) §-s 101 toodu. Hageja palus elatise kanda hageja ema U.S arveldusarvele. Hageja ema ja kostja suhtest sündis hageja, kes elab emaga ja on viimase ülalpidamisel. Kostja maksab elatist oma arvutuste järgi, mis ei vasta seadusele ja lapse vajadustele. Haginõue on alates 16.03.2025, seega ei oma tähtsust, palju päevi kuus enne seda laps oli isaga. Kostja väide, et laps on temaga vähemalt 9 päeva kuus, on vale. Märtsis oli laps isaga 01.03 kuni pärastlõunani 02.03, 14.03 kella 13.15-st kuni 16.03 kella 18.00-ni ja 28.03 kella 13.00-st kuni 30.
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja kostja juures viibimise ajaga 10 päeva kuus (
Maakohus märkis, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada hagejale kostja poolt menetluse ajal tasutud elatisemakseid. Maakohus kohustas kostjat tasuma väljamõistetud elatise hageja ema U.S arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Rahvastikuregistri andmetel on hageja koolis käiv laps ja hageja vanemateks on U.S ja kostja. Pooled vaidlevad selle üle, kas
lg 6 mõistes kuulub elatis vähendamisele ja sellega kaasuvalt, kui palju viibib hageja aasta lõikes kostja juures. Hageja väitel viibib hageja kostja juures alla 7 ööpäeva kuus ning kostja leiab, et hageja viibib kostja juures aasta lõikes keskmiselt 9 ööpäeva kuus (periood 15.03.2024–16.03.2025, kokku 13 kuul 116 ööpäeva, keskmine ööpäevade arv kuus: 116/13=8.92), millisel ajal annab kostja hagejale vahetult ülalpidamist (s.o kannab hageja kulud). Lapse suhtes ei ole vanemate vahel kohtuvälist ega kohtulikult kinnitatud suhtlemiskorda reguleeritud. Hageja on leidnud, et kuivõrd haginõue on esitatud alates 16.03.2025, siis ei oma tähtsust see, kui palju viibis laps isaga ühes kuus päevi enne hagi esitamist. Maakohus eeltooduga ei nõustunud.
lg 6 mõistes ei ole aastast kriteeriumit arvestades alates hagi esitamisest, s.o 16.03.2025 võimalik hinnata. Seega kohus saab, erinevalt hageja seisukohast, praegusel juhul
Kuivõrd aastane periood algab 16.03.2024 ja lõppeb 16.03.2025, siis ei arvesta kohus kostja poolt näidatult perioodi alguskuupäevaks 15.03.2024 ja üks ööpäev tuleb seega arvestuslikult maha arvestada. Kostja on perioodi jaganud 13 kuuga, kuid õige on jagada aastast perioodi arvestades 12 kuuga (115/12=9,58, s.o keskmine ööpäevade arv kuus). Perioodis 16.03.2024 kuni 24.02.2025 väljatoodud ööpäevade osas ei ole hageja vastuväiteid esitanud. Hageja väitel viibis hageja kostja juures perioodil 01.03–02.03.2025 pärastlõunani ja 14.03.2025 kella 13:15-st kuni 16.03.2025 kella 18:00-ni. Selle kohta, et üksnes viidatud kellaaegadel viibis hageja kostja juures, tõendid puuduvad. Järelduvalt on eeltoodust tulenevalt leidnud poolte esile toodust kinnitust, et perioodil 16.03.2024 kuni 16.03.2025 viibis hageja kostja juures 115 ööpäeva/12 kuud = aasta lõikes keskmiselt 9,58 ööpäeva, ümardatult 10 ööpäeva kuus ja viidatud perioodi osas TsMS § 231 lg-st 4 tulenevalt hageja omaksvõttu arvestades, puudub vajadus hinnata kostja tõendeid, s.o sõnumeid ja fotosid. Kuna hageja viibis perioodil 16.03.2024–16.03.2025 aasta lõikes keskmiselt 10 ööpäeva kostja juures, siis kuulub
Eelmärgitud perioodi osas tuleb eeldada, et kostja kandis hageja kulusid (s.o täitis vahetut ülalpidamiskohustust). 10.03.2025 on kostja tasunud hagejale elatist 78,08 eurot. 16.03.2025 kuni 31.03.2025 on
lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis 52,60 eurot (arvestus: baassumma 272,76 eurot+54,96 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) =327,72 eurot; 327,72-(80/2, so pool lapsetoetusest) =287,72 eurot; periood 16.03.2025 kuni 31.03.2025 miinimumelatis on 287,72/31 päeva x 16 päeva = 148,50 eurot. Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu väheneb elatis 66,67% võrra ja lapse elatis on 16.03.2025–31.03.2025 perioodi eest 52,60 eurot, s.o 148,50– 95,90=52,60 eurot). Kuivõrd kostja on 10.03.2025 tasunud hagejale elatist 78,08 eurot (dtl 36), siis tuleb perioodi 16.03.2025–31.03.2025 eest elatisenõue jätta rahuldamata (78,08– 52,60 = 25,48 eurot). Alates 01.04.2025 on
