← Eesti

3-25-3281/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 4. mai 2026. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-3281 Haldusasi O.D kaebus Rae Vallavalitsus

§ 10

lg 1 teise lause kohaselt võis valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse rahastamisele kohaldatakse

§ 27lõigetes 3 ja 4 sätestatut.

Selle realiseerimiseks sõlmiti 04.12.2023 Rae Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise tingimused ja kord“ alusel kaebaja, lastehoiu ja valla vahel kolmepoolne leping nr 2023-

  2. Kaebaja võttis lepinguga teadlikult kohustuse tasuda toidukulu täies ulatuses, mistõttu vastustaja nõudega ei nõustu. Arusaamatu on, miks nõuab kaebaja toiduraha hüvitamist ajavahemikul 01.12.2023 - september 2024, mil lapsevanemad lapsele munitsipaallasteaia kohta ei vajanud.
  3. Kaebaja ja lastehoiu vahel sõlmitud 23.10.2023 lapsehoiuteenuse osutamise lepingu punktist 2.3.2 nähtub, et kohatasule lisandus huvitegevuse lisatasu vanema soovil. Huvitegevuse lepingu p 3.2 kohaselt oli võimalik leping igal ajal lõpetada. Kaebaja ei ole ka tõendanud, et tegevused oleks munitsipaallasteaias kuulunud kohatasu maksumusse. Ka munitsipaallasteaias on huviringid täiendava tasu eest. Seetõttu ei nõustu vastustaja nõudega. Arusaamatu on ka, miks nõuab kaebaja huvitegevuse tasu hüvitamist ajavahemikul 01.12.2023 - september 2024, mil lapsevanemad lapsele munitsipaallasteaia kohta ei vajanud.
  4. Kaebaja õigusi ei ole rikutud ega õigusvastaselt toimitud ning kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud. Kuna vastustaja ei tunnista kaebaja nõudeid, ei ole alust ka viivisenõude rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 10

lg 1 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla- või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võis valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.

  1. 4.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kaebaja ja tema lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama elukohaga. Taotluse esitamise hetkel kehtinud Rae Vallavolikogu 18.03.2014 määruse1 nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade kinnitamine“ § 1 lg 3 kohaselt asus kaebaja ja lapse elukoht (dtl 10-11) Peetri teeninduspiirkonnas. Laps käis 30.11.202317.08.2025 erahoius. Alates 18.08.2025 saab laps kasutada munitsipaallasteaia kohta (dtl 83). 4.
  3. Poolte vahel on vaidlus selles, millisest ajast alates munitsipaallasteaia koha kasutamiseks vanemad soovi avaldasid. Kaebaja selgitas, et 02.06.2022 vallavalitsuses kohapeal esitatud kohataotlusel (dtl 81) sooviti lapsele lasteaiakohta esimesel võimalusel ja täpsustus „2024 (september)“ lisati vastustaja ametniku juhendamisel ja vastustaja oleks pidanud asjaolust, et laps hakkas 1,5-aastaseks saamisel alates 30.11.2023 käima erahoius ja vastustaja osaliselt kohatasu hüvitas, olema teadlik, et tegelikult sooviti kohta lapse 1,5-aastaseks saamisel. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

§ 10

lg 1 alusel tekkis vastustajal kohustus pakkuda munitsipaallasteaia koht lapse 1,5-aastaseks saamisel (30.11.2023) olenemata kohataotlusele märgitud ajast.

§ 10

lõikes 1 sätestatud kohustuse tekkimise üheks eelduseks on, et vanem avaldab lapsele koha saamiseks soovi. Kohataotluse esitamise ajal kehtinud

§ 15

lg 4 alusel kehtestatud Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määruse nr 4 „Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ 2 § 3 lg 2 ja lg 3 p 5 kohaselt tuli vanemal märkida taotlusse koha saamise soovitud aeg, s.o koha kasutamise alustamise soovitud aeg. Seega, kui ametnik juhendas lapsevanemat märkima kohataotlusele soovitud koha kasutamise algusaega, tegi ta seda kooskõlas eelviidatud määrusega nr 4. Väljendist „esimesel võimalusel“ ei saa järeldada, et mõeldud on esimesel võimalusel pärast lapse 1,5-aastaseks saamist. Sealjuures ei keelanud

§ 10lg 1 luua lasteasutuses kohad ka noorematele kui 1,5-aastastele lastele.

