← Eesti

4-26-1401/9

Obsah (5)§ 190§ 17§ 114§ 118§ 147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-26-1401 Kohtunik Andres Parmas Vaidlustatud kohtulahend Harju Maako

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

§ 190

järgi on määruskaebuse esitamise õigus kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul.

§ 17

lg 2 kohaselt on Riigikohtus kohtumenetluse pooled menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsja ja kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja. 4-26-1401 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse
  2. märtsi 2026 otsusega väärteoasjas nr 2302,26,000150 karistati Evgeniya Slinkot LS § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 600 eurot.
  3. E. Slinko esitas
  4. aprillil 2026 Harju Maakohtule kaebuse, vaidlustades kohtuvälise menetleja otsuse, taotledes selle tühistamist. Maakohtu määrus
  5. Harju Maakohus jättis
  6. aprilli
  7. a määrusega E. Slinko kaebuse läbi vaatamata. Maakohus leidis, et kaebetähtaeg on mööda lastud. Maakohtu põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.
  8. Kohtuväline menetleja tegi otsuse
  9. märtsil
  10. Otsuses on märgitud, et kaebuse esitamise viimane päev on
  11. märts
  12. Väärteoprotokoll koostati menetlusalusele isikule
  13. veebruaril
  14. Väärteoprotokollis on märgitud, et hiljemalt
  15. märtsil 2026 on kohtuvälise menetleja otsus menetleja juures kättesaadav. Samuti on protokollis selgitatud, et edasikaebamise tähtajad hakkavad kulgema sellest kuupäevast.
  16. E. Slinko esitas kaebuse
  17. aprillil 2026, s.o pärast kaebetähtaja möödumist.

§ 114

lg 4 tähenduses on kaebetähtaja arvutamisel õiguslik tähendus üksnes sellel, millal on kohtuvälise menetleja otsus väärteoprotokolli kohaselt menetleja juures kättesaadav, mitte sellel, millal isik otsusega faktiliselt tutvus. Samuti eeldatakse kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel menetlusaluse isiku aktiivset rolli, st kohustust tunda ise huvi menetluse tulemuse vastu. Kui menetlusalune isik ei kasuta talle antud võimalust otsusega tutvumiseks, kannab ta ise riski, mis kaasneb otsuse sisust mitteteadmisega.

  1. Kaebetähtaeg hakkas kulgema
  2. märtsil 2026, mil otsus oli menetleja juures kättesaadav ning lõppes
  3. märtsil
  4. Kaebus, mis esitati
  5. aprillil 2026, on esitatud hilinenult. Menetlusalune isik ei ole esitanud põhjendusi ega taotlust kaebetähtaja ennistamiseks ega toonud esile asjaolusid, mida saaks käsitada mõjuva põhjusena kaebetähtaja möödalaskmiseks.

§ 118lg 2 p 1 kohaselt tuleb kaebus jätta läbi vaatamata.

Määruskaebus 7. Maakohtu määrusele esitas kaebuse menetlusalune isik E. Slinko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja kaebuse sisulist arutamist. Vajadusel palub menetlusalune isik välja nõuda andmed otsuse e-toimikusse tegeliku üleslaadimise ning talle kättesaadavaks tegemise aja kohta, samuti andmed talle saadetud sellekohaste teavituste kohta. Pärast viidatud andmete saamist palub isik anda talle tähtaeg täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 2

(4)4-26-1401
  1. Menetlusalune isik ei ole otsuse kättesaamisest kõrvale hoidnud. Vastupidiselt, kohe pärast teavituse saamist alustas isik dokumendi sisuga tutvumist ning esitas kaebuse lühikese aja jooksul. E-toimiku kasutamisel ja kaebuse kirjutamisel esinesid tehnilised probleemid, mistõttu ei olnud võimalik saada kõiki vajalikke ekraanipilte ja logiväljavõtteid. Kaebusele on lisatud tõendid tehniliste tõrgete ja teavituste kohta.
  2. Menetlusalune isik mõistab, et

§ 114lg 4 eeldab menetlusaluselt isikult aktiivsust.

Samas ei saa selline aktiivsuskohustus tähendada, et isik kannab riski riiklike infosüsteemide toimimise, otsuse tegeliku üleslaadimise aja või teavituste edastamise eest. Kaebetähtaja kulgemine peab olema seotud reaalse võimalusega otsuse sisuga tutvumiseks ning õiguse efektiivseks teostamiseks.