lg-st 6 tulenevalt vähendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot (arvestus: baassumma 282,31 eurot + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) = 341,74 eurot-(80/2) = 301,74 eurot;
lg 6 elatise vähendamine 4 elatisekalkulaatori järgi: 10 ööpäeva on x% 15 päeva on 100% (10 päeva x 100%) / 15 päeva=66,67%, seega elab laps kohustatud vanema juures igakuisest ajast 66,67% ja seetõttu väheneb elatis 66,67% võrra, lapse elatis on 100,57 eurot, s.o 301,74-201,17 = 100,57 eurot). Märtsis 2025 ülejäänud makstud elatise osa 25,48 eurot tuleb maha arvestada aprilli 2025 elatisest. Seega on aprilli 2025 elatise võlgnevuseks 75,09 eurot (100,57-25,48 = 75,09 eurot). Alates 01.05.2025 on põhjendatud elatis ühes kuus 100,57 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 30.09.2034), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja muutusest vastavalt
lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt hageja kostja juures viibimise keskmise ajaga 10 päeva kuus (
Pärast hagi esitamist on
lg 6 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106–127) tulenevalt on hageja jätkuvalt viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Samas ei ole kostja kogumis asjas esitatud tõenditest nähtuvalt täies ulatuses vahetu ülalpidamisega hagejaga seotult kulutusi tõendanud. Maakohus leidis, et pärast hagi esitamist vahetu ülalpidamisega kantud kulutusi (s.o lisaks eeltoodult vähendatud elatisele) ei ole põhjendatud elatisest maha arvestada. Kuna elatisenõue on esitatud alates 16.03.2025, siis enne seda tasutud elatist (s.o periood jaanuar 2024 – veebruar 2025), s.o ülalpidamiskohustuse täitmist asjas ei arvestata. Maakohus leidis, et kostja ei ole asjas esitatud tõenditega kogumis tõendanud seda, et juba vähendatud elatist arvestades osutuks tema teine laps T. P.L varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Hageja keskmist igakuist töötasu 1485,97 eurot (kostja töötab XXXXXX AS-is, jaan-juuni 2025 töötasu oli 8915,84/6= keskmine töötasu on 1485,97 eurot, dtl 180) ja kostja poolt esile toodud kohustuste suurust arvestades ei ole tõendatud, et kostja ei oleks võimeline tasuma elatist hagejale 100,57 eurot kuus (s.o muutuvas suuruses). Kostja pole tõendanud, et vähendatud suuruses väljamõistetav elatis kahjustaks kostja teist last või tema enese ülalpidamist või tervikuna halvendaks kostja majanduslikku olukorda tervikuna. Kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mis annaksid täiendavalt teise lapsega või kostja enese ülalpidamisega seonduvalt aluse
Kuivõrd hageja ei ole enda taotlust kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks põhistanud ega toonud kohtu ette asjaolusid, miks on hagejale hädavajalik otsuse viivitamata täidetavus, ei kuulu nimetatud taotlus rahuldamisele ja otsus kuulub täitmisele alates jõustumisest. Kohus rahuldas hageja taotluse ja määras TsMS § 445 lg 1 kohaselt kindlaks täitmiskorra, mille kohaselt tuleb kostjat kohustada tasuma hagejale väljamõistetud elatist hageja ema U.S arveldusarvele. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsus tühistada ja rahuldada hagi täielikult. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Maakohus on arvestuste tegemisel võtnud aluseks Riigikohtu lahendi asjas nr 2-19-19160. Nimetatud lahend käsitles tagasiulatuvat elatise nõuet ja sellega seoses
