) § 361 lg 1 esimese lause alusel uuendab kohus peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud. Menetlus loetakse uuendatuks uuendamise määruse pooltele kättetoimetamisega (
Uuendatud menetlus jätkub sealt, kus see pooleli jäi (
Kuna hageja on esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks, leiab kohus, et menetluse peatamise alused on ära langenud ja kohus uuendab tsiviilasja menetluse. 7. Kohus tutvus hageja avaldusega hagist loobumiseks ja leiab, et loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 429 lg 1 alusel vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kostja seisukohta taotlusele ei esitanud, kuid soovis juba istungil abielu jätkata. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. 8.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Ka
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (
Vastavalt
lg 1 järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
Kostja ei ole hagile vastust esitanud, mistõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 8 kohaselt on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist. 11.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.