Obsah (5)

§ 371§ 372§ 168§ 150§ 660

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Anna Liiv Kohtujurist Lii Zerel Määruse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-26-2795 Tsiviilasi V P hagi R S, T S

§ 371sätestatud aluste esinemisel.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 371 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning lg 2 kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Hagiavalduse kohaselt palub hageja määrata kindlaks maatükkide Xxxx ja Xxxx vaheline piiri asukoht vastavalt olemasolevale piirdeaiale, kuivõrd vaidlusalune piirdeaed on pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni.
2. Kohus on seisukohal, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hageja õiguste rikkumine ei ole võimalik.
3. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 129 lg 1 sätestab, et kinnisasja omanik peab naabri põhjendatud nõudmisel aitama piiri kindlaks teha, st naaberkinnisasjade omanikel on kohustuse osaleda kinnisasjade piiri kindlakstegemises. Kui kinnisasja omanik seda kohustust ei täida, on naaberkinnisasja omanikul võimalik kasutada järgmisi õiguslikke meetmeid, sh esitada naaberkinnisasja omaniku vastu käesoleva paragrahvi alusel hagi ning nõuda piiri kindlaksmääramises osalemist ning piiri kindlaksmääramist kohtu poolt.
4. AÕS § 129 lg-st 1 tuleneva nõude peamine eeldus on sätte sõnastuse kohaselt "põhjendatud vajadus". Põhjendatud vajadus eksisteerib sisuliselt juhul, kui kinnisasjade vahelist piiri ei ole võimalik üldiste reeglite alusel kindlaks teha, st kui on tegemist piirisegadusega. Nõue kuulub kinnisasja omanikule ning on suunatud naaberkinnisasja omaniku vastu.
5. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas põhjendatud vajadus piiri kindlaksmääramiseks, sest kinnisasjade vaheline piiri on võimalik kindlaks teha üldiste reeglite alusel, st kinnisasjade Xxxx(registriosa nr xxxx) ja Xxxx (registriosa nr xxxx) piirid 2 2-26-2795 on katastrinumbritega vastavalt xxxx ja xxxx määratud. Seega ei ole antud juhul tegemist piirisegadusega.
6. Ühtlasi selgub hagis avaldust ühemõtteliselt, et hageja saab aru, et aed, mis asub Xxxx kinnistul, ei kulge mööda piiri, st ei kattu katastripiiriga. Hageja ei eita katastripiiri olemasolu kui juriidilist orientiiri, kuid rõhutab, et nimetatud piir ei ole kunagi olnud looduses tähistatud ega poolte poolt faktilises kasutuses arvesse võetud.
7. Hageja avaldused on ka selgelt vastuolulised. Ühelt poolt märgib hageja, et hagi ei ole suunatud omandiõiguse tunnustamisele ühelegi osale kostjale kuulvast kinnistust ega nõusoleku saamisele maa kasutamiseks. Hageja ei esita nõudeid piirdeaia ümberpaigutamiseks. Teiselt poolt on hageja hinnangul vaidluse keskmes see, kus piir on pika aja jooksul faktiliselt eksisteerinud ning millest pooled on lähtunud ning „mõistliku, stabiilse ja pika aja jooksul väljakujunenud faktilise olukorra säilitamine.“
8. Sellest tulenevalt palub hageja määrata kindlaks kinnistute Xxxx (katastritunnus xxxx) ja Xxxx (katastritunnus xxxx) vaheline piir vastavalt hagiavalduses kirjeldatud faktilisele olukorrale ja olemasolevale piirdeaiale ja tuvastada, et vaidlusalune piirdeaed on pikaajaliselt täitnud kinnistute vahelise piiri tähistamise funktsiooni ning olnud pooltele nähtav ja arusaadav orientiir piiri kulgemise osas.
9. Seega kuigi hageja ühelt poolt avaldab, et ta ei soovi valdust kostja kinnistu osale, mis jääb piirdeaiast Xxxx kinnistu poole, on hagis esitatud nõuded suunatud sellele, et muuta kinnistute tegelikke piire, millised on ühemõtteliselt selged, sellisteks, et need järgiks hoopis kostjate kinnistul kulgeva piirdeaia joont. Tegemist ei ole AÕS § 129 kohaldamisalasse jääva olukorraga. Xxxx kinnistu omanikul on AÕS § 68 järgi täielik õiguslik võim asja üle, sh õigus oma kinnistu piires asja vallata, kasutada ja käsutada, see õigus laieneb kõikidele kinnistul asuvatele olulistele osadele, asjadele ja päraldistele.
10. Vastavalt eeltoodule ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik ning hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, hagi ei ole esitatud ka eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus keeldub

§ 371lg 2 p-de 1 ja 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

16.

§ 372

lg 4 lause 2 alusel tagastab kohus hagiavalduse hagejale pärast kohtumääruse jõustumist.

§ 372

lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et hagiavaldust ei ole esitatud ja et hagiavaldust ei ole olnud kohtu menetluses. Esialgse õiguskaitse avalduse lahendamine

1. Ühes hagiavaldusega esitas hageja õigussuhte esialgseks reguleerimiseks ja faktilise olukorra säilitamiseks taotluse keelata kostjatel kuni vaidluse lahendamiseni teha mistahes toiminguid, mis võivad piirdeaeda või selle asukohta muuta või kahjustada.
2. Kohus selgitab, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada vaid siis, kui esinevad

§-s 377 sätestatud eeldused, st hagiavaldus ja esialgse õiguskaitse avaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagiavaldus on lubatav. Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 19.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Käesoleval juhul hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. 3 2-26-2795 20. Kohus selgitab, et kui kohus on keeldunud hagiavalduse menetlusse võtmisest ja hagiavalduselt on tasutud riigilõiv, siis on hagejal õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 2 alusel.

21.

§ 660

lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg 5 esimene lause võimaldab esitada hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohtumääruse peale määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik 4