  1. Isegi juhul, kui kohus leiab, et kaebetähtaeg hakkas formaalselt kulgema varasemast ajast, tuleb see ennistada. Kaebetähtaja möödalaskmine ei ole tingitud menetlusaluse isiku tegevusetusest ega pahatahtlikkusest, vaid sellest, et otsus muutus menetlusalusele isikule faktiliselt kättesaadavaks alles
  2. aasta aprilli keskpaigas. Pärast selle takistuse äralangemist esitas menetlusalune isik viivitamata, st 14 päeva jooksul alates otsuse faktilisest kättesaamisest, s.o
  3. aprillil 2026, kaebuse.
  4. Kaebetähtaja hindamisel on vaja tuvastada tegelikud tehnilised asjaolud ehk millal otsus tegelikult e-toimikusse üles laeti, millel see muutus kättesaadavaks ja millal saadeti vastav teavitus. Seega tuleb tuvastada, kas menetlusalusel isikul oli enne
  5. aasta aprilli keskpaika reaalne võimalus otsusega tutvuda. Kuivõrd andmed, mis annavad võimaluse eeltoodu tuvastamiseks asuvad riiklike infosüsteemide valdaja käes tuleb need kohtul välja nõuda.
  6. Kaebuse läbivaatamata jätmine välistab sisulise kontrolli väärteootsuse üle. Kaebuse läbivaatamata jätmine ei ole ilma otsuse faktilise kättesaadavuse asjaolusid kontrollimata ning kaebetähtaja ennistamise võimalust sisuliselt kaalumata põhjendatud. Eeltoodu rikub menetlusaluse isiku õigust tõhusale kohtulikule kaitsele. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  7. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, selle peale esitatud määruskaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  8. Esmalt selgitab ringkonnakohus, kuivõrd maakohus jättis menetlusaluse isiku väärteootsusele esitatud kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus anda hinnangu vaid sellele, kas maakohtus kaebuse läbi vaatamata jätmine oli põhjendatud.
  9. Maakohus jättis menetlusaluse isiku kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale läbi vaatamata põhjusel, et kaebus oli esitatud kaebetähtaega rikkudes. Maakohus on õigesti selgitanud, et

§ 114

lg 4 kohaselt saab otsuse vaidlustada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 3

(4)4-26-1401 Viidatud sättest ning väärteoprotokollist nähtub juba see, et menetlusalune isik peab ise tundma huvi otsuse kättesaamise vastu ning pöörduma selleks väärteoprotokollis kajastatud kuupäevast alates kohtuvälise menetleja poole. Eeltoodut on väärteoprotokollis menetlusalusele isikule ka selgitatud. Seega hakkas kaebetähtaeg, nagu ka maakohus on selgitanud, kulgema
  1. märtsil 2026, mistõttu oli viimane kaebuse esitamise päev
  2. märts
  3. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et menetlusalune isik oleks pidanud ise alates
  4. märtsist 2026 pöörduma väärteootsusega tutvumiseks kohtuvälise menetleja poole. Vastupidiselt määruskaebuses toodule on kaebetähtaja kulgemine seotud reaalse võimalusega otsuse sisuga tutvumiseks. 16.

§ 118

lg 2 p 1 sätestab üheselt, et kui kaebus on esitatud pärast VMS § 114 lg-tes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jäta kohus kaebuse läbi vaatamata. Seega sellises olukorras ei ole kaebuse läbivaatamata jätmise kohtu diskretsiooniotsus, vaid kohus peab jätma kaebuse läbi vaatamata. Seetõttu tuligi maakohtul jätta E. Slinko kaebus

§ 118lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.

17. Asjaolu, mille kohaselt soovis menetlusalune isik kohtuvälise menetleja otsuse edastamist enda e-postile, ei muuda väärteootsuse vaidlustamise alguskuupäeva. Eeltoodut on menetlusalusele isikule selgitatud ka väärteoprotokollis. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 114

lg 4 kohaselt on oluline, millal on väärteootsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte see, millal isik väärteootsusega faktiliselt tutvub ehk millal see tema e-posti aadressile saadetakse ja/või millal menetlusalune isik sellega tutvub. Seega jäävad tagajärjetuks määruskaebuse taotlused otsusega faktilise tutvumise kuupäeva väljaselgitamiseks, kuivõrd need ei oma kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel tähtsust. Seega ei tulene kaebusest ja selle lisadest selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse lugeda kaebuse hilinenult esitamist põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt jääb kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. 18. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes

§ 147

lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu

  1. aprilli
  2. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.