Hageja on aga taotlenud elatist alates hagi esitamisest ja seega ei saa omada tähtsust, palju oli laps isaga enne hagi esitamist. 5 Alates hagi esitamisest on laps isaga olnud alla 7 päeva kuus. Kuni hagi esitamiseni maksis kostja elatist ja seda oma arvestuste järgi olenevalt lapse tema juures viibitud päevade arvust. Hageja neid summasid ei vaidlusta. Riigikohtu lahendi kohaselt asjas nr 2-23-8691 on elatis mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist puudutav otsus teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele elatise määramise lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Alaealise lapse huvidele ega menetlusökonoomia põhimõttele ei vasta lahendite tegemine, mille puhul on ette näha, et need ei vasta juba jõustudes tegelikule elukorraldusele ning esineb vajadus pöörduda kohtusse uue vaidlusega. Kui vanemalt nõutakse elatist
§-s 101 sätestatud alusel, ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Maakohus on põhjendamatult rahuldanud hagi osaliselt ja mõistnud välja elatise, mis ei kata lapse vajadusi, kuna laps on isa juures alla 7 päeva kuus. Maakohus on asja lahendanud pealiskaudselt ja on põhjendamatult teinud ebaseadusliku otsuse, mis soosib sisuliselt kostjat ja pole hageja huvidega kooskõlas. Kohtu järeldused on meelevaldsed ja ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja ei ole isaga üle 7 päeva kuus ja see, et ta enne hagi esitamist oli, ei puuduta alates hagi esitamisest nõutavat elatist ja edasiulatuvat elatist. Suhtluskorda pole ametlikult kindlaks määratud, aga kostja pole väitele, et laps on isaga kuus alla 7 päeva, vastu vaielnud. Maakohus on rajanud otsuse põhiliselt
Otsus on eeltoodust lähtudes vastuoluline, põhjendamatu ja menetlusnorme rikkuv. Kohtuotsuses puuduvad tõendid ja alused hagi osaliseks rahuldamiseks, hagi tuleb rahuldada täielikult. 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja ema U.S kanda. Maakohus lahendas asja õigesti. Maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Riigikohus on asjas nr 2-19-19160 selgitanud, millistel juhtudel saab elatise välja mõistmisel arvestada kohustatud vanema juures viibitud aega, kui suhtluskord ei ole kohtulahendiga kindlaks määratud. Riigikohus ei ole lahendis selgitanud, et seda saab rakendada üksnes tagasiulatuva elatise nõude puhul. Seega kehtib põhimõte nii tagasiulatuva kui ka jooksva elatise puhul. Riigikohus on leidnud lahendi nr 2-19-19160 punktis 15.5, et kui
lg 6 eeldused ei ole täidetud, ei muutu kohustatud vanema juures viibimise tõttu
alusel arvutatud elatise enda suurus, kuid see ei välista võimalust, et kohustatud vanema juures viibimise aeg on mõjuv põhjus
Seega on maakohus kohaldanud materiaalõigust õigesti ning Riigikohtu lahendi põhjendusi tuleb mõista selliselt, et kohustatud vanema juures viibitud aega tuleb arvestada elatise määramisel sõltumata sellest, kas nõutakse elatist tagasiulatuvalt või alates hagi esitamisest. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, kui palju on viibinud hageja kostja juures. Kuna vanemad ei ole kirjalikult suhtluskorda kokku leppinud ning kohtulahend puudub, siis ei oleks saanud kostja muul moel tõendada hageja ja kostja koosveedetud aja mahtu. Maakohus sai sellest lähtuda ka jooksva elatise välja mõistmisel, kuna puuduvad igasugused takistused ka edaspidi samas mahus suhtluse jätkamiseks ning ettenähtavas tulevikus on kostjal soov jätkata hagejaga suhtlust vähemalt samas mahus, kuid välistatud pole ka täiesti võrdne ajajaotus, mida kostja tegelikult sooviks. Hageja ema on küll püüdnud suhtlust takistada, aga hageja soovib kostja juures olla ning on seni veetnud 9–10 ööpäeva kuus kostja juures. Eksitav ja ebaõige on hageja väide, et kostja pole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja on kostjaga kuus alla 7 päeva. Kostja on 07.04.2025 hagivastuse punktis 2.8 sõnaselgelt vastu vaielnud hageja väitele ning hilisemas menetluses esitanud ka tõendid selle kohta, et hageja viibib rohkem kui 7 ööpäeva kuus kostjaga. Sellest on maakohus ka lähtunud. Hageja väide, 6 et laps on isaga 4–6 päeva, on paljasõnaline. Lähtuda tuleb lapse faktilisest elukorraldusest ning kostja on tõendanud, et hageja viibib tema juures keskmiselt 9–10 ööpäeva kuus. Hageja oma väidet päevade arvu osas tõendanud ei ole. Väide, et hageja ei vaidlusta kuni hagi esitamiseni kostja arvestuste alusel tasutud elatise summasid, jääb osaliselt ebaselgeks, kuivõrd hageja pole vastavat nõuet hagis esitanudki. Maakohtu otsus on jälgitav, motiveeritud ning seaduslik. Asjaolu, et otsus ei vasta hageja ootustele, ei tähenda, et otsus on kallutatud. Hageja ema on kasutanud oma õigusi pahauskselt. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult hagi osaliselt rahuldanud. Hageja väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt. 8. Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 8.1. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus rikkus materiaalõigust, kui kohaldas
lg-s 6 sätestatud põhimõtet ka praegusel juhul ja arvestas mh aastast perioodi, mis eelnes hagi esitamisele. Seejuures on maakohus põhjendatult viidanud ka sellele, et kuivõrd hagi esitati 16.03.2025 ja maakohus tegi otsuse 22.09.2025, polnud maakohtul ka võimalik arvestada aastast perioodi alates hagi esitamisest. Lisaks leiab ringkonnakohus, et asjaolu, et Riigikohtu lahend asjas nr 2-19-19160 käsitles tagasiulatuva elatise nõuet, ei muuda
Nimetatud lahendist ei tulene, et
Kostja on põhjendatult viidanud, et nimetatud asjas on selgitatud, millistel juhtudel saab elatise välja mõistmisel arvestada kohustatud vanema juures viibitud aega, kui suhtluskord pole kohtulahendiga kindlaks määratud. 8.2. Õige on iseenesest ka hageja väide, et tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 2-23-8691 on elatis mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks. Seega tuleb elatist puudutav otsus teha selliselt, et see vastaks võimalikult palju lapse elukorraldusele elatise määramise lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Riigikohus on ka hilisemas praktikas vastavat seisukohta korranud, leides, et kohus ei saa lapse ja kohustatud vanema koos veedetava aja väljaselgitamisel lähtuda üksnes minevikusündmustest. Neid on oluline arvestada, kuid kuna elatis on mõeldud esmajoones lapse jooksvate vajaduste katmiseks, tuleb kohtutel
lg 6 järgi elatise vähendamisel hinnata, kui palju veedab laps kohustatud vanemaga koos aega elatise kohta tehtava lahendi eeldatava jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus (vt RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454, p 15; vt ka RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 18). Hageja nõuab elatist küll edasiulatuvalt, kuid hindamaks, kui sagedasti laps isa juures viibib, võis maakohus lähtuda senisest korraldusest ja arvestada viibimise aega aasta jooksul enne hagi esitamist. Samas tuli maakohtul arvestada ka hagi esitamisele järgnevat aega, et otsus vastaks ka lapse elukorraldusele elatise lahendi jõustumise ajal ja ettenähtavas tulevikus. Ringkonnakohtu hinnangul on seda ka maakohus arvesse võtnud. Hageja on viidanud, et laps on olnud alates hagi esitamisest isaga koos alla 7 päeva kuus, suhtluskorda pole küll kindlaks määratud, kuid hageja väitel pole kostja vastavat väidet vaidlustanud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kostja on selgesõnaliselt hageja väite 7 vaidlustanud (dtl 30). Maakohus on otsuses hinnanud lisaks hagi esitamisele eelnenud aastasele perioodile ka lapse viibimist isa juures pärast hagi esitamist. Maakohus leidis, et pärast hagi esitamist on
lg 6 kohaldamine põhjendatud, kuivõrd poolte vastustes esile toodust, sh kostja poolt esitatud fotodest (dtl 106–127) tulenevalt on hageja jätkuvalt viibinud lühemaid ja pikemaid perioode kostja juures. Seejuures ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige hageja kohtumenetluses esitatud väide (dtl 184), justkui poleks kostja esitanud tõendeid hageja viibimise kohta kostja juures alates
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.