Taotluse esitamise ajal 02.06.2022 ei olnud laps veel ka 1,5-aastane, mistõttu ei pidanud vastustaja järeldama, et koht tuleb pakkuda esimesel võimalusel tulenevalt lapse vanusest taotluse esitamise hetkel. Samuti ei pidanud vastustaja lapse 30.11.2023 erahoius käima hakkamist tõlgendama kui vanemate soovi saada munitsipaallasteaia koht alates lapse 1,5-aastaseks saamisest. Kohtule ei ole esitatud selgitusi ega tõendeid, et kaebaja või teine vanem oleks lasteaiakoha kasutamise algusaega pärast taotluse esitamist vallaga täpsustanud. Kohtu hinnangul tuleb paberkandjal taotlusele alajaotusesse „Kohasoov alates“ lahtrisse „aasta“ märgitud „esimesel 2024“ ja lahtrisse „kuu“ märgitud „võimalusel (september)“ koosmõjus tõlgendada selliselt, et lapsele sooviti kohta esimesel võimalusel

  1. aasta septembris. Vanemal oli võimalik märkida lapse vanust arvestades samadesse lahtritesse soovi korral
  2. aasta november või detsember, kuid sellist tahteavaldust taotlusest ei nähtu. Paberkandjal esitatud taotlusel on ka vanema kinnitus, et ta on eelviidatud määrusega nr 4 tutvunud ja vanema allkiri. Asjaolu, et vald on elektroonilisel taotlusel koha kasutamise algusaja märkinud varasemaks 01.08.2024 (dtl 82), tuleb tõlgendada vastustaja valmisolekuna pakkuda kohta paberkandjal taotlusele märgitud ajast varem, s.o vastustaja võttis kohustuse pakkuda munitsipaallasteaia kohta alates 01.08.
  3. Kokkuvõttes loeb kohus, et 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050 - kuni 02.03.2025 kehtinud redaktsioon. Alates 03.03.2025 sätestas § 1: „Rae vallas on üks koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkond, milleks on Rae valla haldusterritoorium.“ Määrus on kehtetu alates 01.09.
  4. 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/408012021002 vastustajal tekkis

§ 10lg 1 alusel kohustus lapsele munitsipaallasteaia koht pakkuda alates 01.08.2024.

  1. Asjaolu, et kaebaja võttis lepingutega (Lapsehoiuteenuse rahastamise leping nr 2023-0368 (dtl 77 jj), p 5.3.1 ja 5.3.2; lapsehoiuteenuse osutamise leping (dtl 13 jj), p 2.2 ja 2.3; huvitegevuse leping (dtl 57 jj), p 2.1) kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha, kohatasu ja huvitegevuse lisatasu, ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha. Vastustaja ei võimaldanud lapsel teeninduspiirkonna lasteaiakohta kasutada enne 18.08.
  2. Vastustaja kohustust ei saa täidetuks lugeda
  3. aastal koha pakkumisega, kuna pakutud lasteaiakoht asus väljaspool Peetri teeninduspiirkonda (dtl 83 – Võsukese lasteaed asub Jüri alevikus 3, vt ka kohtuotsuse allmärkus nr 1). Kohtule ei nähtu ka, et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada alates 01.08.2024 vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt eelkõige p 35-36). Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebajad oleks alates 01.08.2024 keeldunud erahoiu kohast, ei oleks vastustajal olnud pakkuda kohta teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud erahoiu teenuse kasutamist jätkama, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.
  4. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus

§ 10

lg-ga 1 jätnud lapsele koha lasteasutuses alates 01.08.2024 kuni 17.08.2025 pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek sel ajavahemikul hoiukoha saamiseks, on täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus. Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus ta oleks olnud siis, kui vastustaja ei oleks kohustust rikkunud (RVastS § 7 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1). Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks kaebaja soovitud ajal pakkunud lapsele lasteaiakohta. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

