KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-24-13023 Aktsiaselts X (pan

§ 5lg 2 ja § 30 lg 31).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts X (likvideerimisel) (võlgnik) esitas
2. augustil 2024 Tartu Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Kohus määras
3. oktoobri 2024 määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina makstava summa suuruseks 8000 eurot ja maksmise tähtajaks
4. november
5. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasusid kohtu määratud summa kokku 8000 eurot HRX AS (2110 eurot), osaühing Oberis (5145 eurot) ja Nurme Production OÜ (745 eurot). Tartu Maakohus kuulutas
6. novembril 2024 välja Aktsiaseltsi X (likvideerimisel) pankroti ja nimetati pankrotihalduriks Olev Kuklase. Võlausaldajad HRX AS, osaühing Oberis ja Nurme Production OÜ esitasid
7. augustil 2025 Tartu Maakohtule ühise avalduse, milles taotlevad

§ 30lg 3 alusel Aktsiaseltsi X endistelt juhatuse liikmetelt K.T.

ja C.I solidaarselt deposiidina tasutud 8000 euro hüvitamist: HRX AS-le 2110 eurot, osaühingule Oberis 5145 eurot ja Nurme Production OÜ-le 745 eurot. Võlausaldajad leiavad, et pankrotihalduri aruande punkti 6 kohaselt kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja juba

1. aastal. Samuti ei ole võlgnik esitatud
2. a majandusaasta aruannet.
3. a olid võlgniku juhatuse liikmeteks K.T. ja C.I. Juhatuse liikmetel oli kohustus esitada võlgniku pankrotiavaldus vastavalt äriseadustikus (ÄS) § 306 lõikes 31 sätestatule.
4. a esitatud pankrotiavaldus likvideerija Kaimar Kuninga poolt tõi kaasa olukorra, kus võlgnikul puudus vara pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrotihalduri aruande kohaselt oli
5. a võlgnikul veel piisavalt vara, et kanda pankrotimenetluse kulusid.
6. Maakohus jättis
7. aprilli 2026 määrusega rahuldamata puudutatud isikute taotluse menetluse peatamiseks, rahuldas avalduse ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt välja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud summad järgnevalt: HRX AS kasuks 2110 eurot, osaühingu Oberis kasuks 5145 eurot ja Nurme Production OÜ kasuks 745 eurot. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
8. Puudutatud isikud esitasid
9. aprillil 2026 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid maakohtu
10. aprilli 2026 määruse tühistada, teha asjas uus määrus, millega jätta avaldus täies ulatuses rahuldamata ning mõista avaldajatelt solidaarselt välja puudutatud isikute kasuks viimaste menetluskulud mõlemas kohtuastmes.
11. Maakohus leidis, et puudutatud isikute määruskaebus ei ole põhjendatud ja edastas
12. mail 2026 määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Maakohtu
14. aprilli 2026 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust seda tühistada.
15. TsMS § 667 lg 1 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja selle määruse peale ei saa edasi kaevata Riigikohtule, võib ringkonnakohus määruse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 30lg-st 31 tulenevalt on määruskaebeõigus piiratud ringkonnakohtuga.

Riigikohtule ringkonnakohtu määruse peale kaevata ei saa (

§ 5lg 2).

2 Eelnevast tulenevalt ei ole käesolev määrus edasikaevatav ning ringkonnakohus jätab sellest välja kirjeldava ja põhjendava osa. 7. Praeguses asjas tuginevad võlausaldajad oma nõudes

§ 30

lg-le 3, mis annab nõudeõiguse isikule, kes on teinud deposiiti makse, vältimaks võlgniku maksejõuetusmenetluse raugemist. Ringkonnakohus selgitab, et vaatamata sellele, et võlgnik esitas ise pankrotiavalduse, sätestab

§ 30

lg 3 üldisest tõendamiskoormisest olulise erandi, pöörates pooltevahelise tõendamiskoormise ümber. Seda, et pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik on oma kohustust rikkunud, ei pea tõendama nõude esitanud võlausaldaja, vaid pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isik peab tõendama, et ta ei ole oma kohustust rikkunud. Seega lihtsustab

§ 30

lg-s 3 sätestatud tõendamiskoormis oluliselt võlausaldaja õiguslikku positsiooni, kuna ta ei pea tõendama pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isiku poolset kohustuse rikkumist. Seadusandja on deposiidina tasutud rahasumma kandmise riski asetanud võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikute kanda, tehes selle sissenõudmise nendelt võimalikult lihtsaks, julgustamaks võlausaldajaid selliseid makseid deposiiti tegema (vt ka P. Varul jt. Pankrotiseadus I. Kommenteeritud väljaanne