekuks 1700 eurot ja kohustusteks 150 eurot. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse AS-le Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister. Mõlema andmetel puudusid kostjal kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti sissetulekute andmeid ja töösuhte kehtivust Pensioniinfo päringuga, mille andmetel oli kostja keskmine kuu sissetulek 1000 eurot. Hageja võttis arvesse kostja igakuise sissetulekuna 1000 eurot ning kohustustena 289 eurot (kostja poolt esitatud igakuiste kohustuste summa 150 eurot, liites sellele elatusmiinimumi 139 eurot). Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenu saamiseks piisav (dtl 113). Hageja on esitanud kohtule krediiditaotluse (dtl 52), maksehäirete kontrolli (dtl 54), Pensioniinfo päringu (dtl 55) ja limiidi otsuse (dtl 53).
2. Maakohus on seisukohal, et laenu andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav. 18.
3. Hageja selgituse kohaselt kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. 18.
4. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et võlausaldaja ei teinud enne lepingu sõlmimist kindlaks kostja väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Piisav ei ole vaid kostja laenutaotlusel märgitust lähtumine. 18.

1. Ühtlasi ei selgu hageja selgitustest, et hageja oleks välja selgitanud, millest tulenes 700 euro suurune vahe kostja sissetulekute andmetes, mis oli märgitud taotluses ning mis nähtus Pensioniinfo päringust. 18.
2. Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja ei ole kostja pangakonto väljavõtet küsinud ega analüüsinud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav krediidivõimelisuse hindamiseks. 4/7 18.
3. Ülaltoodut arvestades on lepingu sõlmimisel kogumata andmed kostja sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta, teostamata on kostja krediidivõime kontroll. Üksnes kostja laenutaotluse alusel kostja krediidivõime osas otsustuse tegemist ei saa pidada piisavaks. 18.
4. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta (Tallinna RK 28.08.2024, nr 2-22-142669, p 11.2.2). 18.
5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et võlausaldaja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 4034

lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 4034

lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda tehtud ei ole. 19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 403

4 lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

§ 396kohaselt tuleb kostjal laenuks saadud rahasumma tagastada.

