Obsah (12)

§ 6§ 1§ 31§ 28§ 86§ 108§ 109§ 23§ 150§ 146§ 11§ 30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 31. juuli 2023. a kell 14.00, Lubja 4 Tallinnas Tsiviilasja number 2-23-5546 Tsivi

§ 6lg 1).

1. Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus
2. Harju Maakohtule on esitatud Kärmu Arendus OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Kärmu Arendus OÜ on 18.03.
3. a Kärmu 3, Maardu, aadressil asuva laohoone püstitamiseks / projektijuhtimiseks asutatud äriühing, hoone sai valmis ja üle antud märtsis 2023 aastal. Võlgniku lepingupartner on jätnud võlgnikule arved tasumata (võlgnikul on tema vastu nõue 88 489 eurot), laekumata nõuete tõttu on tekkinud makseraskused ning ei ole võimalik täita kohustusi oma tarnijate ees. Võlgnikul on võlgnevused hankijatele summas 222 128,01 eurot, saadud laenud summas 14 700 eurot, antud laenud summas 24 890 eurot, laekumata on arved summas 68 580,01 eurot. Võlgnikul puuduvad täiendavad võimalused, millega tasuda võlausaldajatele. Võlgnik palub nimetada ajutine haldur ning kuulutada välja võlgniku pankrot. 17.04.
4. a määrusega nimetas kohus Kärmu Arendus OÜ ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused
5. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Kärmu Arendus OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Indrek Lepsoo. 3.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

4.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku arvestatavaks varaks saab lugeda Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol olevad rahalised vahendid summas 608,63 eurot ja võimalik ettemaks Cramo Estonia AS-le summas 761,75 eurot. Võlgnikul on kohustusi summas 234 828,01 2 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. 5. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku omakapital ei ole vastanud seaduses sätestatud nõuetele vähemalt 2022. a lõpust ning võlgniku käibevarad ei ole katnud ära võlgniku lühiajalisi kohustusi. Arveldused võlgniku arvelduskontol on lõppenud 13.03.2023. a. 6.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Võlgnik on maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta selgitanud järgmist: Kärmu Arendus OÜ on 18.03.2022.a. asutatud äriühing, kelle põhitegevuseks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Kärmu A sai asutatud Kärmu 3, Maardu, aadressil asuva laohoone püstitamiseks ja projektijuhtimiseks. Kärmu A lepingupartner Pro Ehitus OÜ on jätnud arved tasumata. Ehitusturul esmalt teostatakse tööd, siis akteeritakse ja seejärel, pärast akteerimist, tasutakse arved. Kärmu Arendusel on Pro Ehitus OÜ vastu nõue 88 489 eurot. Kärmu Arendus on korduvalt palunud nõude tasuda, kuid laekumata nõuete tõttu on tekkinud Kärmu Arendusel makseraskused ning ei ole võimalik täita kohustusi oma tarnijate ees.
2. Ajutine haldur nõustub käesolevas menetlusstaadiumis võlgniku nägemusega maksejõuetuse põhjuste osas ning on seisukohal, et eelpool loetletud põhjused kogumis on viinud tegevuse lõpetamiseni ning püsiva maksejõuetuseni. Võlgniku ainuke lepingupartner PRO Ehitus OÜ on muutunud ise maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse kujunemisele on mõju siiski avaldanud lisaks eeltoodule ka väär rahavoogude prognoosimine ja majandustegevuses esinevate riskide hindamine, sh kahjumiga tegutsemine ning juhatuse ja omaniku liigne optimism tekkinud raskustest muutuvas keskkonnas juhtimisotsuseid muutmata üle saada. Võlgniku juhatus on valinud oma lepingupartneriks saneerimisel oleva äriühingu ning võlgnikul puudusid igasugused tagatised ja garantiid olukorras, kus PRO Ehitus OÜ oma lepingulisi kohustusi ei täida.
3. Ajutine haldur ei ole tuvastanud senises ajutises pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid, küll vajab edasises pankrotimenetluses kontrollimist, kas võlgniku juhatus on toime pannud raske juhtimisvea, sh võtnud võlgnikule täiendavaid kohustusi olukorras, kus juhatusele pidi olema teada, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid võetud kohustusi täita ning PRO Ehitus OÜ jätab oma lepingulised kohustused seejuures täitmata. Võlgnikul on olnud üheliikmeline juhatus ning võlgniku juhatus on ajutisele haldurile teadaolevalt tegelenud mh ka võlgniku tegevjuhtimisega. Äriseadustikust tulenevalt on võlgniku juhatusel lojaalsuskohustus, hoolsuskohustus, raamatupidamise korraldamise kohustus ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustus. 10.

