Obsah (6)

§ 49§ 45§ 47§ 50§ 55§ 54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2026. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi B.I kohustustest vabastamise menetlus Tsiviilasja number 2-23-

§ 49

lg 14 alusel teade B.I kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

1. Määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. MENETLUSE KÄIK
2. Tartu Maakohus kuulutas 21.04.2023 välja B.I pankroti, algatas B.I kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks W.E . Tartu Maakohtu 23.01.2024 määrusega lõpetas kohus B.I pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlust. Uueks usaldusisikuks määrati Ülle Koppel. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid iga aasta
3. aprilliks ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta
4. aprillil. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 29 450,66 eurot (kõik II järgu nõuded).
5. Usaldusisik on esitanud kohtule aruanded 11.04.2024, 14.04.2025 ja 16.04.
6. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on töötanud lühiajaliselt ettevõttes K. S. O. , seejärel oli registreeritud töötuna ning 29.08.2024 asutati Töötukassa ettevõtlustoetuste abil ettevõte K. C. O. , milles võlgnik on kaasomanik ja klienditeenindaja. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus ja tulumaksutagastus. Aruannete kohaselt on võlgnik menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 2415 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral kogusummas 2173,5 eurot. Usaldusisiku tasu katteks on jäetud kokku 241,50 eurot.
7. 16.04.2026 esitas usaldusisik tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikule ülesannete täitmiseks kokku 3 tundi 30 minutit järgnevalt: aprill 2025-31.03.2026 sissetulekute arvestus, ülekanded 11 korda kogumine – 1 tund; 13.04.2026 aruande koostamine, võlgnikule andmetest teatamine, täiendav loovutuse vajadus. Võlausaldajatele summade arvutamine, panka sisestamine, ülekanded võlausaldajatele – 1 tund 40 minutit; 14.04.2026 võlgnikuga suhtlus (ekslikust kandest arutamine), tuludeklaratsiooni esitamise nõue – 20 minutit; 15.04.2026 aruande lõpetamine, UI tasu aruande koostamine – 30 minutit. Usaldusisik palub füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 3 tunni ja 30 minuti ulatuses määrata tasuks 325,10 eurot (1 tund * 88,60 eurot ja 2 tundi 30 minutit * 94,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 78,03 eurot, kokku 403,13 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel usaldusisiku ametikontole kogunenud vahenditest ning puudujäävas osas menetlusabina. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine 4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise. 5. Vastavalt

§ 49

lg 5 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma

§-s 47 või pankrotiseaduse 4.peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb

§ 45

lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 6. Kohus on otsustamisel lähtunud

§ 49lg-s 5 sätestatust ja usaldusisiku avaldatust.

7. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 47

sätestatud kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 49lg 5 ja lg 7).

8.

§ 49

lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. B.I ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 9. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 47nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10.

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgnikule määratud osaline töövõime. Võlgnik on menetluse kestel töötanud lühiajaliselt ettevõttes K. S. O. , seejärel oli registreeritud töötuna ning 29.08.2024 asutati Töötukassa ettevõtlustoetuste abil ettevõte K. C. O. , milles võlgnik on kaasomanik ja klienditeenindaja. Kohtu hinnangul on täidetud kohustus tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega. 11.

§ 47

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kõik aruanded on kohtule esitatud. Kohtu hinnangul on kohut teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud. 12.

§ 47lg 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, töötutoetus, töövõimetoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul ülalpeetavad puuduvad. Aruannete kohaselt on võlgnik teinud regulaarselt igakuiseid eraldisi usaldusisikule. Võlgnik on menetluse jooksul loovutanud usaldusisiku kontole kokku 2415 eurot. Usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid kolmel korral kogusummas 2173,5 eurot. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust. 13. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud. Seega ei ole võlgnik rikkunud

§ 47lg 6 sätestatud kohustust.

14.

§ 49

lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud usaldusisikule ja kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest teavet varjanud oleks.

1. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu
2. mai
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
4. aprilli
5. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
6. novembri
7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Käesoleval juhul ei esine võlgniku käitumises võlgadest vabastamise keeldumise absoluutseid aluseid. Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja teinud regulaarseid loovutusi usaldusisikule ka enda mittearestitava sissetuleku arvelt. 16.

§ 49

lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohus leiab, et puuduvad alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast. B.I tuleb

§ 49lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tahtlikult rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale

§-st 47 tulenevaid kohustusi vastavalt oma tervislikule seisundile. Kohustustest vabastamise menetlus ei välista tegelemist ettevõtlusega ning antud asjas ei ole kohus tuvastanud pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama kohustustest vabaneda. 17.

§ 49

lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi kolme aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et B.I tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. 18.

§ 50

sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda; 5) võlgniku kohustustest vabastamine ei tohi olla takistuseks riiklike ettevõtlustoetuste kasutamisel. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 19.

§ 49

lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud B.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka B.I pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 20. Kuna kohus lõpetab B.I kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Ülle Koppel vabastada

§ 55

lg 1 p 2 alusel usaldusisiku kohustustest B.I kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine 21.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

§ 54

lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (kuni 31.03.2026 88,60 eurot, alates 01.04.2026 94,60 eurot). 22. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi 30 minutit, sh 1 tund tunnitasuga 88,60 eurot ja 2 tundi 30 minutit tunnitasuga 94,60 eurot; kokku 325,10 eurot. Kohus selgitab, et usaldusisiku tasu taotlemine

§ 54

lg 5 sätestatud tunnitasu ülemmääras on põhjendatud keerukamates järelevalve menetlustes, näiteks kus võlgniku isiksus on keerukas, vajadus korraldada täitmist rahvusvaheliselt, võlausaldajate rohkus jms. Antud juhul ei ole esinenud selliseid asjaolusid ning ülevaatega pole kohtu hinnangul probleeme. Seega puuduvad antud menetluses keerukuse elemendid, mis võiksid anda aluse küsida järelevalve teostamise eest tasu vastavalt seaduses sätestatud ülemmäärale. Samuti on teiste piirkonnas tegutsevate usaldusisikute keskmine tunnitasu määr üldjuhul madalam kui hetkel seadusest tulenev ülemmäär. Kohus peab antud juhul põhjendatuks tunnitasu määraks 75 eurot. Usaldusisik on esitanud oma tööaja arvestuse, kuid kohus ei pea ajakulu täielikult põhjendatuks. Kohus leiab, et usaldusisiku ajakulu aruande koostamisele ja UI tasu aruande koostamisele 13.04 ja 15.04.2026 nii suures mahus (kokku 2 tundi 10 minutit) ei ole põhjendatud. Käesolevas menetluses on tegemist kolmanda aruandega (varasem ajakulu aruande koostamisele 2024.a 1 tund 40 minutit ja 2025.a kokku 1 tund 30 minutit) ning kohus ei pea põhjendatuks suuremat ajakulu kui varasemalt. Kohus peab põhjendatud ajakuluks aruande koostamisele, ülekannete tegemisele ning UI tasu aruande koostamisele kokku 1 tund 30 minutit. Muus osas on ajakulu proportsioonis. Seega põhjendatud ajakulu järelevalve teostamisel viimasel aruandeperioodil on 2 tundi ja 50 minutit tunnitasuga 75 eurot, kokku 212,50 eurot. 23.

§ 54lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankr

S § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub usaldusisiku tasuks määrata büroole, seega lisandub usaldusisiku tasule 212,50 eurot käibemaks 24%, s.o 51 eurot, kokku 263,50 eurot.

1. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada osaliselt ning usaldusisiku Ülle Koppeli tasuks määrata 212,50 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, s.o 51 eurot, kokku 263,50 eurot.
2. Usaldusisiku tasu summas 156 eurot tuleb hüvitada võlgniku B.I poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ja välja maksta Regnum Consult OÜ arveldusarvele SEB Pank EE
3. 26.

§ 54

lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et B.I-le tuleb usaldusisiku tasu hüvitamiseks anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi summas 107,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik