KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Pärnu Maakohus 21. september 2016.a. Pärnu kohtumaja 1-16-7277 (15267001127) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kikerpi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui U.C ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde järgmine asitõend: CD-R plaat, pakend nr 1 U.C telefoni eristusega. Välja mõista U.C-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 427.20 eurot, kokku 1072,2 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada U.C´il menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates Lk 1 / 4 oktoobrist 2016.a kuni septembrini 2017.a iga kuu

1. kuupäevaks mitte vähem kui 89,35 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK U.C’i süüdistatakse KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 2) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes, haaras 2013.aasta suvel, juuni kuul, eeluurimisega täpselt tuvastamata kuupäeval oma tüdruksõbral Q.J-il juustest kinni, tõmbas naise pikali maha ja vedas naist maas lohistades elutoast algavast trepist alla keldrikorrusel asuvasse pesuruumi, tekitades juustest tirimisega naisele valu peanahale ja pikali tõmbamisega valu jalgadele, sest need lobisesid lohistamisel trepist alla vastu trepiastmeid. Samuti lõi U.C keldrikorrusel pesuruumis eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt 2-5 korda, Q.J-i jalaga kõhu piirkonda ning 2 korral rusikaga näo piirkonda, tekitades Q.J-ile valu ning tervisekahjustused- marrastused ning hematoomid erinevates kehapiirkondades. Samuti süüdistatakse U.

§ 121

(alates 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 2, 3) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi 12.04.2014 Q.J´t ühel korral lahtise käega vastu põsepiirkonda, mille tulemusena tundis Q.J füüsilist valu. Seejärel hotellitoas U.C lükkas Q.Ji hotellitoa põrandale pikali maha ja kukkumise tulemusena tundis Q.J valu tuharate piirkonnas. Seejärel istus U.C naisele peale, hoidis kinni Q.J-i käsi ja surus Q.J-ile suhu voodi peal olnud kleidi, et naisterahvas ei saaks abi kutsuda. Kleidi surus U.C Q.J-ile sügavale kurku, mis tekitas Q.J-ile hirmu, et ta võib lämbuda ning kleidi toppimine suhu tekitas valu Q.J-ile suu nurkades. Samuti surus U.C rusikaid Q.J-i kaelale, kui naine püüdis lahti rabeleda ja häält teha. Selle tegevusega tekitas U.C valu Q.J-i kaelapiirkonnas ning hirmu, et võib lämbuda. Seejärel vabastas ta naise haardest, misjärel naisterahvas läks hotellitoa vannituppa, kus ründas U.C teda uuesti, surudes Lk 2 / 4 naise vastu seina, hoides samal ajal naisel õlgadest kinni ja tekitades vastu seina lükkamisega Q.Jile füüsilist valu. Seejärel surus U.C parema käe nimetissõrme ja keskmise sõrme naisele suhu ja kurku, et naine ei saaks abi kutsuda. Antud tegevustega tekitas naisele füüsilist valu kurgus ja suunurkades. Sellise tegevusega tekitas U.C Q.J-ile füüsilist valu erinevates keha ja pea piirkondades ning tervisekahjustused – hematoomid ja marrastused näo piirkonnas, suu juures, vigastused huulte sisekülgedel ning hematoomi vasaku silma all. Samuti süüdistatakse U.

§ 121

(alates 01.01.2015 kehtinud redaktsiooni järgi § 121 lg 2 p 2, 3) järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 18.10.2014 viskas lapseootel olevat Q.J´t laua peal olnud õunaga, mis tabas vastu Q.J-i õlga ning laua taga olnud tooliga, mis mõõda maad libisedes tabas Q.J-i jalga. Mõlema esemega pihta saamine tekitas Q.J-ile valu õla ning jala piirkonda. Seejärel haaras U.C Q.J-i haardesse, tõstis õhku ning viis magamistuppa. Kinnihoidmise ja tassimise tagajärjel tundis Q.J füüsilist valu käsivartel. Seejärel lükkas U.C korduvalt, eeluurimisega täpselt tuvastamata arv kordi, lapseootel elukaaslast Q.J-i voodile pikali, istus talle peale ja lämmatas padjaga. Antud tegevusega tekitas U.C naisele füüsilist valu ja lämbumishirmu. Q.J rabeles end haardest lahti, kuid järgnevalt lükkas U.C Q.J-i vastu seina, surus oma parema käsivarre vastu Q.J-i kaela ning teise käega hoidis kinni naisterahva käsi. Selle tegevuse tulemusena tundis Q.J füüsilist valu kurgu piirkonnas ja lämbumishirmu ning eelpool nimetatud tegevustega tekitas hematoomi Q.J-i näopiirkonda, parema silma alla ning marrastused näopiirkonda. Samuti süüdistatakse U.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, tõmbas 13.06.2015. õhtul diivanilt püsti tõusnud Q.J-i paremast käest haarates diivanile istukile ning seejärel tõukas kätega Q.J-i pikali, tekitades tõukamisega ja käest haaramisega naisele füüsilist valu. Seejärel ütles U.C lause: „Meie poeg peab mind vanglasse vaatama tulema!“ ning seejärel võttis diivanipadja ning surus selle Q.J-ile näkku, mille tulemusena tundis Q.J valu näo piirkonnas ja lämbumistunnet. Samuti süüdistatakse U.

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, mis seisnes selles, et tema, olles Q.J-iga lähisuhtes ja olles varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 01.11.2015 kella 04:00 paiku, eeluurimisega täpselt tuvastamata kellaajal viis füüsilist jõudu kasutades elukaaslase Q.J-i magamistuppa, pani voodile selili, istus talle peale, hoidis Q.J-i käsi oma jalgadega kinni ning surus naisele näkku patja. Läbi padja surus U.C rusikaid Q.J-ile näkku, mille tagajärjel tundis Q.J valu suu piirkonnas ja padja näkkusurumisel tekkinud õhupuuduse tõttu tundis Q.J lämbumishirmu. Seejärel rabeles Q.J juurikas haardest lahti, kuid U.C surus ta uuesti voodile pikali ning surus korduvalt Q.J-ile näkku patja. Seejärel surus U.C voodist püsti tõusnud Q.J-ile suhu puidust riidepuu ning antud tegevusega tekitas Q.J-ile füüsilist valu ja riidepuu suhu surumisel purunes naise hammas osaliselt. Seejärel lükkas U.C Q.J-i uuesti voodile pikali, istus talle peale ning lõi korduvalt, umbes 5 korral Q.J-i käega näo ja pea piirkonda, tekitades antud tegevusega Q.J-ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – marrastused näo piirkonnas ja kätel ning alahuule turse. Oma sellise tegevusega pani U.C toime tahtlikult KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise isiku tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus U.C’i süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud tingimuslikult täitmisele pööramata, kui U.C ei pane 2 (kaks) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kannatanu Q.J on soovinud teavitust kohtuistungi toimumise aja kohta. Lk 3 / 4 MAAKOHTU SEISUKOHT Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanutele on kohtuistungi toimumise aeg teada antud. Kannatanu Q.J istungil ei osalenud. Tõkendit ei ole. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendid. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja toimiku juurde tõenduslikult oluline järgmine asitõend: CD-R plaat, pakend nr 1 U.C telefoni eristusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 645 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 427.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill Kohtunik Lk 4 / 4