Obsah (7)

§61§316§306§313§180§175§179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg Kriminaalasja number Viru Maakohus 09.12.2025 1-25-3111 (25244050349) Kohtunik Anne PALMISTE Rahvakohtunikud Siiri EERO Lauri IRO Kohtuistung

§61

hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Kokkuvõtteks leiab maakohus, et antud juhul tuleb jaatada süüdistatava vastutust eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest kannatanule. Aluseid süüdistatava õigeksmõistmiseks maakohus ei tuvastanud. Samuti ei nõustu maakohus kaitsja seisukohaga süüteo ümberkvalifitseerimise ja hädakaitse seisundi osas. Need põhjendused on toodud kohtuotsuses eespool. Vastavalt KarS §32 lg.1 saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu. Vastavalt KarS §33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Maakohus leiab, et Aleksandr Tretjakov on talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv ning tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. 10 Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07 ja 24.10.2011 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-77-11). Vastavalt Riigikohtu 17.06.2013 lahendile kohtuasjas nr.3-1-1-58-13 tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks Karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, seejärel tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Samuti tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel juhindub maakohus ka Riigikohtu 03.04.2023 kohtuasjas nr.1-22-227 ja 12.02.2008 lahendist kohtuasjas nr.3-1-1-91-

1. lahendist Eeltoodust tulenevalt on karistamise esmaseks aluseks isiku süü. KarS 4-nda peatüki mõttest ning tulenevalt KrMS §306 lg.1 p.5 – 7 ja 9 tuleb maakohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega kui üksnes kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Siiski ei ole karistuse kohaldamine täiel määral taandatav õigusküsimuse lahendamiseks ning õiguslikke piire arvestav konkreetse karistusmäära valik on siiski kohtu siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Lisaks sellele arvestab maakohus karistuse määra ja liigi valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. KarS §118 lg.1 p.1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Seega on sanktsiooni keskmine määr 8 aastat, mis tuleb karistuse määra mõistmisel võtta lähtepunktiks. Maakohus hindab, et süüdistatava poolt toimepandud eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisel ei olnud tema teosüü väike, kuna ta lõi kannatanule noaga rindkere piirkonda, kus üldteadaolevalt on mitmed elutähtsad organid, seega elutähtsasse 11 piirkonda. Seda, et teosüü ei ole väike, kinnitab ka kannatanule tekitatud vigastus (oht elule). Kannatanu ei kujutanud seejuures süüdistatavale mingit ohtu. Süüdistatav kasutas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda otsese tahtlusega, põhjustades sellega kannatanule nii füüsilist valu kui tervisekahjustuse. Samas peab maakohus oluliseks ka märkida, et süüdistatav ja kannatanud olid head tuttavad, kannatanu võimaldas ilma kindla elukohata süüdistataval peale vanglast vabanemist asuda elama enda juurde 1-toalisesse korterisse. On tõenäoline ja eluliselt usutav, et arusaamatused nende vahel olid rahalistel teemadel (süüdistatava osa kommunaalkulude tasumisel ja söögi ostmine), ka tunnistaja A S kinnitas, et oli mitmel korral võtnud tasumise jutuks. Oluline on täheldada ka seda, et kuigi kannatanul oli eluohtlik vigastus, ei olnud kannatanu maakohtu istungil süüdistatava suhtes vaenulik ning ei avaldanud oma arvamust karistuse liigi ja suuruse osas. Samuti ei ole maakohtule teadaolevalt kannatanu tervislik seisund käesoleval ajal halb. Kannatanu kinnitas maakohtu istungil, et ta on suuteline ristküsitluse ajal seisma ja et ta töötab korteriühistus kojamehena, mis teadupärast on füüsilist jõudu nõudev töö. Karistust kergendavateks asjaoludeks loeb maakohus süü tunnistamist ja süüdistatava käitumist peale noaga löömist ehk kiirabi kutsumist. Raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Kokkuvõtteks peab maakohus võimalikuks karistada süüdistatavat alla keskmist määra jääva karistusega, kuna arvestab siinjuures kõik eelpoolnimetatud asjaolusid. Kokkuvõtteks mõistab maakohus süüdistatavale karistuseks 5 aastat vangistust. Vangistust sanktsiooni miinimummääras ei pea maakohus põhjendatuks. Nagu maakohus juba eespool viitas, on süüdistatav varem korduvalt karistatud ja kandnud ka reaalset vangistust. Tulenevalt Riigikohtu praktikas korduvalt väljendatud seisukohast saab kohus alles pärast seda, kui on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse kuriteo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetud karistus, kaaluma seda, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (vt. ka Riigikohtu 20.02.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-99-06). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamise ei ole karistuse liik (vt. ka Riigikohtu 13.05.2004 lahend kohtuasjas nr3-1-1-40-04). Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas tuleb süüdistatavat karistada tähtajalise reaalse vangistusega, kuivõrd toimepandud kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea maakohus võimalikuks vabastada süüdistatavat vangistusest tingimisi. Eesti Vabariigi karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele. Nagu maakohus juba eelpool viitas, on kohtupraktika asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks. Erinevalt karistuse mõistmisest on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või koostoimes teevad karistuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks. Eeltoodust tulenevalt on karistuse reaalne ärakandmine KarS regulatsiooni silmas pidades reegel ning karistusest tingimisi vabastamine sellest selgelt irduv erand, mille rakendamisele 12 on seaduses seatud konkreetsed tingimused. Need tingimused oleksid KarS §73 lg.1 ja §74 lg.1 sõnastust silmas pidades järgmised – vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja/või süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumiseks. Käesolevas kriminaalasjas ei tuvastanud maakohus ühtegi sellist märkimisväärset erandlikku asjaolu. Karistusregistri andmetel on süüdistataval 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 3 kehtivat väärteokaristust, info rahatrahvide täitmise kohta puudub. Lisaks sellele iseloomustab süüdistatavat 7 arhiveeritud kriminaalkaristust ja 9 arhiveeritud väärteokaristust. Nii kehtivatest kui ka arhiveeritud karistustest nähtub, et süüdistataval on probleemid nii alkoholi kuritarvitamise kui ka vägivalla ohjeldamisega. Karistusest tingimisi vabastamist välistab ka KarS süstemaatiline tõlgendamine, mille kohaselt peab tingimisi karistusest vabastatu katseaeg olema mõistetud vangistusest pikem. Käesoleval juhul KarS §73 lg.3 ja §74 lg.3 seda ei võimalda, kuna maakohus mõistab süüdistatavale karistuseks vangistuse 5 aastat. Vastavalt KarS §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Riigikohus on siinkohal selgitanud, et eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka arvamine võib kohtuotsuses väljenduda kahel viisil. Juhul, kui isikult on kriminaalmenetluses võetud vabadus pausideta kuni vangistuse mõistmiseni ja teda vangistusest ei vabastata, tuleb karistuse kandmise algusajaks lugeda isiku vahistamise või kahtlustatavana kinnipidamise päev. Juhul, kui isik on viibinud vaheldumisi eelvangistuses ja vabaduses, tuleb eelvangistuses viibitud ajavahemikud summeerida ning nende arvelt ärakantavat vangistust vähendada. (vt. ka Riigikohtu 30.05.2017 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-29-17). Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et süüdistatav oli kahtlustatavana kinni peetud 05.04.
2. Eeltoodu alusel on süüdistatava karistuse kandmise algus 05.04.2025.

§316

vabastatakse vahistatud süüdistatav istungisaalis viivitamata, kui ta mõistetakse õigeks, vabastatakse karistusest või teda ei ole karistatud vangistusega. Kuna käesolevas kriminaalasjas ei ole tegemist ühegi nimetatud asjaoluga, jätab maakohus süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

§306

lg.1 p.13 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

§313

lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Kohtuvaidlustes leidis ringkonnaprokurör, et süüdistatava T-särk tuleks süüdistatavale tagastada, kannatanu T-särk ja nutitelefon tuleks kannatanule tagastada ja ülejäänud asitõendid hävitada. Kaitsja asitõendite osas seisukohta ei avaldanud. 13 Maakohus nõustub ringkonnaprokuröri seisukohaga ja leiab, et - veretaolise vedelikuga määrdunud kollast värvi T-särk, mis asub 22.04.2025 asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr.25ATH34549 alusel Ida Prefektuuris – tuleb tagastada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg.3 p.2 alusel Aleksandr Tretjakovile - nuga ja valget värvi nutitelefon HTC, mis asuvad 22.04.2025 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.25ATH34549 alusel Ida Prefektuuris – tuleb tagastada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg.3 p.2 alusel V Sile - verega määrdunud sinist värvi särk, mis asub 22.04.2025 asitõendi üleandmisevastuvõtmise akti nr.25ATH34549 alusel Ida Prefektuuris – tuleb hävitada peale kohtuotsuse jõustumist KrMS §126 lg.3 p.4 alusel.

