Obsah (10)

§ 444§ 173§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 4842§ 178§ 317

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Helina Mark Kohtujurist Claudia Järve Otsuse tegemise aeg ja koht 5. märts 2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-121025

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2

1. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetanud 23.01.2026 väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostjal tuli esitada hagile vastus hiljemalt 06.02.
2. Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud. 4.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

1. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulud 434 eurot (3,5 töötundi tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
2. Kohtute Infosüsteemi andmetel on hageja asjas tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu 100 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtu poolt kontrollitud ning tegemist on põhjendatud menetluskuluga.

§ 138

lg-test 1, 2 ning

§ 139

lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. 7. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele ja muudele toimingutele lugeda kokku 1 tund. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.06.2023 seisukohale tsiviilasjas nr 222-139092, milles ringkonnakohus leidis, et kui esitatud hagiavaldus on õiguslikult lihtne tüüphagi, siis ei eelda hagiavalduse koostamine tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi. Tüüphagi esitamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad (Tallinna Ringkonnakohtu 14.04.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-11647). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu määr 100 eurot/h (koos käibemaksuga 124 eurot/h) põhjendatud. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 124 eurot (sh käibemaks). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot (

§ 4842). 8.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista kokku 244 eurot (100+124+20) ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 9. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 3 10. Maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kohtul kostjale materjale mõistliku aja jooksul ja registrites näidatud kontaktidel kätte toimetada. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tuvastas läbi korteriomaniku kinnituse, et kostja ei ela rahvastikuregistris märgitud aadressil xxxx. Tööandjale tehtud päringu vastuse kohaselt on ka tööandja lõpetanud kostjaga töölepingu. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vastas 17.11.2025, et nende andmetel on kostja elukoha aadressiks xxxx, kuid PPA-l puuduvad andmed isiku viibimise kohta nimetatud aadressil. Kostja tegelik elukoht ei ole teada ja kõiki võimalikke vahendeid kasutades ei olnud võimalik seda välja selgitada. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole ülalkirjeldatud asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et

§ 317

lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse

§ 317

lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Helina Mark kohtunik 4