) § 119 lg 1 ls 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p 1 menetlusabi eeldustele osas, milles tema enda sissetulek ei võimalda 944,45 euro suurust riigilõivu tasuda, kuid menetlusabi andmise üle otsustamisel tuleb
MS) § 186 järgi hinnata kogu leibkonna majanduslikku olukorda, sealhulgas abikaasa sissetulekuid ja vara. Kaebaja pension on 756 eurot kuus, abikaasa palk ja pension kokku 2141,89 eurot ning leibkonna kogusissetulek ligikaudu 3000 eurot kuus. Kohus pidas osa kaebaja esitatud kuludest põhjendatuks, kuid leidis, et toidu-ja riiete kulud olid keskmisest kõrgemad ning vähendas need mõistlikule tasemele. Kohtu hinnangul olid leibkonna vältimatud püsikulud ligikaudu 1150 eurot kuus, mistõttu jäi perele igakuiselt vabaks umbes 1850 eurot. Kohus arvestas ka vara olemasolu: kaebajale kuuluvat umbes 7000 euro väärtuses sõiduautot ning abikaasale kuuluvaid kinnistuid Tallinnas ja Harjumaal. Kohus märkis, et kuigi vara ei pruugi olla kiiresti realiseeritav, näitab see siiski leibkonna üldist majanduslikku võimekust. Perekonnaseaduse järgi on abikaasad kohustatud ühiselt perekonda ülal pidama ning seetõttu tuleb arvesse võtta kogu leibkonna rahalist seisu. Kohus leidis, et isegi juhul, kui suurema osa püsikuludest kannaks ajutiselt abikaasa, oleks kaebajal võimalik riigilõiv tasuda. Kaebaja väidet, et vaidlus ei puuduta abikaasat ning riigilõivu tasumine põhjustaks talle šoki, kohus piisavaks ei pidanud. Samuti ei olnud esitatud objektiivseid põhjuseid, miks pere käsutusse jäävat raha ei saaks kasutada riigilõivu tasumiseks. Seetõttu jättis kohus menetlusabi taotluse rahuldama, jättis kaebuse käiguta ning andis tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et tähtajaks tasumata jätmisel tagastatakse kaebus. 5. D.H esitas 25.05.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 30.04.2026 määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja vaidlustab määruse osas, millega jäeti rahuldamata tema menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kaebaja palub esmalt täielikku vabastamist 944,45 euro suuruse riigilõivu tasumisest, alternatiivselt osalist vabastamist või riigilõivu tasumist osamaksetena. Kohus on ekslikult samastanud abikaasa sissetulekud kaebaja vabalt kasutatavate vahenditega. TsMS § 186 lg 1 võimaldab küll arvestada koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekuid, kuid sellest ei tulene abikaasa kohustust rahastada menetlusosalise isiklikku avalik-õiguslikku kohtuvaidlust. Vaidlus puudutab üksnes MTA tehtud vastutusotsust kaebaja suhtes ning abikaasa ei ole menetlusosaline ega võimaliku kohustuse adressaat. Kohtu järeldus põhineb oletusel, et abikaasa kataks suurema osa pere püsikuludest, kuid kohus ei ole tuvastanud, et kaebajal oleks tegelik ligipääs abikaasa rahalistele vahenditele või et abikaasa oleks nõus riigilõivu tasuma. Samuti ei ole abikaasa vara käsitatav likviidsete vahenditena, mida saaks eelduslikult kasutada kaebaja kohtuvaidluse rahastamiseks. Seega kaebaja õigus kohtusse pöörduda sõltub kolmanda isiku – abikaasa valmisolekust menetluskulusid kanda, mis ei ole kooskõlas menetlusabi eesmärgiga ega tõhusa kohtuliku kaitse põhimõttega. 2
lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. 8. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb kõigepealt lähtuda
lg 1 p-s 1 sätestatust, mille järgi menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada ka taotleja ja tema perekonnaliikmete sissetulekut ja vara ning muid olulisi asjaolusid (
MS § 186 lg 1). Menetlusabi andmise tingimuste sidumine selle taotleja majandusliku seisundiga ja tema kaebuse eduväljavaadetega on ka Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangul põhjendatud (vt nt Steel ja Morris vs. Ühendkuningriik, nr 68416/01, 15.02.2005, p 62). 9.