  1. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus lähtub kahjuarvestuses mh kaebajate poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja poolte kohtule esitatud selgitustest. Kahju tekkimise ajavahemik on 01.08.2024-17.08.2025 (k.a). 7.
  2. Kohatasu erinevus, sh huvitegevuse lisatasu Kaebaja esitatud parandatud kahjuarvestuse (dtl 55) kohaselt tasus kaebaja teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku 385 eurot (tulp „Eraasutuses tasutud Huvitegevuse tasu tuleva kuu eest“). Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka munitsipaallasteaedades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides osalemine ja selle eest tasumine vanema vabatahtlik valik. Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustes leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Huvitegevuse lepingus (dtl 57) muusikaringi ja lastejooga kirjeldusi arvestades vastavad need lasteaia õppekavalistele muusika ja liikumise valdkonna tegevuste eesmärkidele (vt ka Tallinna Halduskohtu 13.10.2025 otsus nr 3-25-543, p 7.1). Asjaolu, et lepingu kohaselt oli huvitegevus lapsevanema soovi korral (p 2.3.2, dtl 14) ja huvitegevuse lepingut oli võimalik lõpetada (p 3.2, dtl 57), ei tähenda, et tegemist oli munitsipaallasteaedades väljaspool tavapärast päevakava pakutava huvitegevusega. Kaebaja on kirjeldanud, et lastehoiuga tutvudes selgitati, et huvitegevus on kohustuslik ja seda tasuvad kõik lapsevanemad ning tegevuste läbiviimine toimus lastehoiu ruumides tööpäevadel (dtl 52). Ka huvitegevuse lepingu kohaselt toimus 3 Vt Rae Vallavalitsuse 08.07.2014 määruse nr 15 „Võsukese Lasteaia põhimäärus“ § 2 lg
  3. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/410072014006 huvitegevus lastehoiu ruumides tööpäevadel (p 1, dtl 57). Seega tuli kaebajal lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest. Kohus loeb tasu lapse huvitegevuse eest kohatasu hulka. Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab järgnevat: - Tabelis on arvestatud huvitegevuse lisatasu kohatasu hulka. Kaebaja selgitas, et alates septembrist 2024 oli huvitegevuse tasu väiksem, kuna pakuti ainult üht tegevust (dtl 52). - Augusti 2025 eest munitsipaallasteaias tasumisele kuulunud kohatasu oleks olnud Rae Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 § 4 lg 2 alusel arvutades väiksem, kui samal ajal lastehoius tasutud kohatasu (vt kohtu 05.11.2025 määruse p 3). Kaebaja väljendas 06.11.2025 seisukohas selgesõnaliselt, et võimalikku kohatasu erinevuse hüvitamist august 2025 osas ta ei nõua (dtl 53). Kuu Kohatasu erahoius Õppetegevus erahoius Kohatasu kokku Tõend (dtl) Kohatasu munitsipaallasteasutuses Kohatasu vahe August 2024 123,00 € 0,00 € 123,00 € 34, 25 123,00 € 0,00 € september 2024 123,00 € 17,50 € 140,50 € 35, 25 123,00 € 17,50 € oktoober 2024 123,00 € 17,50 € 140,50 € 36, 25 123,00 € 17,50 € november 2024 123,00 € 17,50 € 140,50 € 37, 25 123,00 € 17,50 € detsember 2024 123,00 € 17,50 € 140,50 € 38, 25 123,00 € 17,50 € jaanuar 2025 132,90 € 17,50 € 150,40 € 39, 25 132,90 € 17,50 € veebruar 2025 132,90 € 17,50 € 150,40 € 40, 25 132,90 € 17,50 € märts 2025 132,90 € 17,50 € 150,40 € 41, 25 132,90 € 17,50 € aprill 2025 132,90 € 17,50 € 150,40 € 42, 25 132,90 € 17,50 € mai 2025 132,90 € 17,50 € 150,40 € 43, 25 132,90 € 17,50 € juuni 2025 132,90 € 17,50 € 150,40 € 44, 25 132,90 € 17,50 € juuli 2025 132,90 € 0,00 € 132,90 € 45, 25 132,90 € 0,00 € august 2025 73,04 € 0,00 € 73,04 € 46, 25 73,04 € 0,00 € 175,00 € 1 793,34 € 1 618,34 € 175,00 € 7.
  4. Toiduraha lisakulud Kaebaja esitatud parandatud kahjuarvestuse (dtl 55) kohaselt tasus ta lastehoius 903 eurot rohkem toiduraha (tulpade „Eraasutuses tasutud toiduraha kokku“ ja „Kohal käidud päevade eest toiduraha munitsipaallasteasutuses“ vahe), kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Kohus toob enamtasutud toiduraha arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele ja selgitab järgnevat: - Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses.

§ 10lg 1 kohaselt tuli lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses.

Vald oleks oma

§ 10

lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava Peetri teeninduspiirkonna lasteaia koha pakkumisega alates 01.08.

