lg 1 p 2 sätestatud II rahuldamisjärgu nõuded Jrk Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood Tunnustatud ja saamata nõue (EUR) 1 xxxx OÜ (rk XXX) 2 Kohtutäitur K F 297,60 1,4745 xxxx, viitenr xxxx 3 M L (ik. XXX) 2 780,40 13,7757 xxxx 4 xxxx OÜ (rk XXX) 2 127,81 10,5424 xxxx 5 xxxx OÜ (rk XXX) 2 208,71 10,9433 Makse saaja: xxxx OÜ xxxx viitenr xxxx 6 xxxx OÜ (rk XXX) (ts.asi xxxx) 2 034,02 10,0777 xxxx viitenr xxxx 7 xxxx OÜ (rk XXX) (ts.asi xxxx) 3 954,52 19,5930 xxxx viitenr xxxx 8 xxxx OÜ (rk XXX) (ts.asi xxxx) 3 407,47 16,8826 xxxx viitenr xxxx 3 372,77 Jaotis, % 16,7107 Võlausaldajate konto- ja viitenumber xxxx Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega ning
lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.
lg 4 järgi märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. K. M haldur on koostanud ning esitanud aruande kohtule, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, mistõttu palub haldur võlgniku pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Haldur on esitanud järgneva aruande. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Võlgnikul puudus pankrotivarasse arvatav vara. Võlgniku sissetulekuks pankrotimenetluse jooksul on olnud töötasu (xxxx OÜ) laekumised alates detsembrist 2025. Töötasu on olnud 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast ja oli järgmistes suurustes: detsember 2025 - 427,05 eurot; jaanuar 2026 - 427,05 eurot; veebruar 2026 - 427,05 eurot; märts 2026 - 377,05 eurot. Töötasu arvelt arestimisi teostatud ei ole. Pankrotivara 06.04.2026 seisuga puudub. Andmed
nimetatud väljamaksete kohta: Väljamaksed vastavalt
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; väljamaksed vastavalt
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud; väljamaksed vastavalt
lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad; väljamaksed vastavalt
MS § 45 lõike 2 alusel. Haldur taotleb halduritasu määramist toimingutasuna summas 1173,04 eurot (sh käibemaks) ning selle väljamõistmist riigi vahenditest, summas 1173,04 eurot (sh käibemaks). Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta: Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad kokku 20 183,30 eurot ning jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Tunnustatud nõue (EUR) Jaotise % Saamata nõue (EUR) xxxx OÜ (rk XXX) 3372,77 16,7107 3372,77 2 Kohtutäitur K F 297,60 1,4745 297,60 3 M L (ik XXX) 2780,40 13,7757 2780,40 4 xxxx OÜ (rk XXX) 2127,81 10,5424 2127,81 5 xxxx OÜ (rk XXX) 2208,71 10,9433 2208,71 6 xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx 2034,02 10,0777 2034,02 7 xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx 3954,52 19,5930 3954,52 8 xxxx OÜ (rk XXX) ts.asi xxxx 3407,47 16,8826 3407,47 Jrk Võlausaldaja 1 I ja III rahuldamisjärgu nõudeid ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.
lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. K. M pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Võlgnik võttis laene olukorras, kus tema sissetulekud ei võimaldanud võetud kohustusi täita. Võlgnik elas selgelt üle oma võimete. Võlausaldajate nõuded oli enamuses jõustunud kohtulahendite (maksekäsu kiirmenetluste määrused) alusel sissenõutavaks muutunud. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu
mõttes. Haldur on tuvastanud, et võlgnik on saanud pärast pankroti väljakuulutamist esmakordselt töötasu detsembris 2025.a. Töötasu väljamaksed jäävad ca 50% ulatuses alla töötasu alammäära. Töötasule lisaks teostavad võlgniku kontole makseid erinevad eraisikud. Haldur on esitanud võlgnikule päringu tulu teenimise kohta. Võlgnik on selgitanud, et teistelt isikutelt saadud rahalised vahendid on tagastamatu abi. Võlgnik töötab alates 01.11.2025 ja koormus vastab poolele koormusele (keskmiselt 20 tundi nädalas). Võlgnik on kinnitanud, et otsib lisatööd suveperioodiks.
lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 25.09.2025.
lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri lõpetamisele seoses raugemisega. taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus
kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu
Haldur taotleb tasu määramist summas 946 eurot (lisandub käibemaks), kokku 1173,04 eurot. Haldur on kohtule teatanud, et kogumis on ta teinud tööd 14 tundi ja 20 minutit, tunnitasuga 66.00 eurot. Haldur palub anda võlgnikule menetlusabi summas 946 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub tasu välja mõista büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohus leiab, et halduri tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning seaduses sätestatuga ja tuleb kinnitada.
lg 4 alusel pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kuna antud menetluses piisav pankrotivara puudub, taotleb pankrotihaldur tasu hüvitamist riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et menetlusabi taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kuna pankrotivaras raha puudub, annab kohus võlgnikule TsMS § 183 lg 2 alusel menetlusabi pankrotihalduri tasu summas 1173,04 eurot (sh käibemaks) hüvitamiseks, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Kohustustest vabastamise menetlus Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 1 ja 2 sätestab, et käesolevat seadust kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist esitatud maksejõuetusavalduste alusel algatatud menetlustele. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 10.09.2025 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Kuna võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oli algatatud 10.09.2025, tuleb menetlusega jätkata. Haldur on avaldanud, et ei soovi jätkata pärast pankrotimenetluse lõppemist usaldusisikuna võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Nõusoleku usaldusisikuks nimetamiseks on andnud võlanõustaja S S (IK XXX, xxxx). Kohus leiab, et võlgniku usaldusisikuks tuleb seega nimetada S S. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda FiMS § 47 sätestatust:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.