← Eesti

2-25-126319/6

Obsah (10)§ 407§ 444§ 367§ 163§ 484§ 177§ 468§ 415§ 150§ 169

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Triin Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 23.04.2026, Narva Tsiviilasja number 2-25-126319 Tsiviilasi AS ÜHISTEENUSED hag

§ 407lg 1).

2. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

  1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja W.A 20.11.2022 kell 19:37 sõiduki registreerimismärgiga XXX hageja AS ÜHISTEENUSED poolt parkimist opereeritavas eraparklas aadressil P. Kerese 3, Narva (parkimistsoon P77), parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on 20.11.2022 väljastatud leppetrahv nr XXX summas 35 eurot. AS ÜHISTEENUSED korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Kostja ei ole parkimisel asetanud sõiduki armatuurile parkimisõigust tõendavat dokumenti. Kuigi parklas on lubatud parkida 2h tasuta, ei ole kostja fikseerinud parkimiskellaga parkimisaja algust. Kostja on asetanud armatuurile puudega isiku parkimiskaardi, mis ei anna tasuta parkimisõigust eraparklates. Leppetrahvi koostamise hetkel oli sõiduki parkimistasu maksmata. Sellega rikkus kostja parkimistingimuste p
  2. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 35 euro, sissenõudmiskulude 30 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 12,43 euro väljamõistmist. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivise põhinõudelt summas 35 eurot alates 24.01.2026 kuni selle täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub välja mõista kostjalt ka menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 100 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot ning viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
  3. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte 2

(4)2-25-126319 olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala (vt RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-82-16 p 22).
  1. Kohus selgitab, et vastavalt VÕS § 9 lg-le 1 sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo nr 3-2-1-75-10, p 14). Hageja esitatud fotod infotahvlitest, mis sisaldavad parkimislepingu tingimusi, tõendavad, et hageja hallatava parkla sissesõidu juurde olid paigaldatud liiklusmärgid, mis teavitavad sisenejaid tasulisest parkimisalast. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk pargitud hageja hallatavas parklas. Kostja ei ole nendele asjaoludele vastu vaielnud. Tulenevalt VÕS § 9 lg-st 1 loeb kohus, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud parkimisleping hageja paigaldatud infotahvlil toodud tingimustel.
  2. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud ega esitanud ka vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning ta võtab hagis toodud asjaolud omaks. Kohus leiab seega, et hageja leppetrahvi nõue summas 35 eurot on põhjendatud. Samuti kuulub rahuldamisele VÕS § 113 lg 1, § 94 lg 1 ja

§ 367

hageja nõue sissenõutavaks muutunud ja jooksva viivise väljamõistmiseks seadusjärgses määras. 7. Hageja palub kostjalt välja mõista VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel ka sissenõudmiskulud summas 30 eurot: 19.01.2023 tasulise kirja saatmise eest 15 eurot; 07.02.2023 tasulise kirja saatmise eest 5 eurot ja 21.02.2023 tasulise kirja saatmise eest 5 eurot ning muude makseviivitusega tekkinud kulude eest 5 eurot. Erinevalt VÕS §-st 113¹ ei sisaldu §-s 113² iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. Säte piirab tarbija vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõude esitamist leppetrahvikokkuleppe, aga ka üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Lõigetes 1 ja 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär (VÕS I komm

(2016), § 113², p 4 (b)). Hagis esitatu kohaselt ei ole lepingus sissenõudekulude hüvitamise kohta eraldi kokkuleppeid. Hagiavalduses on hageja toonud ka parkimistingimused, kuid ka neis ei ole sissenõudmiskulude sätet. Seega tuleb lähtuda üldisest kahju hüvitamise regulatsioonist (VÕS §-d 115, 127-140), mis eeldab nõude eelduste esile toomist. Üldsõnaliste selgituste esitamine abstraktse kahju hüvitamiseks ei ole kahjunõude rahuldamiseks piisav. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos) (VÕS § 127 lg 4). Hageja on küll märkinud, et ta on saatnud kolm tasulist meeldetuletuskirja, kuid ei ole selge, millest see tasu koosneb ja milliseid reaalseid kulusid on hageja seoses saatmisega kandnud, kuna hagile lisatud kirjadest selgub, et tegemist on e-kirjadega. Lähtuda ei saa eeldusest, et kuna hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue, on nõude sissenõudmisega seoses tõenäoliselt tekkinud kulusid, mida saaks 3
(4)2-25-126319 tarbijalt kulusid täpsemalt sisustamata sisse nõuda. Kuna sissenõudmiskulude kokkulepe puudus, pidi hageja tõendama, et meeldetuletuskirjaga on talle tekkinud kahju ja kostja pidi kahju ette nägema. Hageja ei ole esile toonud ega tõendanud elektrooniliste meeldetuletuskirjadega seonduva kahju/kulu tekkimist. Seega tuleb sissenõudmiskulude nõue 30 euro ulatuses jätta õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. 8. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 63% ulatuses, jätab kohus

§ 163

lg-st 1 juhindudes menetluskulud 47% ulatuses hageja ja 63% ulatuses kostja kanda. Hageja lepingulise esindaja menetluskulud on kohtu hinnangul hagi sisu, asja olemust ja kohtueelseid õigusabikulusid arvestades põhjendatud 1,5 tunni ulatuses. Esindaja kvalifikatsiooni arvesse võttes ei saa kohus nõustuda õigusabiteenuse tunnihinnaga 169 eurot (käibemaksuta). Kohus loeb asja olemust ja vähest õiguslikku keerukust arvestades hüvitatavaks tunnihinnaks 120 eurot (käibemaksuta). Hüvitatav on maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise kulu 20 eurot (

§ 484²).

Hageja ei ole menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist taotlenud. Seega määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike esindajakuludena kindaks kokku 200 eurot (käibemaksuta). Põhjendatuks loeb kohus ka hageja poolt tasutud riigilõivu 100 eurot. Seega moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud kokku 300 eurot. Kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad, kuna kostja menetluses ei osalenud. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus seega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 189 eurot (63% hageja menetluskuludelt). Menetluskuludelt tuleb hageja taotlusel välja mõista viivis (

§ 177lg 4).

 Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.  Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

 Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (

§ 150lg 3¹).

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (

§ 169lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Triin Maksing kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.