§306

lg.1 p.14 lahendab kohus kohtuotsuse tegemisel küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad.

§180

lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§175lg.1 p.9 kuulub menetluskulude hulka muuhulgas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Vastavalt Kar

S §4 lg.2 on sama seadustiku §118 lg.1 p.1 järgi kvalifitseeritav kuritegu esimese astme kuritegu.

§179

lg.1 p.1 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteo süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrusele nr.87 on töötasu alammäär 2025 summas 886 €. Eeltoodu alusel kuulub Aleksandr Tretjakovilt väljamõistmisele riigituludesse sundraha summas 2215 €.

§175

lg.1 p.3 kuuluvad menetluskulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas olid ekspertiisiaktidena esitatud: - DNA-ekspertiisiakt nr.25E-GE00386-01 summas 1050 € - Isiku kohtuarstlik ekspertiisiakt nr.25E-AOI00121-01 summas 155 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku mõista süüdistatavalt välja kõik menetluskulud. Kaitsja palus kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et kõik ekspertiiside tegemisega seotud menetluskulud tuleb süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega välja mõista. Maakohus märgib, et ekspertiisid olid vajalikud ja andsid vajalikku tõenduslikku teavet, mistõttu on vaja kõik nende tegemise kulud süüdistatavalt välja mõista.

§175

lg.1 p.4 kuuluvad menetluskulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 14 Kohtueelses menetluses oli Aleksandr Tretjakovi kaitsjaks riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas järgmised taotlused: - 07.04.2025 taotlus summas 219,60 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 05.05.2025 määrusega summas 219,60 € - 15.05.2025 taotlus summas 73,20 €. Taotlus on rahuldatud Ida Prefektuuri eriasjade uurija O K Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 21.05.2025 määrusega summas 73,20 € - 02.06.2025 taotlus summas 131,76 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2025 määrusega summas 131,76 € - 02.06.2025 taotlus summas 131,76 €. Taotlus on rahuldatud Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Liina Pikma Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise 03.06.2025 määrusega summas 131,76 €. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja palus kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga selles, et kõik kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasud summas 556,32 € tuleb süüdistatavalt seoses süüdimõistva kohtuotsusega välja mõista. Kohtulikus menetluses oli Aleksandr Tretjakovi kaitsjaks riigi õigusabi korras samuti vandeadvokaat Leelo Viil, kes esitas 15.10.2025 tasutaotluse summas 1339,82 € (s.h. nõustamine Viru Vanglas 24.06.2025 ja telefoni teel 72 €, 12.10.2025 ettevalmistus üldmenetluseks 216 €, 14.10.2025 ettevalmistus kohtuvaidlusteks 144 €, 16.07.2025 eelistungil osalemine 36 €, 14.10.2025 kohtuistungil osalemine 191 €, 15.10.2025 kohtuistungil osalemine 96 €, 24.06.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn-Jõhvi 15 €, 14.10.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn-Jõhvi 30 €, 15.10.2025 tasu sõidule kulutatud aja eest Tallinn-Jõhvi 30 €, 24.06.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 50,10 €, 14.10.2025 sõidukulud Tallinn-Jõhvi-Tallinn 100,20 €, 15.10.2025 sõidukulud TallinnJõhvi-Tallinn 100,20 €, käibemaks 259,32 €) ja 15.01.2025 tasutaotluse summas 44,64 € (s.h. kohtuotsuse kuulutamine 36 €, käibemaks 8,64 €). Maakohus leiab, et kaitsja tasutaotlused kokku summas 1384,46 € on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ja mõistab need kaitsja kasuks riigituludest välja. Kohtuvaidlustes tegi ringkonnaprokurör maakohtule ettepaneku kõik menetluskulud süüdistatavalt välja mõista. Kaitsja palus kaaluda menetluskulude riigi kanda jätmist. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga osaliselt ja leiab, et seoses süüdimõistva kohtuotsusega tuleb süüdistatavalt kohtulikus menetluses tekkinud kaitsjatasud, v.a. kaitsja sõidukulud ja tasud sõidule kulutatud aja eest, välja mõista. Eeltoodu tuleb süüdistatavalt välja mõista kaitsjatasud kohtulikus menetluses summas 980,84 €. Kaitsjatasud summas 403,62 € tuleb jätta riigi kanda. 15 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik Siiri EERO rahvakohtunik Lauri IRO rahvakohtunik 16