Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule. Määrus teha avalikult teatavaks ja avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad määruse peale usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. K A esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Võlgnik on abielus, võlgnikul on kolm alaealist last. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 988.00 eurot ja elatis lastele 710.00 eurot kuus. Muu vara võlgnikul puudub. Võlgniku igakuised väljaminekud on summas 1 350.00 eurot. 2
Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt ja kõikide võlausaldajate põhinõuet (millest on maha arvatud laekumise summa) tasutakse kava kohaselt. Kui nõue eeldab VLP järgimise kontrolli, siis kontrolli tulemina põhinõude jääki. Kõrvalnõudeid (intress, viivis, menetluskulu jms) võlgnik kava kohaselt ei tasu. Võlgnik tasub kõik kavas esitatud nõuded hiljemalt 36 kuu möödudes pärast kava kinnitamise kohtumääruse jõustumist, hiljemalt 2029.a. maikuu lõpuks. VÜK maksete tegemisel on arvestatud, et võlgnikul on võimalik menetluses teha makseid ca 230.00 eurot kuus ning samaaegselt on võlgnikul kohustus tasuda ka usaldusisiku tasu. Samuti on VÜK koostamisel selles toodud kohustuste täitmisel võlgnik arvestanud sellega, et kohustused võlgade ümberkujundamise menetluses saavad täidetud võlgniku võimaluste kohaselt suuremas ulatuses, kui võlgniku pankrotimenetluses ja kohustustest vabastamise menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED 6. Kohus leiab, et 01.04.2026 esitatud võlgniku võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada. 7. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 2 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse. Sama sätte lõike 3 kohaselt on võlgade ümberkujundamise eesmärk ületada võlgniku 3
lg 1 kohaselt kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Vaidlus puudub selles, et võlgnik K A on makseraskustes. Võlgnikule ei kuulu vara, mille arvelt oleks võimalik kohustused täita, samas on võlgnikul igakuine sissetulek (kokku 1 874.00 eurot (sh töötasu ca 1 164.00 eurot ja riigilt saadav peretoetus 710.00 eurot)), mis võimaldab nõuete täitmist osade kaupa kohustuste ajatamisena pikema perioodi peale. 8. Võlgnik taotleb
lg 1 alusel võlgade ümberkujundamise kavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Tegemist on võlgade ümberkujundamise abinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Kavaga taotletakse võlgniku võlausaldajate B2 Impact xxxx OÜ OÜ, AS xxxx, AS xxxx, xxxx AS, kohtutäitur A K ja kohtutäitur T Aa ees olevate kohustuste ümberkujundamist viisil, et võlausaldajate põhinõuded täidetakse 100%-lt 36 kuu jooksul, kõrvalkulusid ei tasuta. Kavast nähtuvalt tasutakse võlausaldajate põhinõuded 3 aasta jooksul 36 osamaksega, v.a xxxx OÜ OÜ nõue 11.68 eurot, mis tasutakse nõuete suurust arvestades ühekordse maksena. Kava järgi on kõiki võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. 9.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÜK kohaselt on ümberkujundatavaid nõudeid summas kokku 8 166.74 eurot. Seisukohta kava osas ei esitanud võlausaldajad, kelle nõuete summa on kokku 7 213.09 eurot (s.o 62,07 % nõuete summast). VÜK-ga nõustusid võlausaldajad, kelle nõuete summa on kokku 953.65 eurot (s.o 11,68 % nõuete summast). Seega tuleb lugeda, et VÜK kinnitamise poolt võlausaldajatele esitatud kujul on kõik võlausaldajad, kelle nõuded moodustavad 100 % kogunõuetest ehk täidetud on
10.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata
lg 1–3 sätestatust kinnitamata, kui võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega või kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikule kuulub ühisomandis/ kaasomandis olev liikmelisus (hooneosa pindala 24,00; liikmemaksumäär 240/82619, boks 128) Xxxx (registrikood xxxx, xxxx), mis on kaasomandis järgmiselt: ühele isikule kuulub sellest ½ ja neljale isikule (sh võlgnik) ühisomanikena samuti ½. Vara- ja võlanimekirjas on usaldusisik hinnanud võlgniku osa väärtusetuks. Muud vara võlgnikule ei kuulu. Võlgnikul puudub seega realiseeritav vara, mille arvel kohustusi täita. Võlgnikul on võimalik tasuda võlgnevusi üksnes sissetuleku arvel. Kohus leiab, et võlgniku makseraskuste ületamine ei ole kohustuste suurust ja võlgniku majanduslikku olukorda arvestades võimalik ilma võlgade ümberkujundamiseta. Ümberkujundamiskava kinnitamisel on ümberkujundatavate kohustuste kuumakse ca 226.00 eurot (arvestades, et iga makse puhul tuleb võlgnikul tasuda panga teenustasu ning ka veel algselt usaldusisiku tasu). 11. Kohus leiab eelnevat arvestades seega, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud just võlgniku maksevõimest lähtudes ja 4
lg 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kohtu hinnangul ei ole nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik, samuti kaotaks võlgnik kohustuste pikemaajalisel täitmisel tema võimete piiril motivatsiooni nende kavakohaseks täitmiseks. Kohus kinnitab seega
12. Kohus selgitab, et
lg 1 ja 2 kohaselt ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Ümberkujundamiskava kinnitamise järel jätkatakse maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 13.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 10. juuniks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
14. Kohus selgitab ka, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Usaldusisiku tasu 16. Usaldusisik on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks koos tasu arvestusega, millest nähtub, et usaldusisik on menetluses teinud tööd kokku 18 tundi, tunnitasuga 150.00 eurot, s.o tasu kokku 2 700.00, millele lisandub käibemaks 648.00 eurot. Usaldusisik palub tasu osaliselt välja mõista võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud summast (1 860.00 eurot) ning ülejäänud ulatuses (1 488.00 eurot) välja mõista võlgnikult. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 ja
lg 9 sätestatust taotleb usaldusisik tasu määramist büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. 17.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku tehtud töö sisu ja mahuga ning kutseoskustega, usaldusisikule tuleb määrata tasuks 18 tunni eest kokku 3 348.00 eurot. Tasu tuleb osaliselt (summas 1 860.00 eurot) tasuda võlgniku poolt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.