§ 86

lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on

§§ 86ja 19 alusel kohustatud juhatuse liige X.

11. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108

lg 2 kohaselt olla vara tagasivõitmine ja vara tagasinõudmine.

§ 109

lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmise korras kehtetuks

§-des 110 – 114 sätestatud alustel tehtud võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et antud menetluses esineks selgeid 3 vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Ajutine haldur on pangakonto põhjal tuvastanud, et X’i isiklikule kontole on kantud võlgniku pangakontolt rahalisi vahendeid kokku 12 015,72 eurot, millest on hiljem vormistatud kassasse tagasi 11 892,54 eurot. 31.12.2022.a. seisuga on tagastatud kassast VGK OÜ laen summas 11 800,00 eurot. Võlgniku omakapital laenu tagastamise hetkel ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Täpsema hinnangu saab haldur anda pankrotimenetluse käigus peale võlgniku poolt raamatupidamise dokumentide üleandmist. Ajutise halduri tasu 12. Ajutine pankrotihaldur Indrek Lepsoo on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 1 950 eurot (lisandub käibemaks 390 eurot). Halduri tööaja moodustas: 1) Halduri toimiku koostamine menetluse kohta – 0,25 tundi; 2) Tutvumine pankrotiavalduses toodud andmetega – 0,25 tundi; 3) Päringute teostamine registritesse, pankadesse ja vara arestimine – 1,5 tundi; 4) Päringute vastuste ja kogutud materjalide analüüs – 1,5 tund; 5) Võlgniku teabenõude koostamine, täiendava teabe nõudmine, ekirjavahetused võlgnikuga – 1,25 tundi; 6) Võlgniku raamatupidamise andmete ja arvelduskontode analüüs – 2,5 tundi; 7) Ajutise halduri aruande koostamine, lisade komplekteerimine – 7,5 tundi; 8) Osalemine kohtuistungil 22.05.2023 – 0,25 tundi. 13.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Avalduse menetlusse võtmise ajal kehtinud

§ 23lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 145 eurot.

Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 130 eurot. 14. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1 950 eurot (lisandub käibemaks 390 eurot). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse

§ 23

alusel.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Käesoleval juhul pankrotivara puudub väljamakse tegemiseks, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamaksmisele võlausaldaja poolt tasutud deposiidi arvelt.

§ 146

lg 1 kohaselt enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.

§ 150

lg 1 p 6 kohaselt pankrotimenetluse kulu on

§ 11või § 30 alusel deposiidina makstud summa.

Menetluskulude jaotus 15. Menetluskulud jätta võlgniku kanda (

§ 150lg 2).

Kohus selgitab, et

§ 30

lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgniku puhul isikul, kes on pankroti väljakuulutamisel teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud makse, õigus nõuda deposiidina tasutud summa hüvitamist isikutelt, kes on oma kohustusi rikkudes jätnud pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata, esitades selleks kohtule avalduse. Kohus mõistab deposiidina tasutud summa pankrotiavalduse esitamiseks kohustatud isikutelt välja, välja arvatud juhul, kui isik, kelle vastu nõue esitati, tõendab, et ta ei ole pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega oma kohustusi rikkunud. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4