KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 17.09.2019 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-18-4914 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Asja läbivaatamise kuupäev 10.09.2019 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid S.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks S.A sünd. 04.01.1974, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx talu xxx küla xxx vald Lääne-Virumaa, töökoht xxx OÜ Karistuse kandmise algus 12.06.2018 ja lõpp 18.10.2021 Jätta S.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.07.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav S.A elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.A on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 12.06.2018 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §424 lg.2 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud 6 päeva alates 12.06.
- Viru Vangla iseloomustuses t nähtub, et kinnipeetaval kehtiv ad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmteist korda, neist viis on kehtivad, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Kuritegude dünaamika on 1 muutunud, kuid vägivaldseid kuritegusid ei esine. Soodusteguriks on alkoholisõltuvus. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja selle järeltegevused, töötab koristajana, eriala jäi omandamata vähese vaimse võimekuse tõttu. Enne vangistust elas kinnipeetav sotsiaalkorteris, vabanemise korral soovib asuda elama xxx tallu. Maja omanik ja majas sees elav täiskasvanu on nõusolekud andnud, maja on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetaval on traktorist – masinisti eriala, vanglas teda keevitajate gruppi ei võetud. Vabaduses tegi kinnipeetav enamasti juhutöid, korjas taarat ja sai töövõimetuspensioni. Kinnipeetaval on täitmata rahalisi kohustusi üle 6000 €, mis mõjutab tema toimetulekut. Kinnipeetav ei saa ise majanduslikult hakkama, tal ei ole majandusliku toimetuleku oskusi. Xxxx OÜ juhatuse liige kinnitas, et kinnipeetaval on võimalus vabanemise korral nende juurde tööle asuda, kui kinnipeetav seda ise soovib. Kinnipeetaval puuduvad lähedased, 4 aastat tagasi nägi G4S AS turvamees teda prügikastis taarat otsimas ja kutsus enda juurde. Vabaduses oligi kinnipeetav selle mehe juures, vangistuse ajal suhtlevad kirjade teel, vabanemise korral võtab sama mees ta jälle enda juurde elama. Kinnipeetaval on vabaduses kriminaalkorras karistatud tuttavad ja ta on teiste poolt mõjutatav. Kinnipeetav tunnistab, et tal on alkoholi tarvitamisega tõsised probleemid ja ta on sõltuvuses. Ta on olnud ka ravil, kuid siis taas jätkanud. Kinnipeetav ei suuda alkoholist loobuda ilma kõrvalise abita. Narkootikume kinnipeetav ei tarvita. Kinnipeetaval on vaimse tervise tõttu diagnoositud raske puue, tema igapäevaelus esineb kohanemisraskusi, ta on madala enesehinnanguga. Kinnipeetav ei oska elada seaduskuulekalt, kuigi talle on selleks antud korduvalt võimalusi – katseaegadega karistused, kriminaalhooldusele määramised. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 0%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja leidis, et juhul, kui kohus vabastab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega, tuleb talle määrata katseaeg kuni 18.10.202 1, käitumiskontroll pikkusega 24 kuud, elektrooniline valve tähtajaga 2 kuud ning KarS §75 lg.2 p.2 ja 4 sätestatud lisakohustused. Abiprokurör Margit Luga maakohtu istungil osaleda ei soovinud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung Kinnipeetav S.A seletas maakohtu istungil, et ta on neljandat korda Viru Vanglas ja on aru saanud, et see koht ei ole tema jaoks ning kinnitas, et see oli viimane kord, rohkem ta kuritegusid toime ei pane. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Esmalt märgib maakohus, et abiprokurör on käesolevas asjas oma seisukohta esitades piirdunud vaid kahe lausega, milles teatab, et ei soovi arutamisest osa võtta ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Sellist abiprokuröri seisukohta on 2 maakohtul raske arvestada ja hinnata, kuivõrd see seisukoht on täiesti põhistamata. Ilma põhistuseta väiteid maakohus aga ei arvesta. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.1 p.1 võib kohus süüdlase teise astme kuriteos katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud sama seadustiku §75 lg.2 p.9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Lisaks sellele peavad olema täidetud justiitsministri 22.02.2007 määruses nr.15 Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord sätestatud elektroonilise valve seadmise tingimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetavale mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud 6 päeva vangistust. Käesolevaks ajaks on ta sellest ära kandnud natuke vähem kui 1 aastat 3 kuud vangistust. Asja materjalides on olemas kinnipeetava kirjalik nõusolek elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on asja materjalides olemas kriminaalhooldusametniku arvamus koos lisaga selle kohta, et elamispind vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja selleks valveks vajalikku on kinnipeetava elukohta võimalik paigaldada. Elukohas elavad täiskasvanud isikud on nõusolekud andnud. Seega on käesolevas asjas formaalsed alused kinnipeetava vabastamiseks vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega täidetud. Samas ei tähenda vaid formaalsete aluste täitmine kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ainuüksi seaduses nimetatud tähtaja saabumine ei anna kinnipeetavale subjektiivset õigust vabaneda enne tähtaega. Vabanemine vangistusest eeldab ka materiaalsete aluste täidetust. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistuse eesmärk saavutatud siis, kui kinnipeetavast tulenev retsidiivsusrisk on väike. See tähendab, et antud menetluses tuleb eelkõige hinnata ja prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust antud kinnipeetava puhul. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmteist korda, neist kehtivaid karistusi on viis, reaalset vangistust kannab neljandat korda. Lähtuvalt eeltoodust on maakohus seisukohal, et kinnipeetav ei ole teinud järeldusi ja parandanud oma käitumist ning eluviisi peale varasemaid karistusi. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav liitkaristust KarS §65 lg.2 alusel, seega pani ta uued kuriteod toime katseajal. Viru Maakohtu 12.06.2018 otsusest nähtub, et sama kohtu 23.05.2018 otsusega karistati kinnipeetavat vangistusega 1 aasta 7 kuud 6 päeva , uue kuriteo pani ta toime juba 12.06.2018, seega 2 nädalat peale süüdimõistmist. Maakohus, et kriminaalhooldus ei ole antud kinnipeetava puhul piisav meede vältimaks kuritegude toimepanemist ning selle hoolduse nõuetekohase läbimise tõenäosus edaspidi on pigem negatiivne. 3 Korduv kriminaalkorras karistatus, sh. samaliigiliste kuritegude jätkuv toimepanemine viitab otseselt sellele, et kinnipeetav ei ole oma käitumist korrigeerinud õiguskuulekuse suunas. Viru Vangla isel oomustuse kohaselt räägivad kinnipeetava poolt toimepandud süüteod teatud hoiakutest, kinnipeetav ei oska elada seaduskuulekalt, talle on selliseid võimalusi antud korduvalt (katseaegadega karistused ja kriminaalhooldusele määramised), kuid kõigele vaatamata paneb ta toime uusi kuritegusid. Kinnipeetav ei suuda iseseisvalt alkoholist loobuda ja vajab selleks abi, ta on teiste poolt kergesti mõjutatav. Riigikohus on oma 07.03.2019 lahendis kohtuasjas nr.1-09-14104 leidnud, et retsidiivsusriski tuleb prognoosida esmajoones selle kaudu, kuidas on kinnipeetav ennast karistuse kandmise ajal üleval pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid. Samuti tuleb kinnipeetava resotsialiseerumise võimalusi hinnata veel kinnipeetava elutingimuste ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Käesolevas asjas nähtub, et kinnipeetaval kehtiv ad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on vanglas töötanud koristajana ning läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening koos järeltegevusega, seega võib arvata, et tegemist on inimesega, kes suudab taluda mõningast rutiini. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on planeeritud antud kinnipeetavaga eneseanalüüsi jätkata. Samas aga ei tähenda individuaalses täitmiskavas seatud eesmärkide täitmine koheselt seda, et ta tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Maakohus peab arvestama ka teisi KarS §76 lg.4 sätestatud asjaolusid. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama Koplimäe tallu võõraste juurde, kus ta enne vangistust ei elanud. Alalise elukoha olemasolu on küll antud asjas positiivne asjaolu, kuid maakohus arvestab siinjuures ka seda, et elukoht ja sama isiku toetus olid kinnipeetaval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ja antud kriminaalasjas süüdimõistmise ajal. Seega ei takista ega välista alalise elukoha olemasolu ning isiku toetus uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Lisaks sellele nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et kinnipeetav on teiste poolt kergesti mõjutatav. Vabaduses viibis kinnipeetav mõne aja ülalnimetatud talus koos sealelavate täiskasvanud isikutega, vaatamata sellele jätkas kuritegude toimepanemist. Vabanemise korral on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx OÜ, kelle juhatuse liikme sõnul on kinnipeetaval võimalik sinna tööle asuda juhul, kui kinnipeetav seda soovib. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava töökogemus siiani katkendlik ja väike, ametlikult on töötanud vaid 2 aastat. Enne vabanemist oli kinnipeetav töövõimetuspensionil, mis kehtis kuni maini
- Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei saa kinnipeetav iseseisvalt majanduslikult hakkama, tal puudub majandusliku toimetuleku oskus, tal on tasumata rahalisi kohustusi üle 6000 €. Seega tuleb nentida, et kinnipeetav on jätkanud kuritegude toimepanemist ka vaatamata sellele, et tal oli vabaduses legaalne ja kindel sissetulek töövõimetuspensioni näol. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval alkosõltuvus. Samast iseloomustusest nähtub, et vabaduses on kinnipeetav läbinud sõltuvusravi, kuid jätkanud alkoholi tarvitamist. Maakohus tunnustab kinnipeetavat küll käesoleva 4 vangistuse ajal sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammi ja jätkutegevuse läbimise eest, kuid kinnipeetava eelnev käitumine näitab, et tagasilangus selles osas on üsna tõenäoline ja üksnes kriminaalhooldusega ei ole võimalik alkoholi tarvitamist välistada. Jätkates karistuse kandmist vanglas on kinnipeetaval veel võimalus tegeleda on sõltuvusprobleemiga ja kinnistada selles vallas saadud teadmisi, mis maakohtu arvates võivad vabanemise korral anda suurema lootuse alkoholi tarvitamisest täielikult loobumiseks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt toetab vangla kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna ta on avalikkusele ohtlik ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava poolt 2 aasta jooksul on 32% ja vägivaldse kuriteo toimepane mise tõenäosus 2 aasta jooksul 0%. Maakohus antud riskihinnangut kinnipeetava vabastamise küsimuse otsustamisel ei arvesta, kuna vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhjendamata ega ole kontrollitav. Viru Ringkonnaprokuratuur kinnipeetava vabastamist käesoleval ajal ei toetanud. Ülalnimetatud Vangistusseaduse § 6 lg.1 kohaselt on vangistuse üheks eesmärgiks ka õiguskorra kaitsmine. Maakohus leiab, et siinkohal tuleb muuhulgas arvestada ka ühiskonna üldise õiglustundega. Kuigi tegemist on abstraktse ja raskesti hinnatava kriteeriumiga, leiab maakohus, et antud kinnipeetava vabastamisel vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal saaks ühiskonna õiglustunne kindlasti riivatud. Maakohus arvestab siinkohal ka kinnipeetava korduvkaristatust samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Maakohus on seisukohal, et ka üldpreventiivsed kaalutlused on kinnipeetava vangistusest vabastamisel tingimisi enne tähtaega olulised ja nendega tuleb samuti arvestada. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et antud kinnipeetava poolt on uute kuritegude toimepanemise risk käesoleval ajal vabanemisel endiselt suur ja tema retsidiivsusriski suurendavad asjaolud ülekaalus, mistõttu tema vangistusest vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Kinnipeetav peab jätkama karistuse kandmist vanglas. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 5