Obsah (6)

§ 444§ 174§ 175§ 177§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-21594 Tsiviilasi Aktiva Finan

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Esialgne võlausaldaja AS Inbank Finance ja V K (kostja) sõlmisid 04.07.2024 „jaga osadeks“ makseviisi lepingu nr xxxx. 07.10.2024 sõlmiti kokkulepe nr xxxx makseviisi muutmiseks. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 849,52 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud tingimuste järgi, st kolme võrdse osamaksena. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 109,14 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 740,40 eurot. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Esialgne võlausaldaja saatis 05.12.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning 27.12.2024 teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. AS Inbank Finance loovutas 30.12.2024 nõude Aktiva Finance Group OÜ-le (hageja) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kohtu selgitused

§ 444lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 338 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja 2 kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 338 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja eeldatavat tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 169 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 169 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (

§ 177

lg 4).

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes

§ 317

lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada. (allkirjastatud digitaalselt) 3