lg 1 on abinõu perspektiivitute ja pahatahtlike kaebuste tõrjumiseks (RKÜKo 3-3-1-35-15, p 44). Sealjuures tuleb kaebuse perspektiivikuse hindamisel arvesse võtta asja tähendust menetlusabi taotlejale (
Halduskohus ei ole pidanud kaebust perspektiivituks või kaebajale väheoluliseks. Võttes arvesse, et vaidlustatud vastutusotsusega nr 12.2-3/066534 määrati kaebajale tasumiseks 31 481,50 euro suurune maksukohustus, on vaidlus kaebaja jaoks ilmselgelt olulise tähendusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesolevas menetlusstaadiumis asuda seisukohale, et kaebus oleks ilmselgelt eduväljavaateta. Kaebaja vaidleb sisuliselt vastu sellele, et ta oleks juhatuse liikmena teadlikult või raskest hooletusest jätnud täitmata maksuseadusest tulenevad kohustused ning vaidlustab MTA järeldused tema väidetava passiivsuse ja kontrollkohustuse rikkumise kohta. Kaebusest nähtuvalt ei piirdu kaebaja üksnes üldsõnalise mittenõustumisega vastutusotsusega, vaid esitab konkreetseid vastuväiteid talle etteheidetava käitumise, tehingute ajastuse, teiste isikute rolli ning maksuhalduri põhjenduste piisavuse kohta.
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi piirang on sobiv, kui see soodustab eesmärki, et kohtusse ei esitata põhjendamatuid või pahatahtlikke kaebusi ning riigieelarvevahendeid kasutatakse säästlikult. Vaieldamatult ebaproportsionaalne on sobivuse mõttes abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist (RKÜKo 12.04.2026 asjas nr 3-3-1-35-15, p 37). Praegusel juhul ei ole vaidlustatud menetlusabi piirangu puhul sellise olukorraga tegemist. 3
MS § 186 lg 1 kohaselt hinnata täiendavalt kogu leibkonna majanduslikku olukorda tervikuna. Käesolevas asjas ei nähtu, et perekonnal puuduks täielikult võimalus 944,45 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Arvestades leibkonna kogusissetulekut ja pärast vältimatute kulude kandmist alles jäävat summat, ei ole põhjendatud kaebaja täielik vabastamine riigilõivu tasumisest. Ringkonnakohus arvestab siiski, et kaebajale kuuluvale sõiduautole turuväärtusega ligikaudu 7000 eurot on seatud MTA käsutamiskeeld ning tegemist ei ole vabalt realiseeritava varaga. Samuti ei kujuta kaebaja abikaasale kuuluvad kinnistud ja korter endast käesolevas olukorras likviidset vara, mille arvel oleks võimalik riigilõivu viivitamata tasuda. 11. Põhiseaduse § 15 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Õigus saada menetlusabi on osa põhiõigustest tõhusale kohtulikule kaitsele. Riigikohus on rõhutanud, et kui menetlusabi andmine on välistatud olukorras, kus isikul puuduvad tegelikud vahendid riigilõivu tasumiseks, ei ole kohtusse pöördumine pelgalt raskendatud, vaid isik võib jääda sellest võimalusest täielikult ilma (RKÜKo 12.04.2026 asjas nr 3-3-1-35-15, p 41). Käesolevas asjas ei nähtu, et kaebajal oleks võimalik riigilõivu tasuda vabalt kasutatava vara arvel või ühekordse maksena ilma tema ja leibkonna tavapärast toimetulekut oluliselt mõjutamata. Samas ei anna tuvastatud asjaolud alust järeldada, et kaebaja ja tema leibkond oleksid täielikult maksejõuetud või et neil puuduks igasugune võimalus menetluskulude kandmises osaleda. Arvestades abikaasade ühist 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.