S § 423 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui V.Q ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – V.Q suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista V.Q-lt riigituludesse menetluskuludena
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja v.adv Brigitta Mõttusele makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 150 €,
lg 1 p 3 alusel isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 € ja
lg 1 p 2 alusel sundraha 750 €, kokku 984 €.
lg 3 alusel ja arvestades V.Q varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või a/a nr: 1 1-18-3619 EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700028032. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend – CD-R plaat, 16.08.2017 Häirekeskuse kõnesalvestisega – jätta
EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kriminaalasjas nr 17267000685 süüdistatakse V.Q-d selles, et tema juhtis 16.08.2017 kella 10.40 ajal sõiduautot N J registreerimismärgiga xxxxxx, millega liikus Pärnu linnas mööda Laine tänavat Mai tänava suunas ning Laine tänava ja Mai tänava ristmikul parempöörde sooritamisel ei olnud tähelepanelik jättis veendumata, et Mai x juures reguleerimata ülekäigurajal ei ületa jalakäija sõiduteed, mille tulemusel sõitis ette juhi suhtes paremalt vasakule reguleerimata ülekäigurajal tõukerattal teed ületavale S.G-le. Liiklusõnnetuse tagajärjel sai S.G isiku ekspertiisiakti nr 17E-LäI0053 kohaselt eluohtliku tervisekahjustuse parema reieluu lahtise murru näol, põrutushaava koos nahamarrastustega parema silma piirkonnas ja katkendlikud nahamarrastused kogu kehal. Oma käitumisega rikkus V.Q järgmisi liiklusseaduse (edaspidi LS) nõudeid: § 14 lg 2 , mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. § 33 lg 1, mille kohaselt juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. § 35 lg 1, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuriliikuri juhti, robotliikurit ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. § 35 lg 8, mille kohaselt tohib ülekäigurajale sõita vaid siis, kui juht on kindel, et tal ei tule sellel seisma jääda. Seega V.Q, mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumisega ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske 2 1-18-3619 tervisekahjustus, pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav V.Q jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus .V.Q-le KarS § 423 lg 1 järgi karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust, milline jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui V.Q ei pane 1 (üks) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes
S § 423 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista
lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult riigituludesse sundraha 750 €, ekspertiisi teostamisega seotud kulu 84 € ja tasu riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses 150 €.
lg 3 alusel ja arvestades V.Q varalise seisundiga, võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit V.Q suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.