  1. - Vastustaja kinnitas, et toiduraha päevatasu oli teeninduspiirkonna kalleimas lasteasutuses 2,50 eurot (dtl 122, 125). Kui vastustaja oleks alates 01.08.2024 taganud lapsele koha teeninduspiirkonna kalleima toidupäeva tasuga lasteasutuses, oleks kaebaja tasutud toiduraha olnud võrreldes erahoius tasutuga väiksem. Kuu Toiduraha päevatasu munitsipaallasteasutuses Toiduraha päevatasu erahoius Arvestatud toidupäevade arv Tasutud toiduraha Tõend (dtl) Toiduraha vahe August 2024 2,50 € 5,50 € 19 104,50 € 35, 25 57,00 € september 2024 2,50 € 5,50 € 20 110,00 € 36, 25 60,00 € oktoober 2024 2,50 € 5,50 € 18 99,00 € 37, 25 54,00 € november 2024 2,50 € 5,50 € 18 99,00 € 38, 25 54,00 € detsember 2024 2,50 € 5,50 € 18 99,00 € 39, 25 54,00 € jaanuar 2025 2,50 € 5,50 € 16 88,00 € 40, 25 48,00 € veebruar 2025 2,50 € 5,50 € 12 66,00 € 41, 25 36,00 € märts 2025 2,50 € 5,50 € 16 88,00 € 42, 25 48,00 € aprill 2025 2,50 € 5,50 € 16 88,00 € 43, 25 48,00 € mai 2025 2,50 € 5,50 € 15 82,50 € 44, 25 45,00 € juuni 2025 2,50 € 5,50 € 12 66,00 € 45, 25 36,00 € juuli 2025 2,50 € 5,50 € 22 121,00 € 46, 25 66,00 € august 2025 2,50 € 5,50 € 11 60,50 € 47, 25 33,00 € 213,00 1 171,50 € 639,00 € 7.
  2. Kahjuarvestuse kokkuvõte Arvestades eelnevat, on kaebaja lapse erahoius käimisega munitsipaallasteaiaga: - tasunud rohkem kohatasu, sh huvitegevuse lisatasu – 175 eurot; - tasunud rohkem toiduraha – 639 eurot. seonduvalt võrreldes Seega on kaebaja kahju seoses lapse ajavahemikul 01.08.2024–17.08.2025 munitsipaallasteaias käimise asemel erahoius käimisega kokku 814 eurot (175+639).
  3. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga 113 RVastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette VÕS §
  4. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (vt Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-3-1-66-14 p 19). VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise puhul viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest. Kaebaja taotleb viivist alates 15.09.2025, s.o kooskõlas VÕS § 113 lõikega 2 alates vastustajale kahjunõude esitamisest. Kaebajale lõppes kahju tekkimine hiljemalt 17.08.
  5. Seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud kohatasu ja toiduraha osas muutunud ka sissenõutavaks. Kohus esitab viivisenõude enamtasutud kohatasu ja toiduraha kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus viivisekalkulaaror.ee abi. VÕS kohane viivisemäär ajavahemikul 15.09.2025 kuni 04.05.2026 oli 2,15%4 ja viivisemäär kokku 10,15%. Kahju liik Kohatasu 4 Summa Ajavahemik 175,00 € 15.09.2025-04.05.2026 Päevade arv Viivis 232 11,29 € https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917 ja https://www.ametlikudteadaanded.ee/ avalik/teadaanne?teate_number=2545021 Toiduraha KOKKU 639,00 € 15.09.2025-04.05.2026 232 41,23 € 52,52 € Kaebaja taotles viivist alates 15.09.
  6. Seega taotleb kaebaja viivist ka edasiulatuvalt. HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).
  7. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud kaebaja lapsele alates 01.08.2024 koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos. Käesoleval juhul puuduvad RVastS § 13 lõigetes 1 ja 3 sätestatud vastustust piiravad asjaolud. Ka varasem lasteaiakohtade alane kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem kantud kulutused välja. Kaebaja vaates on kohustus täitmata ja lasteasu-tuse koht saamata. Kohtud on konkreetsele vastustajale

§ 10

lõikest 1 tulenenud kohustust selgitanud rohkem kui 10 aasta jooksul arvukates kohtuasjades. Vastustajale ei saanud olla ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel, mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere, lapsevanem või laps. Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

  1. Kohus mõistab kaebajale välja kahjuhüvitise 814 eurot ja viivise 52,52 eurot. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.
  2. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 39,54 eurot. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt 62% ulatuses (814÷1318,10=0,617555≈0,62). Seetõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel tasutud riigilõiv 62% ulatuses summas 24,51 eurot (39,54×0,62=24,5148≈24,51) kaebaja kasuks välja mõista. Menetlusosaliste muud menetluskulud jäävad nende endi kanda.
  3. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas otsuses kaebaja nime ja isikukoodi ning lapse sünniaja tähemärkidega. Kohtu hinnangul ei ole otsuses muid andmeid, mis võimaldaks kaebajat või last üheselt tuvastada. Kui menetlusosaline leiab, et esineb vajadus otsuse täiendavaks varjamiseks (nt HKMS § 175 lg-te 4 või 5 alusel), tuleb seda kohtult aegsasti enne võimalikku jõustumist ja avaldamist taotleda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.