1. Alternatiivse nõudena on hageja palunud välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 92,01 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 2,26 eurot ja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuv põhinõue summas 744,15 eurot (dtl 124).
2. Hageja on toonud 16.05.2025 täiendatud hagiavalduses välja alternatiivse nõudena ümberarvestuse, arvestades, et leping ei ole hagi esitamise ajaks üles öeldud. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohutusi nõuetekohaselt. Kostja on teostanud tasumisi lepingu eest 2682,48 eurot. Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping üles öeldud ning kostjal on täielikult tasutud põhiosa maksed kuni 15.04.
3. 15.05.2025 põhiosa osamakse on tasutud osaliselt summas 23,01 eurot ning alates 15.06.2025 on kõik põhiosa osamaksed tasumata. Kostja sissenõutavaks muutunud tagastamata põhivõla jääk peale ümberarvestamist on 92,01 eurot, mille hageja palub välja mõista. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista intressi perioodi 16.04.2025 kuni 15.05.2025 eest suurusega 2,26 eurot ning edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva põhinõude summas 744,15 eurot (dtl 94-97).
4. 19.03.2026 esitatud täiendatud hagiavalduses tõi hageja välja alternatiivse nõudena ümberarvestuse, arvestades, et leping ei ole hagi esitamise ajaks üles öeldud. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohutusi nõuetekohaselt. Kostja sai laenu summas 3330 eurot ning teostas tasumisi kokku summas 2682,48 eurot. Hageja arvestas intressi ümber seadusjärgses määras, saades intressiks 196,43 eurot. Hageja liidab laenusummale seadusjärgse intressi ning lahutab summast kostja poolt tasutud summa. Seega on lepingu põhiosa nõude suuruseks peale ümberarvestamist 843,95 eurot (3330,00 + 196,43 - 2682,48). Hageja on välja toonud ka intressi ümberarvestuse ning palub alternatiivse nõudena kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlg 846,93 eurot (dtl 119-122).
5. Kohus nõustub hagejaga, et ümberarvestuse korral ei olnud kostja kolme järjestikuse osamaksega võlas 15.11.2024 lepingu ülesütlemise seisuga. Otsuse tegemise ajaks on aga sissenõutavaks muutunud kõik osamaksed ning kostjal tuleb tagastada põhivõlg. 5/7
6. Hageja on 16.05.2025 ja 19.03.2026 täiendatud hagiavaldustes ümberarvestatud nõude puhul välja toonud ka intressiarvestused. Kohtu hinnangul on esitatud ümberarvestused intressi osas ebaselged. 24.
7. 16.05.2025 hagiavalduses välja toodud ümberarvestatud nõude intressiarvestusest (dtl 95-97) ei nähtu, mis perioodide kohta on intress arvestatud ning kas arvesse on võetud seda, et seadusjärgne intressimäär muutub
8. jaanuaril ja
9. juulil. Samuti oli 16.05.2025 ümberarvestatud nõude intressiarvestuses arvestatud ühe kuu intress aastase intressi kaheteistkümneks jagamisega. Samas on lepingu punktis 5 (dtl 47) välja toodud, et maksete arvutamisel lähtub laenuandja 365-päevasest aastast, tegelikust päevade arvust kuus ja makse määrast. 24.
10. 19.03.2026 hagiavalduses välja toodud ümberarvestatud nõude intressiarvestusest (dtl 119-122) ei selgu endiselt, millise perioodi kohta on intress arvestatud ning kas arvesse on võetud intressimäära muutumist
11. jaanuaril ja
12. juulil. Ühtlasi on hageja lugenud intressinõuded tasutuks kuni 15.11.2025 ehk lepinguperioodi lõpuni, kuid ei ole selgitanud, miks on lugenud täidetuks kõik intressinõuded, kui tasumata on eelnevalt sissenõutavaks muutunud põhiosa maksed.
13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
14. Kohus on selgitanud 29.04.2025 kohtumääruses ümberarvestuse esitamise põhimõtteid ning 12.03.2026 kohtunõudes välja toonud ebaselgused ümberarvestatud nõudes. Eelnevast olenemata on hageja ümberarvestatud nõude arvestus ebaselge, mistõttu tuleb kohtu hinnangul kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks. Hageja väidete kohaselt on kostja lepingu katteks teinud makseid summas 2682,48 eurot (dtl 119). Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud, mistõttu loeb kohus hageja väite õigeks. Põhiosa võlgnevus on seega 647,52 eurot (3330-2682,48), mis on kogu ulatuses sissenõutavaks muutunud ning kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.
15. Hageja ei ole palunud ümberarvestuse esitamisel välja mõista sissenõudmiskulusid, kuid on hagiavalduses palunud välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 15 eurot. Nõue jääb rahuldamata, kuna kostja ei olnud nõudekirjade saatmise ajal võlgnevuses kirjades märgitud summade tasumisega (dtl 59-65). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16. Hageja esitas 19.03.2026 täiendatud hagiavalduses ka menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte toimetatud. Kostja menetluskulude osas seisukohta esitanud ei ole.
17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised 6/7 kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.
20. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).
21. Hageja on kandnud menetluskulusid suuruses 370 eurot, millest riigilõiv 350 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot (dtl 124).
22. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (350 eurot, RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
23. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu tegemise korral ja käesoleva seadustiku §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Vastavalt TsMS §-le 484 2 ei hüvitata maksekäsu kiirmenetluses kantud kulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Seega mõistab kohus 20 eurot kostjalt hageja kasuks välja.
24. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 370 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 20 eurot on maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu.
25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus välja arvutatav.
26. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt kogu põhivõla, intressi, viivise, lepingutasu ja meeldetuletuskirjade saatmise eest menetluskulu ning need nõuded jäid osaliselt rahuldamata. Hageja nõudis kokku 2066,28 euro tasumist (põhivõlg 1792,92 eurot, intress 140,56 eurot, viivis 111,30 eurot, lepingutasu 6,50 eurot ja menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot). Maakohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 647,52 eurot (põhivõlg). Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu 31,34% (arvestuse aluseks olev tehe: 647,52 / 2066,28 * 100% = 31,34%). Seega jäävad menetluskulud 31,34% ulatuses kostja kanda ning 68,66% ulatuses hageja kanda.
27. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 370 eurot. Kohus jättis menetluskuludest 31,34% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 370 * 31,34% = 115,96 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Helvia Räägel kohtunik 7/7